Majandusalased süüteod › pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 02.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number: 1-21-3223/32
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Majandusalased süüteod › pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod
Menetlusliik: Eeluurimiskohtuniku asjad
Kuulutamise aeg: 02.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1197

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-3223

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

02. november 2021.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-21-3223 (18750000087)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kriminaalasi

H. P. süüdistuses KarS § 384 lg 1 ja § 385 järgi üldmenetluses

Määruse sisu

Kriminaalmenetluse lõpetamine

Prokurör

Ringkonnaprokurör Indrek Kalda

Kaitsja

Vandeadvokaat Üllar Talviste

Süüdistatav

H. P. , elukoht: xxx; isikukood: XXX; x; x; emakeel: x; töökoht: x. Kriminaalkorras karistatud 26.11.2018.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 4 järgi ühe aasta ja viie kuu vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel 18-kuulise katseajaga.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202, § 206 ja § 274, kohus määras:

1.KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus H. P. suhtes.

2.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada H. P-d hüvitama K. P-le kuriteoga tekitatud kahju 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot. Nimetatud kohustus lugeda täidetuks. Kolmas isik L. P. on K. P. hüvitise katteks tasunud 27 000 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele.

3.

Sarnased lahendid

Majandusalased süüteod

9.Kohtumäärus edastada prokurörile, süüdistatavale ja tema kaitsjale, kannatanule K. P. ja tema esindajale ning kannatanule X OÜ. Määrus edastada K. P-le väljamakse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on kriminaalasi H. P. süüdistuses KarS § 384 lg 1 ja § 385 järgi üldmenetluses. 01.11.2021.a kohtuistungil esitas prokurör taotluse H. P. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb, et H. P-le määrataks kohustuseks kuue kuu jooksul hüvitada kriminaalmenetluse kulud 15 000 eurot ning tasuda riigituludesse 1000 eurot, samuti kohustada H. P-d hüvitama K. P-le kuriteoga tekitatud kahjuna 27 000 eurot. Kohustustega nõustumist on oma allkirjaga kinnitanud ka süüdistatav ja tema kaitsja. Samuti avaldas kannatanu K. P. kohtuistungil, et kui talle hüvitatakse 27 000 eurot, on ta kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. Ka X OÜ on e-mailiga teatanud, et kriminaalmenetluse lõpetamise osas tal vastuväited puuduvad. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada, määrates prokuröri taotletud kohustused. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuritegudega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi.

KarS § 384 lg 1 ja § 385 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega, millede eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega ka seadusandja on antud teod hinnanud pigem kergemateks rikkumisteks. Samuti on käesolevaks ajaks kuritegude toimepanemisest möödunud märkimisväärne aeg, s.o H. P-le etteheidetavad kuriteod on toime pandud juba 2016.a. H. P. on küll varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid ka sellest on käesolevavaks ajaks möödunud juba peaaegu kolm aastat ja käesoleva menetluse esemeks olevad teod on toime pandud enne 26.11.2018.a kohtuotsust. Ka 26.11.2018.a otsusega mõistetud karistuse puhul oli tegemist tegudega, mille toimepanemisest on möödunud pikk aeg, s.o teod olid toime pandud 20152017. Märgitust saab järeldada, et H. P. ei ole umbes viie aasta jooksul pannud toime uusi kuritegusid. Seega saab öelda, et süüdistatav on alustatud menetlustest teinud omad järeldused. Samuti on süüdistatava puhul tegemist ka eakama, s.o üle 60-aastase, isikuga, kes ettevõtlusega enam ei tegele. Seega, võttes arvesse eeltoodut, etteheidetavaid kuritegusid ja nende asjaolusid, samuti süüdistatava isikut, ei saa kohtu hinnangul H. P. süüd pidada suureks. Lisaks ei ole käesolevas kriminaalasja kohtu menetluses tsiviilhagi, kuivõrd kohus ei võtnud esitatud hagi 29.06.2021.a määrusega menetlusse. Samas on H. P. ja kannatanu K. P. saavutanud kokkuleppe osalise kahju hüvitamise kohta kolmanda isiku poolt. Nimelt on kolmas isik kannatanule kahju hüvitamiseks kandnud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 01.11.2021.a ja 02.11.2021.a kokku 27 000 eurot. Kohtule edastatud maksekorraldustelt nähtub, et makse on teinud L. P. Antud juhul puuduvad igasugused viited sellele, et tegemist oleks H. P. enda varaga, vaid kolmas isik on vabatahtlikult täitnud H. P. kohustuse. Rahandusministeeriumi arveldusarvele kantud 27 000 eurot kantakse edasi K. P. arveldusarvele. Seega on kannatanu K. P. ja süüdistatava H. P. vahel saavutatud ka õigusrahu, samas pankrotimenetlus jätkub. Kuivõrd kannatanu ja süüdistatava vahel on saavutatud osapooli rahuldav kokkuleppe ja sellega ühtlasi ka õigusrahu, ei saa kohtu hinnangul väita, et asja menetlemise suhtes oleks mingi üldisem avalik menetlushuvi, mistõttu oleks menetluse jätkamine vajalik. Seega leiab kohus, et antud asjas puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on teise astme kuritegudega, milles süüdistatava süü ei ole suur. Kriminaalmenetluse esemeks olevad teod on toime pandud enam kui viis aastat tagasi. Kolmas isik on H. P. nimel heastanud kuriteoga tekitatud kahju osapooli rahuldavas ulatuses. Samuti on H. P. nõustunud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja kindla summa tasumisega riigituludesse ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega leiab kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel on võimalik. Antud juhul ei teeniks kriminaalkorras karistamine eripreventiivset eesmärki. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuste panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada, määrates H. P-le prokuröri taotletud kohustused. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada H. P-d hüvitama K. P-le kuriteoga tekitatud kahju 27 000 eurot. Nimetatud kohustus lugeda täidetuks. Kolmas isik L. P. on K. P. hüvitise katteks tasunud 27 000 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada H. P-d hüvitama kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud 15 000 eurot. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada H. P-d tasuma kuue kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot.