Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

Aleksei Redkinile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes korduvalt juhtis (28.04.2020 ja 11.07.2020) mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning oli selle eest karistatud väärteokorras 18.05.2020 Ida prefektuuri otsusega LS § 201 lg 1 järgi ja 13.07.2020 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega LS § 201 lg 2 järgi, uuesti s.o süstemaatiliselt 12.05.2021 kella 14.38 paiku juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Paate külas Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee 10 km-l mootorsõidukit xxx reg/nr xxx omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Aleksei Redkin rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega süüdistatakse Aleksei Redkinit KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Aleksei Redkin süüdi KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Aleksei Redkin hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 965,40 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Aleksei Redkin on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Aleksei Redkin süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2021.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Menetluskulud mõista välja Aleksei Redkinilt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.