Liiklussüüteod

katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

ASJAOLUD

Andrei Savtšenko süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja keda on varem selle eest kohtulikult karistatud, nimelt karistati teda 30.11.2018 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsuse nr

1-18-9241 alusel, uuesti ehk korduvalt 25.06.2021 kella 14.06 paiku aadressil Kohtla-JärveMäetaguse teel kuni Jõhvi-Ereda tee 9 km (juhtimiselt kõrvaldatud Ereda tn 37, Sompa l/o, KohtlaJärve linn) juhtis mootorsõidukit (L1e kategooria mootoroller) xxx registrimärgiga xxx juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli alkoholijoobeseisundis, nimelt oli tal tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 (seeria ARDF-0006) alkoholisisaldus 0,99 mg/l väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätetele loetakse sellist isikut alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juhiks. Seega süüdistatakse Andrei Savtšenkot KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Andrei Savtšenko süüdi KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25-26.06.2021, s.o 2 päeva ning mõista karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1-3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa 9 kuud 28 päeva jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui Andrei Savtšenko ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui Andrei Savtšenko katseajal paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo (näiteks Liiklusseaduse § 224), võib kohus pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada Andrei Savtšenkot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lubada Andrei Savtšenkol ilmuda vanglasse karistuse reaalset osa kandma kohtu/vangla poolt väljastatud kutsel nimetatud ajaks. Andrei Savtšenkolt kuulub väljamõistmisele menetluskulud summas 1175,46 eurot tasumise tähtajaga 1 aasta. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Andrei Savtšenko on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiir- ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Andrei Savtšenko süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 9 tulenevalt menetluskulu on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2021.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Vastavalt kokkuleppele menetluskulud mõista välja Andrei Savtšenkolt. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.