Liiklussüüteod

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Artur Kirsimäed süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.05.2020, kella 22.48 ajal Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Tähe tänav 3 juures, suunaga Oja tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis (tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,77 mg/l kohta) Samuti süüdistatakse Artur Kirsimäed selles, et tema juhtis uuesti 25.07.2020, kella 21.50 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ((narkojoove) (EKEI uuringuakti nr 1134T kohaselt uuritaval Artur Kirsimäel on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud aine: amfetamiin)). Sellise käitumisega rikkus Artur Kirsimäe liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani Artur Kirsimäe oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Artur Kirsimäe, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Artur Kirsimäe karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 30.05.-01.06.2020.a, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 69 sätteid tuleb asendada mõistetud vangistus 477 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks tuleb KarS § 69 lg 3 alusel määrata 6 kuud, mille jooksul tuleb allutada Artur Kirsimäe KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 nimetatud kontrollnõuetele. Lisakaristusena Tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Artur Kirsimäelt mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Artur Kirsimäelt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 464,20 eurot (millele lisanduvad kulud kohtumenetluses), joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus

nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Artur Kirsimäe süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Artur Kirsimäe tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Artur Kirsimäelt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 502,60 eurot (sh 464,20 eurot kohtueelses menetluses) ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Samuti tuleb hüvitada ka kohtumenetluses kaitsja osalemisega seotud kulud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.