Liiklussüüteod

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada B.A-d järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada B.A-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. B.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:  teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot;  määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 137 (sada kolmkümmend seitse) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 162 (sada kuuskümmend kaks) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 299 (kakssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 1175 (tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „B.A , 1-215876, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.A-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

juhtimisõigusteta isiku poolt, juhtis uuesti ehk süstemaatiliselt 28.05.2021 kella 21.30 paiku Tallinnas Laagna teel Raadiku silla poolt Saarepiiga silla suunas mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1/ mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/nõuet. Samuti tema isikuna, keda on 29.06.2020 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 4231 alusel s.o. süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusteta isiku poolt ja kes on juhtinud mootorsõidukit 28.05.2021, juhtis uuesti ehk süstemaatiliselt 08.07.2021 kella 22.41 paiku Harjumaal Lehmja külas Kalevi tee 3 juures mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1/ mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega B.A pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et ei ole võimalik leida argumente süüdistuse vastu, on nõus tõenditega, kvalifikatsioon on õige, süü on tõendatud.

Kahtlustatava B.A ütluste (tl 3-4) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 08.05.2021 kella 21.00 ajal läks Lasnamäele garaažide juurde vaatama müügis olevat mootorratast, xxx reg.märgiga xxx, selle ostmise eesmärgil. Masinat üle vaadates tahtis ka väikese proovisõidu teha, et mitte täiesti tundmatut asja osta. Seega sõitis garaažide juurest ühe sillani, millest sõitis alla Laagna teele ja sealt tahtis järgmise silla peale üles tagasi sõita, et garaažide juurde naasta, kuid enne pidas politsei ta Laagna teel kinni. Politsei selgitas välja, et tal puudub juhtimisõigus ja ta tunnistas kohe ka süüd. Mootorratta transportisid koos sõbraga järelhaagisega omaniku juurde tagasi. Kahetseb, et sel päeval otsuse mootorrattaga sõitma minna vastu võttis, teab, et ei tohi mootorrattaga sõita ja lubab, et see jääb viimaseks korraks. Esimesel võimalusel kavatseb eksamid ära teha ja omandada juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub B.A-l juhtimisõigus (tl 29). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii B.A poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et B.A juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

B.A KarS § 423 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et B.A oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab B.A oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et B.A käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

08.07.2021 episood Kohus leiab, et B.A poolt 08.07.2021 kella 22.41 ajal Harjumaal Lehmja külas Kalevi tee 3 juures mootorsõidukit xxx, reg.märgiga xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja A K ütluste (tl 19) kohaselt teostas ta 08.07.2021 liiklusjärelevalvet Kalevi tee 3, Lehmja küla, Harju maakond, mõõtes sõidukite liikumiskiirust Põrguvälja tee poolt Kalevi tee suunas. Kell 22.41 mõõtis läheneva xxx, reg.märgiga xxx, liikumiskiiruseks 103km/h, lubatud 50km/h asemel. M. U andis sõidukile käega peatumismärguande, juhiks osutus B.A (ik: XXX). Tunnistaja avastas, et kiirusmõõturi videofail on rikutud, seega isikut politseisõiduki juurde ei kutsutud. M. U avastas kontrolli käigus, et isikul puudub juhtimisõigus. Läbi Vergi korrapidaja rikkumise süstemaatilistust kontrollides vastuse saades läks juhi juurde, et ta politseisõidukisse kutsuda, tundis ta juhi suust alkoholi lõhna. Indikaatorvahendis kontrolli tulemuseks oli 0,46mg/l. Juht selgitas, et oli peale peatamist ära joonud pudeli Coolerit. Kahtlustatava B.A ütluste (tl 13-15) kohaselt tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 08.07.2021 oli kodus xxx, tarbis alkoholi. Õhtupoolikul tekkis mõte minna sõpradega välja. Mootorsõiduk xx, reg.märgiga xxx kuulus temale ja seisis tema elukoha lähedal. Kuna ta oli alkoholi tarbinud ja tal puudus juhtimisõigus, mida tal ei ole kunagi olnud, kutsus B.A endale kella 18.00 ajal kaine autojuhi ja sõitsid Ülemiste keskuse juurde. Kella 21.00 ajal liikusid edasi Jürisse Kalevi kommivabriku juurde, kus veedeti aega, räägiti juttu ja sõideti autodega. Mingil hetkel tekkis B.A-l mõte, et proovib oma autoga sõita, istus juhiistmele, sõber istus tagaistmel. Ta kiirendas kõrvalise

tänava peal, kui oli hoo üles saanud, peatas politsei ta kinni, kes ütles, et peatamise põhjuseks oli väike kiiruseületus. Kontrolli käigus tuvastati alkoholijoove. B.A ise ei arvanud, et tal enam joove esineb, kuna oli alkoholi tarbinud mitu tundi tagasi ja tundis end normaalselt, kui oleks teadnud, et on joobeseisundis, ei oleks autorooli istunud. Tunnistas oma süüd. Lisas, et tal ei ole juhtimisõigust mitte kunagi olnud, käib autokoolis ja soovib, et saaks kohe juhtimisõiguse kui karistused on kustunud. Samuti ei olnud tal plaani autoga pikalt ringi sõita, tahtis vaid korraks proovida ja siis oleks edasi sõitnud kaine, juhtimisõigusega juht. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub B.A-l juhtimisõigus (tl 29). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii B.A poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et B.A juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

B.A KarS § 423 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis nähtub, et B.A oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab B.A oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et B.A käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Kohus peab vajalikuks viidata sellelegi, et süüteo toimepanemise kavatsetust näitab üheselt see, et süüdistatavat on juba varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning menetlusesemeks olevate süütegude toimepanemiselt korduvalt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud just juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega on süüdistatav üheselt teadlik nii temal juhtimisõiguse puudumisest kui ka teo keelatusest ning karistatavusest, kuid see teadmine tema õigusvastast käitumist ei takistanud. Seega tegutses süüdistatav eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastav asjaolu ja ta oli ka teadlik sellest, et see saabub.

KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. B.A oli 29.06.2020 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi kuriteo toimepanemise eest. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et B.A pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kahel korral ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 28.05.2021 kuni 08.07.2021, s.o pooleteise kuu jooksul. Uued teod on toime pandud enne aasta möödumist eelmisest kohtuotsusest ja pärast aasta möödumist eelmisest kohtuotsusest. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on samalaadsed süüteod toime pannud süstemaatiliselt. Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et B.A pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd KarS § 4231 kohaselt on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt töötab ta ettevõttes xxx ning tema ütluste (tl 14) kohaselt on igakuine sissetulek umbes xxx eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 37) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2020 aasta jooksul oli xxx eurot ning tal on xxx ülalpeetavat. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalsed legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ja oma ülalpeetavate ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Kuivõrd süüdistatavat on eelnevalt juba samalaadse süüteo eest vangistusega karistatud ning vangistus jäeti tingimisi kohaldamata, leiab kohus, et korduvalt samalaadse süüteo süstemaatilise toimepanemise eest ei saaks enam ka kergemaliigilist karistust kohaldada, kuivõrd sellisel juhul kergendaks uute süütegude toimepanemine süüdlase olukorda. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süü suurust KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastaste teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe süüteo episoodi toimepanemist. Karistust kergendava asjaoluna on süüdistusaktis märgitud puhtsüdamlik kahetsus ning ka kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust. Kohus leiab, et avaldatud kahetsus ei ole siiras ja suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 3132) on teda KarS § 423 1 järgi karistatud Harju Maakohtu 29.06.2020 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 3 kuud ja 26 päeva, mille kandmiselt isik tingimisi vabastati. Seega isik teades, et teda on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud vangistusega ja et tal puudub juhtimisõigus, asus siiski sõidukit juhtima korduvalt ja teadlikult. Seejuures on ta iga kinnipidamise järgselt toimepandut kahetsenud ja seejärel jätkanud samalaadset süülist käitumist. See näitab süüdistatava eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda tervikuna ning seega ei ole süüdistatava süsteemsest õigusvastasest objektiivsest käitumisest tulenevalt usutav, et süüdistatav toime pandud süütegusid kahetseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks juhtimisõiguse puudumisele tuvastati ka asjaolu, et B.A juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületades ja tema kontrollimisel oli lõplik mõõtetulemus 0,30 mg/l (tl 23). Kaitsja küll leidis, et kuna süüdistatavat ei ole sõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületavas seisundis karistatud väärteokorras, siis ei ole alkoholi tarvitamisel tähtsust ja seda ei saa raskendava asjaoluna arvestada. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava seisundit iseloomustavad andmed ei olegi süüdistatava karistuse mõistmisel arvestatav raskendava asjaoluna, süüdistusaktis sellist raskendavat asjaolu ei ole ka nimetatud. Küll on see seisund süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks, s.t selline seisund näitab süüdistatava suhtumist

õiguskorda. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et Karistusseadustiku üldsätete põhimõtte kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Seega kuna süüdistatav pani toime nii KarS § 4231 ettenähtud kuriteo ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, saab teda karistada vaid KarS § 4231 ettenähtud kuriteo eest. Seega on kaitsja väited ainetud. Lisaks leidis kaitsja seda, et esimeses episoodis juhtis süüdistatav sõidukit Laagna teel, kus öisel ajal on liiklus hõre ning teises episoodis üldse Harjumaa ääremail, kus liiklust praktiliselt ei olegi. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on karistatav igal kellaajal ja sõltumata ilmastikutingimustest ning liiklustihedusest, kuivõrd süüdlane rikub temal lasuvat keeldu juhtida mootorsõidukit. Seega ei ole muudel asjaoludel mingit tähtsust ja muude asjaolude olemasolu või puudumine teo õigusvastasust ei välista ning süüd ei vähenda. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud, s.h ka juhtimisõiguseta juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (3-1-1-58-13). Seega, arvestades süü suurust, süüdistatava karistust samalaadse süüteo toimepanemise eest ja sellest tulenevaid eripreventiivseid eesmärke, samuti üldpreventiivset eesmärki ning kergendava asjaolu puudumist leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist ületavas määras. Kaitsja leidis küll, et kuna eelmise kohtuotsuse kohaselt süüdistati süüdistatavat neljas episoodis ja käesolevas kriminaalasjas vaid kahes, siis on käesolevas asjas süü väiksem ning eelmises asjas mõistis kohus vaid 3 kuu ja 26 päevase vangistuse. Kohtu arvates on ka see väide ainetu, kuivõrd eelmine kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Lisaks sellele on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist, mistõttu kohaldubki ülalviidatud kohtupraktika karistuste mõistmise osas üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt samalaadseid süütegusid toimepanevas süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivuses. Kohtulikul arutamisel taotles prokurör süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, küsides sellele eelnevalt süüdistatava nõusolekut. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava nõusolek ei ole vajalik ja kohus ise otsustab kas ta asendab vangistuse üldkasuliku tööga või mitte. Kohus leiab, et kohus saab seda otsustada vaid juhul, kui süüdistatav vangistuse asendamisega nõustub, kuivõrd KarS § 69 lg 1 sätestab üheselt tingimised, milliste olemasolul karistust asendada saab. Seejuures on olulisimaks tingimuseks see, et vangistust saab üldkasuliku tööga asendada üksnes süüdlase nõusolekul. Seega on kaitsja etteheide ainetu. Mis puudutab prokuröri esitatud taotlust, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava peal on käitumiskontroll ära proovitud ning süüdistatav suutis õiguskuulekslt käituda vaid käitumiskontrolli jooksul, kuid katseaja lõppedes asus taas samalaadseid süütegusid toime panema, leiab kohus, et süüdistatava korralekutsumiseks on vaja kohaldada aste rangemaid meetmeid. Kuivõrd süüdistataval on alaline töökoht ja ülalpidamisels alaealised lapsed, peab kohus võimalikuks jätta seekord karistuse täitmisele pööramata ja asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Samas juhul, kui süüdistatav jätkab õigusvastast käitumist, siis saab teda karistada vaid vangistusega ning juhul, kui ta paneb süütegusid toime üldkasuliku töö tegemise ajal, pöörataks täitmisele ka tegemata üldkasulik töö. Arvestades süüdistatava süsteemset õigusvastast käitumist leiab kohus, et süüdistatav ei saa aru õiguskuulekuse vajalikkusest ning käitub hetkeemotsioonide ajel, mis põhjustab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega vajab süüdistatav kõrvalist tuge ning kohtu arvates tuleb süüdistatavale panna kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis, mis suunaks süüdistatavat enne mõtlema ja aales seejärel tegutsema või siis tegutsemisest hoiduma. Kuivõrd süüdistatav töötab, siis

määrab kohus üldkasuliku töö tegemiseks pikema tähtaja, et üldkasuliku töö tegemine ei hakkaks takistama sissetuleku saamist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.