1-21-5094
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.septembril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas
Kriminaalasja number
1-21-5094 (kohtueelses menetluses 20230200744)
Kohtukoosseis
Kohtunik Martin Tuulik
Kohtuistungi sekretär
Mariin Vaks
Tõlk
Jelena Kremez
Kriminaalasi
S.V süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
S.V , isikukood: XXX, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, haridus: xxx; töökoht: xxx OÜ, xxx; elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkend: puudub
Kaitsja
Toomas Alp (lepinguline kaitsja)
Juhindudes KrMS §-dest, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
1-21-5094 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
joobe tuvastamise kulu 44 eurot ja
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 920 eurot.
S.V-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.12.2020 kella 22.25 ajal Tallinnas, A-H.Tammsaare teel xxx maja juures mootorsõidukit BMW reg/nr XXX olles alkoholi joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1903T järgi etanooli 2,31 mg/g (+-0,06, k=2), 2 (4)
1-21-5094 alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,25 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega S.V pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalia Duškina, süüdistatav S.V ja tema kaitsja Toomas Alp sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks vangistuse 6 kuud. Antud karistus vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 12-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S.V käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3ks kuuks. Süüdistatavalt tuleb välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ja joobe tuvastamise kulu 44 eurot.
3 (4)
1-21-5094 Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S.V kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.
Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.