Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 22.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-574/41
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 22.06.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4252

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479 Bondora AS11483929 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235 Mulgi vald, Mõisaküla linn, Pärnu tn 26 korteriühistu80426121

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-23-574

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-574

Tsiviilasi

H.B (pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: H.B (pankrotis; isikukood: XXX; aadress xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX; e-post ); Pankrotihaldur: Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu 51003; telefon: 7 420 583, 511 8670, e-post: ); Võlausaldajad: - TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) - xx Bank p.l.c (registrikood C56251) - Bondora AS (registrikood 11483929) - Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) - XXX korteriühistu (registrikood 80426121) lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamine kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada H.B lõpparuanne.

(pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetluses koostatud

2.Lõpetada H.B (pankrotis) pankrotimenetlus.

3.H.B (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja (registrikood)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

kauem peamiselt seetõttu, et paralleelselt toimus kohustustest vabastamise menetlus. Mitmesugustel põhjustel, mille kirjeldamiseks on pankrotihaldur vajaduse korral avatud, kuid mida siin detailselt ei käsitle, tundus ses asjas optimaalse lahendusena koguda võlausaldajate nõuete katteks raha pankrotimenetluse raames. Kohtult taotletav töötasu katab Tartu ja xxxxxxx vahel sõitmise kulu. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse, aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 64 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 52 eurot kuus). Haldur taotleb kohtult pankrotihaldurile toimingutasuna töötasu 1 500 eurot, millele vastavalt PankrS §-le 65 lg 1 1 lisandub käibemaks 360 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust halduriga seotud menetlustes varem kohaldatud tasumääraga 80 - 100 eurot tund, ilmneb, et taotletav töötasu hõlmab 15 – 18,75 tasustatavat töötundi. H.B pankrotihalduri toiminguteks kindlasti ei kulunud vähem aega. Pelgalt võrdluse eesmärgil toob haldur esile, et 9 163,04 euro suuruselt pankrotivaralt PankrS § 651 lg 1 kohaselt arvestatud pankrotihalduri töötasu alammäär, mis vastavalt PankrS § 65 lg 11 sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaksu, on 2 438,87 eurot. Lisandub käibemaks 585,33 eurot. Ses asjas taotletav pankrotihalduri töötasu on seega 61,50% pankrotivara väärtuselt arvestatud tasu alammäärast. Halduri töötasu on esialgu arvestuslik kulu, mille saab pankrotivarast välja maksta vaid siis, kui kohus on määranud halduri tasu suuruse. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank raha 1860 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa edaspidi üle kanda Õigusbüroo Faktootum OÜ-le.

Pankrotivara hulka kuulus kinnisasi (registriosa nr xxxxxx). H.B pankrotimenetluses oli XXX korteriühistu nõue 1926 euro (korteri nr 4 2022. aasta majandamiskulu summa) ulatuses tagatud seadusest tuleneva pandiõigusega: KrtS § 44. Korteriühistu pandiõigus (1) Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). (2) Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. (3) Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Korteriühistu pandiõiguse suurus on lisaks piiratud 50 protsendiga täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast. Ses asjas ei ole tähtsust KrtS § 44 lg 3 teises lauses sätestatul, sest sama lõike esimeses lauses sisalduva piirangu tõttu oli pandiga tagatud nõude suurus väiksem kui pool pandieseme müügist saadud rahasummast. Küll aga kohalduvad PankrS § 153 lg 2 ja lg 4: (2) Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtega pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui ühe kümnendiku ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Lisaks võib haldur pandieseme müügist saadud raha arvel hüvitada kõik selle pandieseme haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud. (4) Ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. Tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15 tehtud 04.11.2015 määruses on Riigikohus avaldanud kaks seisukohta, mis on minu arvates kohaldatavad ka praegu: 1) Määruse p-s 16 avaldas Riigikohus, et PankrS § 153 lg 2 eesmärk on tagada, et ka hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajad osaleksid kulude kandmises. Määruse p-des 18 ja 19 avaldas Riigikohus, et juhul kui pandieseme müügihind on suurem pandipidaja nõude summast, on pandipidaja eesõigusnõude ulatuse kindlaksmääramise, sealhulgas pandieseme müügist saadud pankrotivara ja muu pankrotivara proportsiooni arvutamise aluseks pandipidaja nõude suurus, mitte pandieseme müügihind. XXX korteriühistu pandiga tagatud nõude suurus (1 926 eurot) on 22,90% pankrotivara müügihinnast (7 100 eurot). Seega, pandipidaja eesõigusnõude arvel tuli rahuldada 22,90% pankrotimenetluse kulust, ent mitte rohkem kui 192,60 eurot. Kuna juba lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamise ajal oli kindel, et pandiga tagatud nõude arvel peab katma H.B pankrotimenetluse kulu seaduses sätestatud maksimumi ehk 192,60 euro ulatuses, oli lõplikus võlausaldajate nimekirjas XXX korteriühistu pandiga tagatud nõue arvatud 1 733,40 eurot ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärku ning 192,60 euro suurune osa nõudest oli liidetud PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärku kuuluva pandiga tagamata nõude summale.

10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Võlgnik hakkas laene kasutama 2018. aastal. Algul kasutas ta laenatud raha korteriühistu ees tekkinud võlgade tasumiseks ja muuks tarbimiseks. Neljatoalise keskküttega korteri soetamine võis põhjalikuma analüüsita esmapilgul näida odava võimalusena (võlgnik soetas korteri 11.02.2016 hinnaga 20 eurot, 11.11.2014 oli sama korter müüdud hinnaga 1 euro). Korteri jooksvad ülalpidamiskulud ei olnud kooskõlas üksi elava, halveneva tervise ja väheneva sissetulekuga võlgniku vajaduste ja võimalustega. Võlgnik ei suutnud teha ümberkorraldusi, mis oleks viinud tema tulude ja kulude parema kooskõlani. Võib-olla võlgnik lootis, et tema võime teenida sissetulekut paraneb tulevikus. Nagu paljudel teistel maksejõuetuks muutunud isikutel, puudus ka võlgnikul realistlik plaan laenudega seotud kulu katmiseks ja laenude tagastamiseks. Võlgnik hakkas võtma uusi laene varasemate laenulepingute täitmiseks. Osaliselt tervise halvenemise tõttu, osaliselt Covid-19 pandeemia mõjul kahanes võlgniku võimalus teenida sissetulekut. Samal ajal sissetuleku vähenemisega kuhjusid eluasemega seotud kohustused ja muud võlad. 08.10.2020 kanti võlgnikule kuulunud korteriomandile kohtutäituri keelumärge. Võlgnik ei saanud korteriomandit ise müüa. Võlgade ümberkujundamise menetluse toimumise tõttu ei müünud seda ka kohtutäitur. Laenamine on kulukas ja seotud riskiga ka neil juhtudel, kui laenu kasutatakse investeeringuna käsitataval eesmärgil. Risk on eriti kõrge juhtudel, kui laenu arvel kaetakse igapäevase eluga seotud kulusid. Võlgniku poolt enesele võetud kulu ja risk ei olnud läbi mõeldud. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis ei ole. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Halduri arvates ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. Haldur arvab, et võlgniku makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2021. aastal.

Pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku ja tervisliku seisundi tõttu. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub FIMS-i 4. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,

samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. H.B kohustustest vabastamise menetlus algatati 14.06.2023 (määrus jõustus 01.07.2023) ning käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud kolm aastat. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või PankrS 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud aluse esinemine pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule nähtub asja materjalidest, et võlgnikul puudub töövõime. Võlgniku kinnitusel ei võimalda tema tervise seisund enne vanaduspensionile jäämist enam tööle asuda. Tal on põhiharidus. Võlgnik ei ole menetluse jooksul töötanud. Võlgnik elab xx vallalt üüritavas veevarustuse ja kanalisatsioonita, ahiküttega sotsiaalkorteris. Võlgnik saab Sotsiaalkindlustusametilt puudega inimese sotsiaaltoetust ja Eesti Töötukassalt töövõimetoetust. Töövõimetoetusest arvati pankrotivara hulka 2 063,04 eurot. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust – võlgnikul on puuduv töövõime. Pankrotivara suuruseks moodustus 9833,34 eurot (korteri müügihind 7100 eurot + sissetulekust 2063,04 eurot + enne pankroti väljakuulutamist seoses vara käsutuskeeluga võlgniku sissetulekust kinnipeetud 670,30 eurot), mille arvel on võimalik tasuda pankrotimenetluse kulud (halduri tasu koos käibemaksuga ja võlausaldaja kasuks väljamõistetud riigilõiv) ja rahuldada jaotise alusel võlausaldajate nõudeid kokku summas 6737,70 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada H.B (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded H.B vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud H.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus H.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur Einar Vallandi on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustustest H.B pankrotimenetluses ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest H.B kohustusest vabastamise menetluses. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 5 sätestab: Määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.