1-21-4952/7 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu F.P-d süüdistatakse selles, et tema et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.05.2016. a otsusega nr XXX karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja mille karistus oli teo toimepanemisel kehtiv, juhtis uuesti 21.10.2020 kella 16.25 paiku Tartumaal, XXXX juures mootorsõidukit Honda Civic reg.nr XXX, olles narkootiliste või psühhotroopsete ainete diasepaami, nordasepaami ja alprasolaami tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus F.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund mh narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Samuti põhjustas F.P liiklusõnnetuse sõites autoga vastu posti. Sellega pani F.P toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Jõgisoo, süüdistatav F.P ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.P-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 6 (kuus) kuud vangistust üldkasuliku tööga 180 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata kohustuse täitmise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Kohustada F.P-d täitma KarS § 69 lg 3 ja KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-21-4952 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel kohustada F.P-l käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, va arsti poolt välja kirjutatu. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada F.P-l käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Menetluskulud kokku on 1211 eurot, millest 182 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud (uuringuakt nr 1650T alusel 35+52 eurot ja ekspertiisiakti nr XXX alusel 95 eurot), 153 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1211 eurot hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. F.P kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.