Kriminaalasi nr 1-21-4917
Eesti Vabariigi nimel
12. juuli 2021. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Ingmar Laas Kriminaalasi Kristjan Läll süüdistuses KarS § 424 lg 1, § 4231 ja § 1572 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Kristjan Läll, IK 39401156812; sünniaeg: 15. jaanuar 1994. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX (elukaaslase telefon), e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada Kristjan Läll KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ja karistuseks mõista, kohaldades KarS § 63 lg 1, viis (5) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Läll KarS § 1572 lg 1 järgi ja karistuseks mõista kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Kristjan Lällile liitkaristuseks üksteist (11) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristjan Lälli kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.–12. juuli 2021. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kümme (10) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Läll ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Kristjan Läll käitumiskontrolli ajal kohustatud:
Süüdistus Kristjan Lälli süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema juhtis 21. septembril 2020. a kella 17:48 paiku Tartu linnas, XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr XXX olles narkootiliste või psühhotroopsete ainete amfetamiini, metamfetamiini, 7aminoklonasepaami ja kokaiini metaboliit bensoüülekoniini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kristjan Läll rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses ettenähtud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Kristjan Läll toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Kristjan Lälli KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et olles eelnevalt Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 17. augusti 2016. a otsusega nr 1-16-6607 karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest ja mille karistus on kehtiv, juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt 21. septembril 2020. a kella 17:48 paiku Tartu linnas, XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kristjan Läll rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Kristjan Läll toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse Kristjan Lälli KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et ta esitas 21. septembril 2020. a kella 17:51 paiku Tartu linnas, XXX juures politseiametnikele teadvalt valeandmeid öeldes neile oma XXX T. L. andmeid eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus ning varjata kuritegu. Kristjan Läll teadis, et on juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta ning toime pannud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tegutses T. L. andmeid esitades eesmärgiga varjata oma isikut ja kuriteo toimepanemist, kahjustades seejuures T. L. seadusega kaitstud õigusi. Sellega pani Kristjan Läll toime KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku identideedi ebaseaduslik kasutamine, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või varjata kuritegu. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale Kristjan Lällile KarS § 424 lg 1 ja 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 1572 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kristjan Lällile karistuseks 8 kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Kristjan Lällile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses oldud aeg ajavahemikul 10.-12. juuli 2021, s.o 3 päeva ja lõplikuks mõistetavaks karistuseks Kristjan Lällile lugeda 10 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Läll 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Kristjan Läll kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, määrata Kristjan Lällile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ilma arsti sellekohase ettekirjutuseta. Asitõendid, salvestised: CD-R plaat vormikaamera salvestusega jätta Politsei- ja Piirivalveametisse ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 876 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra, seega tuleb Kristjan Lällil tasuda sundraha 438 eurot, narkootilise joobe tuvastamise eest 87 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 130,8 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kristjan Läll süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1, § 4231 ja § 1572 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Kristjan Lällilt väljamõistetavatateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobe tuvastamisega seotud kulu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.