Liiklussüüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;

•

ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel

•

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

mitte tarvitama alkoholi;

•

otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;

•

läbima raviprogrammi Kainem ja Tervem Eesti kohtuistungil antud nõusoleku alusel.

kriminaalhooldusosakonna

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 20.12.2020 kohtuotsusega tunnistati W.V süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja määrati karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.10.2020 mõistetud karistuse ärakandmata osaga (3 kuud ja 28 päeva vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistuse hulka eelvangistust 2 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.02.2021. 01.06.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava W.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetav W.V tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa W.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega W.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab W.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu W.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. W.V kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on W.V temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 kuud, so enam kui 1/3. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Antud aadressil elavad kinnipeetava xxx, xxx M. ja xxx E. S. Korteri omanik on kinnipeetava xxx M. S. Tegemist 3-toalise kõigi mugavustega korteriga. Korteris on eluks vajalikud tingimused tagatud. Kinnipeetav W.V-le on korteris võimaldatud elamiseks eraldi tuba. Kinnipeetav W.V-l on olemas seaduslik alus antud elukoha kasutamiseks (11.05.2021 allkirjastas elukoha omanik, kinnipeetava xxx M. S. , nõusoleku). Antud elukohas elab lisaks ka xxx isa E. S. , kes andis samuti omapoolse nõusoleku (allkirjastas nõusoleku 11.05.2021). Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest

lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on W.V osalenud vangla tööhõives ning läbinud „alkoholi“ töövihiku teemal vestlused. Tagasiside vestluste kohta on positiivne ning väljendab isiku soovi teha elus muudatusi edasise seadusekuuleka elu nimel. Ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Samuti positiivne on, et kinnipeetaval on säilinud toetavad suhted ema, isa ja õdedega. Elama asub isik samuti vanemate juurde. Samuti suhtleb kinnipeetav oma endise elukaaslasega ning osaleb laste kasvatamises. Toetavad lähedased saavad pakkuda kinnipeetavale tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkohol. W.V-d on kahel korral karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest (kohtuotsused tehtud 01.10.2020 ja 20.12.2020). Viimane rikkumine on toime pandud kriminaalhooldusel olles. Lisaks on isikut korduvalt karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest (16.02.2021, 21.08.2020, 24.09.2013). Isiku sõnul proovis ta tõenäoliselt alkoholi esimest korda kutsekooli ajal, kuid täpset vanust ei mäleta. Väidetavalt kanget ei joonud, pigem midagi lahjemat. Kangemat alkoholi hakkas tarvitama siis, kui hakkas tööl käima. Isiku sõnul ei tarvitanud ta enne vangistust kanget alkoholi (kui, siis väga harva). Pigem jõi õlut, umbes paar korda nädalas. Samas mõistab isik nii enda kinnitustest kui vangla iseloomustusest nähtuvalt vajadust alkoholist loobuda. Ta on selleks valmis ka minema programmi Kainem ja Tervem Eesti. Toetamaks isiku eesmärki loobuda alkoholi tarbimisest, määrab kohus isiku nõusolekul talle lisakohustuse läbida raviprogramm Kainem ja Tervem Eesti. Positiivne on ka asjaolu, et isikul on ennetähtaegse vabastamise puhuks olemas ka garanteeritud töökoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnitas 17.05.2021 isiku varasema tööandja K. OÜ juhatuse liige M. O. telefoni teel, et kinnipeetav W.V-le on nende asutuses töökoht garanteeritud. Isik asuks uuesti tööle mööblitislerina. Süüdlasele kuulub ka isiklik firma, mille omanik on ta jätkuvalt. Ettevõte ei tegutse hetkel, kuid W.V-l on plaan see uuesti käima tõmmata ning hakata tegelema eritellimusmööbliga, vastav kutseharidus on W.V-l ka olemas. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta on

tõepoolest pika vangistuse jooksul mõelnud oma elu üle järele ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, eriti elektrooniline valve, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.