Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
16.juunil 2021, Valga kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-10256
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Sekretär
Kaie Kaseorg
Tõlk
-
Kriminaalhooldaja
Annela Tekla-Soots
Kriminaalasi
Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Marek Puusalule mõistetud karistuse täitmisele pööramine
Süüdimõistetu
Marek Puusalu: ID 38301275710 Elukoht kriminaalhoolduse järgi: xxx; viibib Tartu Vanglas vahistamise tõttu
Kaitsja Kohtuistungi aeg ja koht
Ei soovinud Kaugkohtuistung 07.06.2021 ja 15.06.2021
Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas Marek Puusalu 19.12.2018 kohtuotsusega 1-18-10256 süüdi KarS § 199 lg 2 p 1,2 järgi ja karistas teda 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus aga jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Marek Puusalu ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati süüdlast käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Marek Puusalu käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis (soovituslikult narkootiliste ainete tarvitamise sõltuvusest vabanemiseks). Kohtuotsus jõustus 04.01.2019. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekus 31.05.2021 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus täitmisele, sest Marek Puusalu on katseajal rikkunud lisakohustust omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 07.06.2021 kohtuistung tuli edasi lükata, sest kriminaalhooldusametnik ei suutnud hoolimata pingutustest kaugkohtuistungist osa võtta. Kohus lükkas seetõttu kohtuistungi edasi 15.juunile 2021. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jääb 15.06.2021 taotluses toodu juurde, sest hoolimata antud võimalusest süüdlane on jätkanud narkootikumide omamist ja tarvitamist. Marek Puusalu selgitas, et on tõesti rikkunud kohustust, mis keelab narkootikumide tarvitamise. Põhjuseks on peresisesed probleemid abikaasaga. Sõber tuli külla ja vaatas, et süüdlane nukrutseb ning on omadega läbi. Pakkus ainet soodsa hinnaga,, et äkki teeb enesetunde paremaks. Ei teinud. Sellest sai kõik alguse. M.Puusalu magas pärast tarvitamist paar päeva, läks tööle ja siis peeti kinni, parasjagu oli sel ajal roolis. Autos oli amfetamiini ka. Selle kohta on alustatud kriminaalasi ning vahistamine toimus ka selle raames. Mis seisus kriminaalasi on, süüdlane ei tea. Veebruaris 2021 tuvastati ka tarvitamine, aga see oli teadmatusest – sõbrad pakkusid jooki ja kriminaalhooldusalune ei teadnud, et joogi sisse on narkootilist ainet pandud. Kõige esimene rikkumine oli loata välismaal käimine, aga see oli ainult seoses tööga. M.Puusalu kahetseb siiralt ning tunneb muret oma alaealiste laste pärast. Täitmiskohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. KarS § 74 lõikes 4 sätestatu kohaselt võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata karistuse täitmisele, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldaja, tutvunud asjas leiduvate tõenditega, leiab kohus, et paraku tuleb karistus pöörata täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Erakorralisest ettekandest ja Tartu Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusest nähtub, et Marek Puusalule on mõistetud vangistus, milline on jäetud tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Ja seda tingimusel, kui süüdlane ei pane toime uut kuritegu ja täidab kõiki KarS §
75 lg 1 ettenähtud kohustusi kui ka KarS § 75 lg 2 p 21 ja 8 sätestatut. Seega on antud süüdlasele võimalus kanda oma karistust vabaduses, alludes seejuures käitumiskontrollile ning täites temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud võimalust ei ole aga M.Puusalu hinnanud, kuna on korduvalt rikkunud vabaduses kantava karistusega kaanevaid nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik on juba esmase hoiatuse isikule teinud 17.07.2019 seetõttu, et M.Puusalu läks välismaale proovipäevale ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Seejärel on M.Puusalu tabatud 22.02.2021 positiivset narkotesti andmast. Tõsi, sel korral jäi kahtlus, et süüdlane tarvitas narkootikume teadmatusest, kuna viitas, et sõber tegi joogi välja ja oli ilmselt sinna narkootilist ainet sisse pannud. Paraku polnud süüdlane edasi hoolas ja kohtuotsusest kinnipidav, mis põhjustaski nii erakorralise ettekande esitamise kui ka uue kriminaalasja algatamise ja vahistamise. Nimelt on leidnud tõendamist, et 28.04.2021 on politseiametnikud tabanud isikul amfetamiini tarvitanult roolist ning kahjuks leiti ka autost amfetamiini. M.Puusalu tunnistab amfetamiini tarvitamist ja omamist. Rikkumine on massiivne. Marek Puusalule on kohus andnud võimaluse oma käitumise muutmiseks ning karistuse kandmiseks vabaduses, kuid süüdimõistetu on suhtunud antud võimalusse hoolimatult, asetades esikohale enese ja enda vajadused. See näitab, et M.Puusalu pole mõistetud karistusest järeldusi teinud ning jätkab ühiskonnas kehtestatud reeglite eiramist. M.Puusalu ei võtnud end kokku ka pärast esimesi rikkumisi ja eelkõige pärast veebruarikuist amfetamiini tarvitamist. Kui seda saab teistsuguste tõendite puudumise tõttu pidada tahtmatuks, siis eluliste raskuste ilmnemisel aprillikuine tarvitamine oli täiesti tahtlik ja teadlik. Lisaks äratarvitatud kogusele leiti süüdlase poolt juhitud autost 4,26g amfetamiini – see näitab, et isikul oli plaan kas tarvitamisega jätkata või siis koguni edasi anda/müüa. Teisisõnu tegu polnud enam juhusliku episoodiga, vaid juba kaalutletud otsusega rikkumistega jätkata. Kuna nimetatud asjaolud on kohtu hinnangul ka tõendamist leidnud ning kohus ei ole tuvastanud, et selliseks käitumiseks oleks süüdimõistetul esinenud mingisuguseid mõjuvaid põhjendusi, siis tuleb sellest järeldada, et süüdimõistetu on tahtlikult temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi rikkunud. Kokkuvõtvalt, kohus leiab, et on igati alust süüdimõistetule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata. Käesolevaks ajaks ei viibi Marek Puusalu ka enam vabaduses, kuna on vahistatud alates 28.aprillist 2021 uue kuriteokahtlustuse tõttu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja seetõttu katseaja jätkamine ei oleks võimalik juba sellest tulenevalt. Eeltoodu alusel on karistuse täitmisele pööramine tema suhtes igati põhjendatud. Seetõttu tuleb kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada ning M.Puusalule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.