Liiklussüüteod

ekspertiisi maksumus 84 eurot; joobe tuvastamise maksumus 157 eurot; kaitsja tasu 97,20 eurot; 2 (5)



sundraha 1460 eurot.

Võimaldada Mikk Saaristul menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul (viimane tasumise tähtaeg 01.07.2022.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700025776 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Mikk Saaristut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo, omandas kohtueelsel uurimisel tuvastamata ajal, kohast ja isikult tarbimise eesmärgil ning narkojoobe tekitamiseks vähemalt 35,18 grammi gammabutürolaktooni (GBL), millest ühe tarvitamiskoguse (üks keskmine tarvitamiskogus 1,6 g) tarvitas ära enne kui ta 20.08.2020 politsei poolt kinni peeti ning eelpool toodud 35,18 g kogusest 33,58 grammi roosakat viskoosset vedelikku, mis sisaldab gammabutürolaktooni (GBL), mille protsentuaalset sisaldust EKEI-s ei määrata, hoidis enda sõidukis kuni see 20.08.2020 sõiduautost Volkswagen Passat Variant reg nr XXX XXX politsei poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 V nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 11 järgi on NPALS seaduse § 31 lg 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

3 (5)

vähemalt kümnele isikule. Gammabutürolaktooni (GBL) puhul on selliseks koguseks 16 grammi. Sellega Mikk Saaristu pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o narkootilise aine käitlemine suures koguses, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem käidelnud suures koguses narkootilist ainet. 20.08.2020 kella 17.52 paiku XXX juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg nr XXX, olles narkootilise aine GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Mikk Saaristu rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Mikk Saaristu toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.0821.08.2020.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 28 päeva vangistust. Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta 1 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: -

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustub Mikk Saaristu käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

4 (5)

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Mikk Saaristu on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Mikk Saaristult mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 1798,20 eurot, millest sundraha on 1460 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu 28.08.2020.a summas 84 eurot, joobeseisundi tuvastamise uuring 105 eurot+52 eurot=157 eurot ja õigusabi tasu kaitsjale Aivar Kello 10.03.2021.a summas 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 võimaldada Mikk Saaristul menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Asitõendid: DVD-plaat vormikaamera salvestusega, asub kriminaalasja juures, NPALS alusel on EKEI keemiaosakonnas hoiul vedelik, mis tuleb konfiskeerida KarS § 191 alusel, mobiiltelefon on tagastatud Mikk Saaristule, plastpudel koos kilekotiga asub kriminaalasja juures ja kuulub peale otsuse jõustumist hävitamisele. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Mikk Saaristu süüditunnistamiseks KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi. Seega tuleb Mikk Saaristu süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Asitõendite suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad kokkuleppest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.