Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „prostitut“, “läbi nikkutud pederast“, „libu“, „raisk“, „lits värdjas“, „üle laskma“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul UU-le vähemalt 393 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, 25.06.2018 läks UU elukohta, mis asub aadressil XXX, juurde, kus korterelamu ees karjus teiste isikute juuresolekul rõdul viibinud UU peale, kasutades ebatsensuurseid sõnu ning ähvardava, ropu ja solvava sisuga väljendeid ja nimelt: „Jäta selle libu nägu meelde, et tema sitaauk kaua valutaks!“. Kannatanu UU oli öeldust häiritud ja tundis hirmu F.X-i tegevuse pärast. Samuti tema, sekkudes ajavahemikul mai 2018 kuni november 2018 ja 11.01.2019, CC tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt CC kasutuses olevale telefoninumbrile X, elektroonilise side seadme WhatsApp Messenger sõnumirakenduse vahendusel ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „pederast“, „raisk“, „lits värdjas“, „ratastool on teil olemas“) elektroonilisi sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul CC-le vähemalt 580 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, ajavahemikul juuli 2018 kuni oktoober 2018, sekkudes QQ tahte vastaselt tema eraellu, saatis QQ kasutuses olevale telefoninumbrile X järjepidevalt ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „pederast“, „raisk“, „mädanenud pederastid ja liitsid kirvega tükkideks raiuda“, „hambad suust välja ja sõrgkangiga taguma“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul QQ-le vähemalt 580 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, oktoobris 2018 ja 11.01.2019, sekkudes ZZ tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt ZZ kasutuses olevale telefoninumbrile X, ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „lits“, „hambad kurku lüüa“, „muretsegu laste pärast“, „kõik su pärdikud üles riputama raisk“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul ZZ-le vähemalt 270 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Seega pani F.X toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o KarS § 1573 (alates 1.07.2019 KarS § 1573 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Samuti süüdistatakse F.X-i selles, et tema rikkus korduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määrusega nr 1-18-9343 kehtestatud lähenemiskeeldu. Nimelt, kohtumääruse alusel on F.X-il keelatud: - suhelda CC, ZZ, RR, OO ja QQ-ga vahetult, posti või elektroonilise sidevõrgu vahendusel; - minna CC-le, ZZ-le, RR-le, OO-le ja QQ-le lähemale kui 50 meetrit, v.a kriminaalasja menetleja ruumides, kui isikud on samaaegselt kutsutud menetleja juurde;

- sattudes juhuslikult CC-le, ZZ-le, RR-le, OO-le ja QQ-le lähemale kui 50 meetrit, tuleb F.X-il kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud; - viibida CC, ZZ, RR ja OO Tallinnas XXX asuvale elukohale lähemal kui 100 meetrit; - viibida QQ elukohale aadressil YYY lähemal kui 100 meetrit. Vaatamata kohtumäärusega kehtestatud keelule, lähenes F.X kolmel korral CC-le lähemale kui 50 meetrit ja nimelt: 29.05.2019, 31.05.2019 ja 03.06.2019 kella 09.00–10.00 paiku, märgates XXX teel sõidukit Ford Transit, registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis kannatanu DD, astus F.X kõnniteelt sõidutee servale ning liikudes CC sõiduki suunas, näitas kannatanule sündsusetuid žeste ja liigutusi, Sellise tahtliku tegevusega pani F.X toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

talle vangistus 6 kuud. F.X tunnistati süüdi KarS § 331 järgi ning mõisteti karistuseks talle vangistus 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.X ei pane 2 aastase pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati F.X-i hüvitama kannatanutele SS-le, QQ-le, CC-le ja WWle tekitatud mittevaraline kahju hiljemalt katseaja lõpuks. 2.1 Sama otsusega lahendati lähenemiskeeluga, tsiviilhagidega, menetluskuludega ja asitõendiga seonduv.

APELLATSIOON:

3.1 F.X

leiab, et kannatanu SS suhtes vägivallategude toimepanemises 19.12.2017.a. F.X-i poolt esinevad tõendites kõrvaldamata vastuolud, mis tekitavad põhjendatud kahtlusi süü tõendatuses. KrMS § 7 lg 3 alusel põhjendatud kahtlsued tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kannatanu SS ei avaldanud tunnistaja AA-le, et F.X oli teda just äsja rünnanud, vigastusi näha ei olnud. Samal päeval vormistas SS tööõnnetuse akti, mille esitas Haigekassale hüvitise saamise eesmärgil. Tunnistaja XX poolt nähtav ja kohtule ülekuulamisel kirjeldatu oli S ja F.X-i konflikti lõpposa, kus nad rüselesid trepil ja kus F.X püüdis konflikti lõpetada haamrit ära võttes. Tunnistaja ei tajunud sündmust vahetult, vaid asus teises majas ja nägi sündmust läbi akna, mistõttu võis sellele sündmusele hinnangu andmisel eksida. F.X taotleb enda õigeksmõistmist KarS § 121 lg 1 järgi. 3.2 KarS § 157-3 ( alates 01.07.2019.a. KarS § 157-3 lg 1) järgi esitatud süüdistuses tunnistas F.X end süüdi osaliselt ja taotleb süüdistusest nende episoodide väljajätmist, mis on seotud sõnumite saatmisega teistelt telefoninumbritelt, mitte F.X-i kasutuses olnud telefoninumbrilt X. Maakohus on otsuse põhjendavas osas möönnud, et puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et F.X oleks kõigilt nendelt numbritelt, mis süüdistuses on esile toodud, saatnud kannatanutele jätkuvalt sõnumeid. Maakohus on leidnud, et ka nendelt numbritelt saadetud sõnumid on saadetud F.X-i poolt, lihtsalt seepärast, et need on oma sisult sarnased, aga F.X-i teada oli ka teisi isikuid, kellel oli kannatanute, eriti näiteks SS ja CC vastu varalisi pretensioone ja need isikud võisidki saata sõnumeid teistelt numbritelt. 3.2.1 F.X soovib selgitada ka ringkonnakohtule, et sõnumite saatmise eesmärgiks ei olnud kannatanute ähvardamine, vaid püüd suunata neid oma varaliste kohustuste täitmisele F.X-i ja temale kuuluva firmana M OÜ suhtes. Kannatanute tegevus, kes tema usaldust kuritarvitades olid tekitanud firmale ulatuslikku rahalist kahju, oli teda väga ärritanud, ta oli nendes pettunud ja elas oma sõnumites pahameelt välja. F.X ei usu, et tema sõnumid kannatanuid väga häirisid, ei asunud nad ju üldse oma varalisi kohustusi täitma, üksnes DD pakkus, et tema hüvitab 3000 eurot, aga see summa oli liiga väike, võrreldes tekitatud kahjuga. 3.3 Lähenemiskeelu rikkumises F.X oma süüd ei tunnista. Maakohtule esitatud video, milles justkui oleks fikseeritud F.X-i käitumine, ei ole tõendina usaldusväärne, kuna selle on filminud DD ise, pole teada, millisel ajal ja millistes tingimustes. See tõend tulnuks tõendite hulgast välja jätta. Tunnistaja JJ, kes viibis süüdistuses märgitud episoodi toimumise ajal CC autos, ei tundnud F.X-i ega võinud eeluurimisel üle kuulatuna kinnitada, et isik, kelle lähenemist sõiduteele ta nägi, oli nimelt F.X . Kohtumenetluses seda tunnistajat aga üle ei kuulatud, kuna tunnistaja oli selleks ajaks juba surnud. F.X palub end KarS § 331-2 järgi õigeks mõista. 3.4 Lähenemiskeelu kohaldamist F.X õigeks ei pea, kuna tema ei kavatse enam ühegi kannatanuga suhelda ega neile läheneda, ta on näinud, et need on halvad inimesed, kellega tegemist teha ei ole vaja ning lähenemiskeeldu talle nendega suhtlemise vältimiseks vaja ei ole. Kui ta edaspidi juhuslikult näeb ükskõik keda kannatanutest, läheb ta ise kaugemale, et vältida pahandusi. F.X taotleb lähenemiskeelu tühistamist. 3.5 Tsiviilhagide osas leiab F.X ja tema kaitsja järgmist: SS tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 19.12.2017.a. episoodiga seoses tuleks jätta rahuldamata, kui F.X KaRs § 121 lg 1 järgi selles episoodis ringkonnakohtu poolt õigeks mõistetakse. Kannatanute SS, CC, QQ ja WW nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks on ka rahuldatud osas F.X-i

hinnangul liiga suured. Kannatanud ei ole oma õiguste kaitseks õigeaegselt kasutanud sõnumite blokeerimiseks tavapärast tehniliselt lihtsalt töötavat vahendit – numbri blokeerimist koheselt pärast esimeste sõnumite saamist, vaid on sõnumeid fikseerinud ja arhiveerinud arusaamatutel põhjustel väga suures hulgas. F.X-i hinnangul suhtusid nad sõnumitesse ilmselt ükskõikselt ega olnud nendest tegelikult häiritud, mistõttu sõnumitega nendele tekitatud mittevaraline kahju ei saa olla nii suur, et selle hüvitamiseks tuleks välja mõista 2500 eurot. F.X ei tööta, mingit sissetulekut ei oma ega ole võimeline neile igaühele 2500 eurot tasuma. F.X ei ole võimeline neid summasid tasuma katseaja jooksul, kuivõrd see on suhteliselt lühike ajavahemik ja F.X-il on veel elatise võlgnevus, mille tasumise kohustus on vaja täita eelisjärjekorras. 3.5.1 Ebaõige ning ebaseaduslik on maakohtu poolt tsiviilhagide rahuldamisel lisada hüvitise summale süüdistatava rahaline kohustus maksta VÕS § 113 lg 1 tuginevat viivist. Viivise nõudeõigus ei tulene kriminaalmenetlusõiguses kannatanu õigusi ja kohtu volitusi tsiviilhagide lahendamisel sätestatud seaduslikest alusest (KrMS § 37, 38, 310). KrMS § 37 lg 1 esimene lause sätestab, et kannatanu on isik, kelle õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud. Sellest järeldub, et kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist, mis on süüteoga otseselt põhjuslikus seoses. Kahju hüvitamisega viivitamise korral viivise tasumine ei ole süüteoga vahetus põhjuslikus seoses, viivitus kahju hüvitamises võib olla tingitud väga erinevatest põhjustest, eelkõige aga asjaolust, et süüdistataval võivad olla teised rahalised kohustused, mida ta on kohustatud täitma eelisjärjekorras. Kriminaalmenetlusseadustik ei sisalda kannatanu õigust nõuda lisaks süüteoga vahetult tekitatud kahjule veel hüvitist kahjunõude tasumisega viivitamise eest Viivise nõude õigus (VÕS § 113 lg 1) on sätestatud Võlaõigusseaduses selliste rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks, mis tulenevad vastastikustest lepingulisest kohustusest ja nende võimalikust tsiviilõiguslikust rikkumisest ning see täidab tsiviilkäibe sujuvama korrastamise ülesannet. Tsiviilõiguslikes lepingulistes suhetes on pooltel võrdsed õigused ja kohustused, nad võivad sõlmida lepinguid või mitte sõlmida, nad täidavad lepingulisi kohustusi või ei täida neid mitte ning lepinguliste kohustuste rikkumisele ei järgne karistusõiguslikke sanktsioone. Sellises olukorras on seaduseandja õigesti soovinud võlaõiguslike lepingupoolte distsiplineerimiseks rakendada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas viivise nõudmise õigust. Kriminaalmenetluses viivise nõude kehtima panemise õigust kannatanu poolt sätestatud ei ole ja see on ka arusaadav. Süüdistatavale, kes kehtiva menetlusseadustiku kohaselt peab kandma menetluskulude hüvitamise kohustust riigile, ei saa panna kohustust tasuda kannatanu kasuks välja mõistetud kahjuhüvitiselt viivist, kuivõrd see paneks iga süüdistatava ilmselgelt majanduslikult väljapääsmatusse olukorda. Kannatanule aga annaks see võimaluse süüdistatava arvelt alusetult rikastuda. Kaitse leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p. 9.,10.,11.,12 sisalduvate kahjuhüvitiste ja viivise nõuete osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, milles ringkonnakohus kasutab oma kaalutlusõigust mittevaralise kahju suuruse määratlemisel ja jätab viivise välja mõistmata. KANNATANUTE ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3

ALUSEL:

CC ja WW kasuks solidaarselt välja esindajale makstud tasu summas 504 eurot; kannatanud paluvad nimetatud summa kanda CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 4.1 Ahistav jälitamine (KarS § 1573). Kannatanud paluvad jätta tähelepanuta F.X-i ennastõigustavad väited, et sõnumite saatmise eesmärk oli mingite rahaliste vahendite tagasi saamine, sest jääb arusaamatuks, millist tema poolt väidetavat eesmärki pidi täitma erakordselt rõveda sisuga sõnumite saatmine kannatanutele. Väide, et F.X ei ole saatnud neid sõnumeid, mis ei olnud saadetud F.X-i kasutuses olnud telefonilt, ei ole õige. Esiteks – F.X esitades väite, et samasisulisi sõnumeid võis saata kannatanutele keegi teine (kolmas isik), siis ei ole tema seda väidet millegagi tõendanud ega teinud võimalikuks kontrollida sellise väite õigsust. On väheusutav, et samal ajal F.X-iga saatis keegi kolmas isik kõikidele kannatanutele analoogse sisuga sõnumeid. Teiseks – kõik saadetud sõnumid on väga sarnased. Kohus on kohtuotsuse p. 62 asunud samale seisukohale kirjastiil on läbivalt sama, kõik ropud sõnad on kirjutatud suurte tähtedega, muu tekst väikeste tähtedega, kirjavahemärke kasutatud ei ole, nimed on kirjutatud väikese algustähega. Ropud sõnad korduvad: LIBU, LITS, PEDERAST, MUNNIimeja; TÜRAPEA jne. Kolmandaks sõnumite oma telefoninumbrilt saatmist on süüdistatav ka tunnistanud, samuti tunnistas ta osade sõnumite saatmist ka võõrastelt. Neljandaks - 23.10.2018 läbiotsimisprotokolli (kd I tl 70-96) kohaselt otsiti läbi F.X-i elukoht aadressil KKK, kust leiti ja võeti kaasa muuhulgas erinevaid kõnekaarte (üle 70) ja telefone. F.X-i kodust leitud kõnekaardi abonentnumbrid kattuvad suuresti kannatanutele võõrastelt numbritelt sõnumeid saatnud numbritega numbritelt (vt. kohtuotsuse p.62). 4.2 Lähenemiskeelu rikkumine (KarS § 3312). Lähenemiskeelu, milline oli kehtestatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määrusega nr 1-18-9343, korduv rikkumine seisnes, et F.X lähenes kolmel korral CC-le lähemale kui 50 meetrit ja nimelt: 29.05.2019, 31.05.2019 ja 03.06.2019 kella 09.00–10.00 paiku, märgates XXX teel sõidukit Ford Transit, registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis kannatanu DD, astus F.X CC sõiduki suunas, näitas kannatanule sündsusetuid žeste ja liigutusi. Apellant tugineb kahele asjaolule 1) video ebausaldusväärsusele 2) tunnistaja JJ ütluste järgi ei tundnud tunnistaja F.X-i . Videosalvestise usaldusväärsust kinnitab see, et videosalvestise kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus on märgitud ka tehnilised parameetrid. Video tegemise eesmärk oligi fikseerida lähenemiskeelu rikkumine. Tunnistaja JJ poolt 15.10.2019 antud ütlused F.X-i välimuse ja tema tegevuse suhtes kattuvad videos nähtuga, seega andis tunnistaja kohtueelses menetluses tõeseid ütlusi ning kuna tegemist oli sama isikuga, keda nähti videos – siis ei oma tähtsust, kas tunnistaja tundis sel ajal süüdisatavat. Kohus on õigesti lähtunud KrMS § 291 lg 1 p 1, mille kohaselt võib kohtumenetluse poole taotlusel kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja on surnud. Seega oli võimalik kasutada tunnistaja JJ kohtueelses menetluses antud ütluseid. DD on andnud kohtus ütlusi, et kolmel hommikul, s.o 29. mai, 31. mai ja 3. juuni 2019 nägi XXX tee ääres F.X-i talle teadlikult lähenemas. Jäi mulje, et ta ootas seal tee ääres just tema auto mööda sõitmist. Teab, et F.X elab seal ja kui F.X oleks lihtsalt mööda kõndinud, siis see poleks teda häirinud. F.X tuli aga tee äärde autole lähedale ja hakkas suguakti meenutavaid liigutusi tegema, mille kohta on ka videosalvestis. Seega kinnitavad kõik kohtus uuritud tõendid lähenemiskeelu rikkumist F.X-i poolt. Süüdistatava F.X enda ütlused on väga vastuolulised, alguses väitis, et ei teadnud, et tal on ametlik lähenemiskeeld, siis väitis et ei tundnud ennast videolt ära ning hiljem pidas seda ebaseaduslikuks jälitustegevuseks. Kohus on kohtuotsuses jõudnud õigele järeldusele, et seega süüdistatav on kogemata oma süüd tunnistanud (kohtuotsuse p. 79). Seega on kohus kõiki tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et lähenemiskeelu rikkumine F.X-i poolt on tõendatud.

4.3 Kannatanud jäävad selle juurde, et lähenemiskeelu kohaldamine nende suhtes on vajalik ja põhjendatud. Kuna F.X jätkas kannatanu CC-le lähemist, roppude žestide tegemist ka ajal, mil kehtis kohtueelses menetluses lähenemiskeeld, siis puudub igasugune garantii, et selline ahistamine võib jätkuda. Arvestades kõiki neid sõnumeid, sõnumiste sisu, sh. ähvardati ka lapsi, ratastoolis viibivat isikut jne – on lähememiskeelu kohaldamine kannatanute isiku õiguskaitseks väga vajalik. Lähenemiskeelu kohaldamine samas aga ei riiva F.X-i õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt vajalik. Arvestades F.X-i varasemat käitumist ei ole usaldusväärne ka tema väide, et ta ei kavatse kannatanutega suhelda ning ainuüksi see väide ei saa olla aluseks lähenemiskeeldu tühistamiseks. 4.4 Kuna kannatanud taotlevad apellatsiooni rahuldamata jätmist, puudub ka alus vähendada nende kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitist. Olukorras, kus F.X saatis ajavahemikul aprill 2018 kuni 2019 jaanuar massiliselt roppe ja ähvardavaid sõnumeid kannatanu CC-le, rikkus mais, juunis 2019 talle kehtestatud lähenemiskeeldu, lisaks saatis F.X alates juulist 2018 massiliselt sõnumeid QQ-le ja alates oktoobrist 2018 WW-le, on nende tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine põhjendatud. Lisaks sellele, et sõnumite sisu oli erakordselt ropp, ähvardati kannatanutele endile ning ka kannatanu lähedastele füüsiliselt haiget teha, millega põhjustasid saadetud sõnumid kõigile kannatanutele veelgi talumatumat hingelist valu, psüühilist pinget ja pidevat hirmutunnet nii enda kui oma lähedaste pärast. WW-le (endine Z) saadetud sõnumites ähvardati ka tema kahte alaealist last, mis tekitas WW-le hirmu laste pärast, unehäired ja depressiooni jne. Seega mõistis kohus välja kannatanutele igale ühele õiglase hüvitise summas 2500 eurot, mille vähendamine ei ole millegagi põhjendatud. Selleks ei saa olla ka asjaolu, et F.X hetkel ei tööta. Samuti ei ole põhjendatud jätta kohaldamata VÕS § 113 lg 1 alusel viivis, kuna ei ole teada, millal hakkab F.X kohtuotsust täitma. Tsiviilhagi esemeks saab kriminaalmenetluses olla nõue, mida on võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses, seega saab esitada alati ka viivise nõude. Nimetatud nõude on kannatanud tsviilhagis esitanud vastavalt KrMS § 1541 lg p.3, seega on kohus ka esitatud nõude põhjendatult rahuldanud. Kohus on põhjendatult sidunud viivise maksemise ajaga, millal F.X-i kaitsja sai kätte avalikus E-toimikus (AET) süüdistusakti ja hagi s.o. alates 30.03.2020. 4.5 Kehaline väärkohtlemine (KarS § 121). Kannatanud on seisukohal, et F.X on toime pannud kehalise väärkohtlemise. Kannatanu DD on andnud nimetatud episoodis tunnistajana ütlusi selle kohta, et kui ta AAA tänavale jõudis, nägi ta F.X-i hoovipeal SS suunas läbi ukse roppusi karjumas ja kui kontorisse sisse läks nägi SS, kes hoidis rätikuga verisest kuklast kinni. Apellatsioonis oli esitatud väide, et XX nägi vaid konflikti lõpp osa, ei haaku tunnistaja ütlustega. Nimelt on tunnistaja öelnud, et nägi pealt, kuidas süüdistatav haamriga tagus teist inimest. Teine mees karjus valust ja püüdis end kätega kaitsta. Süüdistatav karjus kannatanule, et ta on varastanud raha, et kui kätte saab, siis lööb maha. Nägi, kuidas süüdistatav lõi haamriga 2 või rohkem kordi kannatanut pähe ja ka teistesse kehapiirkondadesse. Asjaolu, et ta nägi seda aknast, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. AA ütlused on ebausaldusväärsed, nimelt on ta öelnud, et SS-l ühtegi vigastust 19.12.2017 peale kella 11.45 ei näinud. Samas aga asjaolu, et SS-l sellel ajal haav peas oli tõendab 19.12.2017 kell 10.47 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (kd I tl 58-60). Sellest nähtuvad kannatanul tuvastatud tervisekahjustused: kuklal u 20 mm pikkune haav. 19.12.2017 kell 10.55 on sündmuskohal koostatud kiirabikaart, kus on selgitusse märgitud, et oli sõbraga tüli ja sai mingi esemega vastu pead, lahtine peahaav 2-3 cm (kd I tl 66).

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Asjaolu, et kannatanu SS ei avaldanud NN-le, et F.X oli teda rünnanud, ei ole õigustavaks asjaoluks süüdistatava F.X-i suhtes ega tee kannatanu SS ütlusi ebausaldusväärseks. Seejuures asjaolu, et NN ei näinud kannatanul vigastust ei tähenda seda, et süüdistatav ei ole kannatanule vigastusi tekitanud. Nõustuda saab maakohtuga, et kannatanu vigastused enne tunnistaja NN juurde minekut on tõsikindlat tõendamist leidnud isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga ning CC ütlustega (vt kd 2, tl 154 pöördel). Tööõnnetuse teatise osas on maakohus seisukoha võtnud ning sellele küsimusele ammendavalt vastanud (vt kd 2, tl 155). 6.1 Tõele ei vasta apellatsioonis toodu, et tunnistaja XX nägi süüdistatava ja kannatanu vahelise konflikti lõpposa kui süüdistatav püüdis konflikti lõpetada haamrit ära võttes. Tunnistaja on andnud üheseid ütlusi, et nägi kuidas süüdistatav haamriga tagus teist inimest, teine mees karjus valust ja püüdis end kaitsta. See, et tunnistaja nägi kõike toimunut läbi akna ei tähenda seda, et kannatanu võis eksida ning ei oleks tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, s.t kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Apellant jätab tähelepanuta, et oluline on silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et F.X-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. Maakohus on analüüsinud põhjalikult objektiivset koosseisu kui ka subjektiivset külge, millega kolleegium täielikult nõustub.

Maakohtul ei tekkinud vähematki kahtlust selles, et kõik sõnumid on saadetud sama isiku ehk süüdistatava poolt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna sõnumite kirjastiil, sõnakasutus ja isikute ring on sama kellele sõnumeid saadeti, siis ei ole meelevaldne järeldada kõigi nende sõnumite saatmist F.X-i poolt. Seega kinnitab antud asjas modus operandi usaldusväärsust toimepanemise sarnasus sõnumite saatmisel. 7.2 Apellant jätab tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha (vt nr 3-1-1-8507), et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Apellandi kaitseversioon, et seda võisid teha ka teised isikud, kellel oli kannatanutele pretensioone, on nii umbmäärane, et sellega ei ole võimalik maakohtu järeldusi kummutada. Süüdistatav, märkides pelgalt, et seda võisid teha ka teised isikud, ei ole loonud tegelikkuses menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida toodud väidete õigsust ning ei ole teinud menetlejale kättesaadavaks andmeid, mis võimaldasid esitatud kaitsepositsiooni hinnata. Seega selliselt esitatud väide on käsitatav üksnes paljasõnalise kaitseväitena ning tõendite kahtluse alla seadmiseks ei piisa abstraktsest väitest. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et antud asjas ei haaku esitatud kaitsetees kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on taas ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 7.3 Apellant asub seisukohale, et tegemist ei olnud kannatanute ähvardamisega ning need sõnumid ei saanud kannatanuid häirida. Süüdistatav elas vaid oma pahameelt välja. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuriteokoosseisu täitmiseks piisab kui on täidetud üks teoalternatiividest, kas siis teo toimepanija eesmärk hirmutada, alandada või muul viisil teist isikut oluliselt häirida või siis on saabunud nimetatud tagajärg/tagajärjed või ka mõlemad. Selle jätab kaitsja aga mugavalt tähelepanuta, mistõttu jääb tagajärjetuks kaitsja väide, et süüdistataval F.X-il puudus eesmärk ja tahe kannatanuid häirida ja ähvardada. 7.4 Kaitsja ei võta arvesse asjaolu, et süüdistatav on suhelnud kannatanutega vastu nende tahtmist. Antud juhul näitavad kannatanute käitumisaktid ehk sõnaselgelt väljendatud tahe kannatanu tahte vastasust süüdistatava tegude suhtes. Apellant jätab tähelepanuta kannatanute ütlused, et sõnumite saatmised häirisid ja hirmutasid neid. Kannatanud blokeerisid saadud sõnumeid, mistõttu kannatanute sellistest käitumisaktidest saab tuvastada süüdistatava tegude tahtevastasust. Süüdistatava sõnumite saatmise tahtevastasust saab järeldada ka sellest, et kannatanud pöördusid politsei poole. Seega on kannatanud üheselt nii sõnaselgelt kui ka konkludentsete tegudega väljendanud, et süüdistatava teguviisid on soovimatud. Süüdistataval ei saanud kuidagi kujuneda kahetiselt mõistetavat arvamust kannatanute käitumisest, et süüdistatava selline käitumine kannatanute suhtes on kannatanute poolt igati aktsepteeritav ja oodatud. 7.5 Kolleegiumil tuleb märkida, et ka sõnumite sisust tulenevalt ei saa nõustuda kaitsjaga, et tegemist oleks lihtsalt süüdistatavapoolse nõudmisega saada selgitust ja püüda suunata kannatanuid oma varalisi kohustusi täitma, mis oleks sotsiaalselt aktsepteeritav tegu. Tegemist ei ole süütute selgituste saamise nõudmisega, vaid tegemist on sõnumitega, mis oma sisult on äärmiselt solvavad, alandavad ja ka ähvardavad. Seejuures ei ole antud juhul tegemist mõne üksiku sõnumi saatmisega, mis ilmselgelt ei vääriks karistusõiguslikku sekkumist. Üheselt on tõendamist leidnud, et süüdistatava tegevuse tagajärjena oli

kannatanute elu oluliselt häiritud. Süüdistatava kogu tegevus kannatanute suhtes, mis väljendus järjepidevas sõnumite saatmises, on ilmselgelt igapäevaelu oluliselt häiriv ning sellised süüdistatava teod tunduvad häirivad ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdistatava teod ületasid sotsiaalselt aktsepteeritud käitumise ning tema tegude iseloom, intensiivsus ja ulatus viitab üheselt ahistavale jälitamisele ning tegemist ei ole ka nn piirsituatsiooniga, vaid tegemist oli tegudega, mis vajasid karistusõiguslikku sekkumist.

(alates Ringkonnakohus ei nõustunud F.X-ile inkrimineeritud kuriteo KarS § 157

01.07.2019 KarS § 157 lg 1) järgi süüdistuse mahu vähendamisega, siis puuduvad igasugused alused maakohtu poolt F.X-ile mõistetud karistuse muutmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kuna apellatsioonis ei ole kaitsja põhjendusi esitanud, siis ei ole argumente millele ringkonnakohus peaks vastama. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 74 sätete kohaldamise osas.

arvestanud asjakohaseid kriteeriume ning kolleegium nõustub täiel määral maakohtu kaalutlustega hüvitise suuruse kindlaks määramisel. 11.2 Maakohus on õigesti viidanud VÕS § 134 lg 5 sättele, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. TsMS § 366 võimaldab nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Seepärast ei saa üldjuhul ka vaidlustada hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-19-08, p 13 ja

ringkonnakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga ( vt RKKKo nr 1-16-5540, p 32). Samuti ei olegi üldjuhul alust seadusjärgse viivise vähendamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-113-11, p 61). Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kohaldamine kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Selline ringkonnakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendites tooduga 22. oktoobri 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02 ning 14.juuni 2005.a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05. 11.4.2 Maakohus ei pidanudki kaaluma VÕS § 113 kohaldamisel F.X-i majanduslikku olukorda, s.h kahjuhüvitiste kui ka menetluskulude suurust. Kaitsja ja süüdistatav ei ole maakohtu istungil taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 alusel tulenevalt VÕS §- s 162 sätestatust, siis puudus maakohtul üldse õigus ja vajadus hinnata isiku majandusliku olukorda VÕS § 113 lg 8 kohaldamata jätmisel. Selle sätte kohaselt saab kohus sekkuda viivise suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis tooduga (RKTsKO 3-2-1-132-12 ja 3-2-147-15, p 14). Alles vastava taotluse saamisel ja viivise vähendamise kaalumisel tulnuks võtta arvesse F.X-i kohustuse täitmise ulatust, kannatanu õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit ning muud tähelepanuväärivat huvi. Kuna viivise vähendamist ei ole taotletud ka ringkonnakohtult, siis ei pea kolleegium selles küsimuses seisukohta kujundama.

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.