Liiklussüüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

ajavahemike

järel



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

mitte tarvitama alkoholi;



asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest arvates;



alluma psühhiaatrilisele sõltuvusravile kohtuistungil antud nõusoleku alusel.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 06.10.2020 otsusega tunnistati G.E süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurenda ti mõistetud karistust G.E-le Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 120-801 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie (5) kuu kahekümne kolme (23) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks G.E-le mõisteti üks (1) aasta kaks (2) kuud kakskümmend kolm (23) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust alates G.E kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 05. oktoobrist 2020. a. 11.05.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks G.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa G.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu , tema kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et G.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. G.E kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. G.E on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut enam kui 8 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Elamistingimused korteris olid head ja kõik eluks vajalik oli olemas. Tegemist 2-toalise korteriga ja kasutada oli isiklik tuba. Ema juurde kolis seetõttu, et abikaasa K. M. viskas ta kodust välja. Võimalikul vabanemisel plaanib uuesti elama minna ema juurde. Sissekirjutust omab temale endale kuuluvas korteris aadressil xxx. Antud korteris elab sees sõber, kes tasub ainult kommunaalmakseid. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on G.E vabastamine.

puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. Kinnipeetavale on määratud rehabiliteerivaid tegevusi ja ta on nendest edukalt osa võtnud. Nii on ta töötanud ja töötamisse suhtumine on hea. Samuti läbis ajavahemikul 11.02.2021 - 14.04.2021 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Programmi läbiviija hinnangul läbis G.E programmi 100%. Osales kõikidel kohtumistel õigeaegselt ning vajalikud kodutööd olid tähtajaliselt esitatud. Grupis oli väga avatud ning sotsiaalne. Väljendas enda mõtteid asjakohaselt, kuid teatud määral jäi arusaam programmis käsitletavatest teemadest pealiskaudseks. Teadvustab oma varasemat problemaatilist käitumist, kuid analüüsimises jäi pinnapealseks. Paistab, et jääb lootma puhtakujulisele enesekontrollile ning reaalseid piiranguid ning toimetulekustrateegiaid endale määranud ei ole. Ise tunneb, et tema kõige suurem probleem on sotsiaalne surve ning sellega kaasnev „ei“- ütlemine. Samuti usub, et programmist oli talle igati kasu ning väljendab tänulikkust programmi läbimise eest. Vajas teatud määral detailsemat suunamist kui teised osalejad. Kohati ei jätnud kinnipeetav eakohase inimese muljet, vaid tundus hoiakute poolest noorem olevat. Mõttelaad tundus kohati olevat omane noorukile, mitte keskealisele mehele. Olenemata eeltoodust suutis eesmärgipäraselt täita sotsiaalprogrammi läbimise tingimused. Eeltoodust nähtuvalt ongi süüdlase suurimaks murekohaks alkohol. Alkohoolikuks ise ennast ei pea, ütleb, et tarvitas vabaduses olles ainult õlut ja kanget alkoholi praktiliselt üldse ei tarvitanud. Nädalas jõi enamasti kahel päeval, reedel ja laupäeval. Ära joodud kogused olid umbes kolm kuni kaheksa pudelit. Vägivaldselt alkoholijoobes käitunud ei ole. Ütleb, et alkoholi tarvitamisest loobuda ei kavatse ja toob välja asjaolu, et enam lihtsalt alkoholijoobes sõitma ei lähe. Kohtuistungil avaldas, et möödunud aasta oli raske, elu kõige raskem, kuid tänaseks on osad probleemid lahenenud, osadega on leppinud. Raviplaani pole, kuid on valmis jätkama psühhiaatrilise sõltuvusnõustamisega. Kohus tervitab seda ning leiab, et arvestades sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviija tagasisidet, isiku lahendamata probleeme, siis on igati mõistlik suunata ta katseaja lõpuni psühhiaatrilisele sõltuvusnõustamisele tagasilanguse vältimiseks. Kohus loodab, et süüdlase käitumine vanglas kui kontrollitud keskkonnas kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Süü tunnistamine ning muutuste tegemise mõistmine annab lootust, et nihe mõttemaailmas ja käitumises on siiski püsiv ning loodetavasti on seekordne vangistuski selliseks kogemuseks, mida süüdlane korrata ei soovi. Vangla iseloomustuses on märgitud, et G.E lähivõrgustikku kuuluvad ema M. K. ning abikaasa K. M. Suhteid kirjeldab toetavatena. P ärast seda, kui naine viskas kodust enne vangistust välja , on suhted soojenenud ja sisimas loodab, et kolib kunagi jälle abikaasa juurde tagasi. Suhtleb vangistuses olles telefonitsi tihedalt nii ema kui ka abikaasaga. Loodetavasti pereliikmete valmidus süüdlast toetada ( suhete paranemine seda ilmestab ) aitab samuti kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida, kuigi varasemalt see süüdlast positiivses suunas mõjutanud pole. Ehk just seekordne suhete paranemine on see faktor, mis paneb süüdlast pingutama kainema ja õiguspärase elu nimel. Kinnipeetava kasuks räägib ametliku töökoha olemasolu, ka see aitab hoiduda tagasilangusest alkoholist tingitud õigusrikkumiste lõksu. Seisuga 22.04.2021 rahalisi nõudeid ei ole. Vabanedes on võimalik tööle asuda OÜ-sse B. B. puitmajade restaureerijana. Juhatuse liige K. K. info kohaselt võtab G.E enda juurde tööle, kuna tal on ka varasemalt olnud isikuga tööalane suhe. Samuti lubas G.E-d võimalikul vabanemisel toetada alguses

majanduslikult ka ema. Vanglasisesele isikuarvele on raha kandnud ema M. K. Ka töötamine vangistuses näitab, et isik pole tööpõlgur ning ka varasemast elukäigust nähtub valmidus tööd teha. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et G.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud G.E 07.06.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 07.06.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 120,48€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 120,48 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb G.E-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.