2-24-112085
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Leanika Tamm
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2025.a, Pärnu
Tsiviilasja number
2-24-112085
Tsiviilasi, hageja nõue
B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) hagi A. S. vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
5607,58 eurot nende Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ), registrikood: 11542046, asukoht: XXX, 10617 Tallinn, telefon: XXX Hageja esindaja: Anu Volmer, e-post: XXX, telefon: 675 5801 Kostja: A. S. , isikukood: XXX, elukoht: XXX, kontaktandmed rahvastikuregistris XXX, e-post: XXX, tegelik elukoht teadmata
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
2-24-112085
Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks menetluskulude hüvitis summas 595 eurot.
Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärnu Maakohus võttis 03.06.2024 määrusega menetlusse OK Incure OÜ hagi A. S. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse kostja e-postile XXX kui ka kostja eesti.ee e-postile. Dokumendid tagastati, kuivõrd neid ei õnnestunud antud e-posti aadressitele kohale toimetada.
Nii hagiavaldus, hagi menetlusse võtmise määrus kui ka hageja vastus kohtunõudele avaldati TsMS § 317 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes 20.06.2024 ning dokumendid loeti kättetoimetatuks 06.07.2024. Kostja hagile vastamise tähtaeg oli 22.07.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. 2/6
2-24-112085
TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Hageja on kohtule esitanud täiendavad selgitused ja tõendid (kostja pangakonto väljavõtted).
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus toob üksnes lühidalt välja vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduva.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendava otsuse korral algab ka kaja esitamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
Hageja on hagiavalduses selgitanud kostja mõlema lepingu sõlmimisele eelnenud finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise metoodikat. Krediidiandja on kinnitanud, et on enne mõlema lepingu sõlmimist teostanud kostja krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §-s 4034., krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave kogumis on olnud piisavalt selge ning krediitide väljastamisel oli kostja maksevõimeline.
Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta (RKTKo 3-2-1169-13, p 21). Kohus on seisukohal, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nii lepingu nr XXX kui ka 16.02.2022 väikelaenu lepingu nr XXX sõlmimisel laenusummaga 2896,50 eurot, millega refinantseeriti krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue.
Seoses lepinguga nr XXX märgib kohus täiendavalt järgmist. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et krediitkaardi lepingu tähtaeg saabus 28.02.2022 ning kliendil tuli tagastada kogu kasutuses olnud krediidilimiit. Kliendil (kostjal) ei olnud võimalik kogu kasutatud krediidilimiiti korraga tagastada, kuna ta oli võtnud juurde erinevaid 3/6
2-24-112085 krediidikohustusi; klient soovis limiidi tagastada osamaksete kaupa ja esitas taotluse kasutatud limiidi refinantseerimiseks väikelaenuks. Hinnates kostja maksevõimelisust, sõlmiti kostja ja Swedbank AS vahel 16.02.2022 väikelaenu leping XXX laenusummaga 2896,50 eurot, millega refinantseeriti krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue. Eeltoodust nähtub, et kostjale ei antud raha juurde, vaid tema olemasolevad kohustused kujundati ümber selliselt, et vältida krediitkaardilepingust tuleneva võlgnevuse kohest sissenõudmist ning võimaldada summa tasumist osade kaupa.
VÕS § 4034 lg 9 ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises. Viidatud säte lisati seadusesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediididirektiiv) art 8 lg 2 ülevõtmisel. VÕS § 402 lg 3 järgi kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepinguid reguleerivast jaost ei tulene teisiti. Tarbijakrediididirektiivi art 8 lg 2 kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et kui lepingupooled lepivad pärast krediidilepingu sõlmimist kokku krediidi kogusumma muutmises, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat puudutava finantsteabe ning hindab tarbija krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist. Krediidi kogusumma on tarbijakrediididirektiivi art 3 lit l järgi krediidilepingu alusel kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (761 SE seletuskiri, lk-d 26-27) ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud selle sätte võtta üle kuidagi teisiti, kui direktiivi viidatud artikkel ette näeb. Seega tuleb VÕS § 4034 lg-t 9 mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (RK 09.10.2024. a otsus nr 2-20-1490, p 25 26).
2-24-112085 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.