1-20-9093/55 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 02.06.2021.a a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Igor Dõrko - 10.05.2019.a kella 08.15 ajal juhtis xxxxx maakonnas xxxxx linnas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt xx. kilomeetril kaubikut Renault Trafic registreerimismärgiga xxxxxx suunaga Tartu poole ja tema juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Tallinna suunas liikunud sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis NU. Seejärel põrkas kaubik Renault Trafic reg nr xxxxxx kokku Volkswagen Passati taga liikunud kaubikuga Renault Master registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis QQ. Renault Masters omakorda riivas sõiduki taga liikunud veoautot Volvo FM reg nr xxxxxx, mida juhtis AA. Kaubik Renault Master paiskus paremale maanteekraavi, käis üle katuse ja jäi kraavi paremale küljele. Kaubiku Renault Trafic reg nr xxxxxx ja sõiduauto Volkswagen Passat reg nr xxxxxx kokkupõrke tagajärjel juhitavuse kaotanud Volkswagen Passat kaldus vastassuunavööndisse. Seal põrkas sõiduk kokku Tartu suunas liikunud sõidukiga Toyota RAV4 reg nr xxxxxx, mida juhtis EE ning seejärel paiskus Volkswagen Passat vasakule teelt välja. Kõik sõidukite juhid olid kained. Liiklusõnnetus toimus valgel ajal pilves ilmaga, püsikattega teel, Sõidutee sirge ja tasane. Suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Volkswagen Passatis reg nr xxx xxx juhi taga istunud kaasreisiga WW hukkus sündmuskohal. Tal tuvastati pea-kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma koos kolju eraldumisega lülisambast ning seljaaju ja kuklasedemete täieliku rebenemisega, mõlemapoolsed roiete murrud koos siseorganite (kopsud, neerud, põrn, maks, kõhunääre, magu) vigastustega. Sellised vigastused on eluohtlikud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai eluohtlikke tervisekahjustusi mootorsõidukit Renault Master reg nr xxxxxx juhtinud QQ. Esinenud vigastused: parema reieluu lahtine alumise ja keskmise kolmandiku piiril nihkega spiraalmurd haavaga reie välisküljel ja parema reieluu keskset põnta läbiv liigesesisene mitmekilluline murd (Hoffa murd), vasaku reieluu keskmise kolmandiku nihkega spiraalmurd koos vasaku sääreluu platoo liigesesisene murd, põlvekedra mitmekilluline murd, vasakpoolse 5.-10. roide murd, vasaku küünarvarre luude diafüüside murrud, põrutushaav vasakul kulmu piirkonnas. Parema reieluu vigastus- lahtine luumurd on eluohtlik. Arvestades tervisekahjustuste paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud. Liiklusõnnetuse põhjustas Igor Dõrko, kes rikkus liiklusseaduse järgmisi nõudeid: LS § 50 lg 3/ Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. LS § 46 lg 3/ Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet; LS § 45 lg 7/ Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti;

LS § 45 lg 1/ Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides; LS § 16 lg 1/ Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; Liiklusseaduse § 14 lg 1, 2 nõudeid sellega, et kaldus vasakpoolsesse sõiduritta ning ei jälginud liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning ei taganud liikluse sujuvust vältimaks ohtu ja kahju tekitamist; Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, millega põhjustas ühe inimese surma ja teisele inimesele rasked tervisekahjustused, pani Igor Dõrko toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Igor Dõrko süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles Igor Dõrko karistamist KarS § 423 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel taotles prokurör määrata kohesele kandmisele neli kuud vangistust ning ülejäänud vangistus jätta tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Lisaks taotles prokurör süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist, esitas seisukoha asitõendite osas ning leidis, et tsiviilhagi tuleks rahuldada. 1.2 Kannatanud XX ja YY esitasid tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2835,25 eurot ning mittevaralise kahju nõudes kumbki kannatanu 2000 €. 21.01.2021 määrusega võttis kohus esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõude osas menetlusse. 11.02.2021 määrusega jättis kohus kannatanute tsiviilhagi mittevaralise kahju osas menetlusse võtmata. 23.04.2021 kohtuistungil vähendasid kannatanud esitatud varalise kahju nõuet, taotledes varalise kahju hüvitamist summas 2585,24 €. Kannatanud taotlesid valitud esindaja kulude hüvitamist. 1.3 Kannatanu QQ ei ole asjas tsiviilhagi esitanud, kuid taotles valitud esindaja kulude hüvitamist. 1.4 Kaitsja leidis, et I. Dõrko tuleb KarS § 423 lg 1 järgi õigeks mõista või alternatiivselt süüdi mõista ja KarS § 80 alusel vabastada karistusest või süüdi mõista ning mõista tingimuslik karistus KarS § 73 alusel. Lisaks leidis kaitsja, et süüdi mõistmise korral tuleks tsiviilhagi jätta 1300 euro ulatuses rahuldamata ning jätta osaliselt rahuldamata kannatanute menetluskulude nõue ning jätta osaliselt riigi kanda määratud kaitsja kulud. 1.5 Süüdistatav Igor Dõrko tunnistas ennast osaliselt süüdi. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

juhtis EE ning Volvo FM-400 reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis AA. Samuti on sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud sündmuskohal WW surnukeha. Lisaks on sündmuskoha vaatluse käigus fikseeritud sõidukite paiknemine ning muud avariijäljed nt pidurdusjäljed jms. 2.4 Sõiduki vaatlusprotokollidega on tuvastatud eelviidatud sõidukitel avariist põhjustatud vigastused. Renault Trafic reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis Igor Dõrko, on purunenud esiosa ning suurem kahjustus on tuvastatav juhipoolses küljes esiukse piirkonnas. Volkswagen Passat reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis NV, on ulatuslikud kahjustused sõiduki tagaosas. Renault Masters reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis QQ, on avariijärgselt ümberpaiskunud ning suuremad kahjustused on tuvastatavad sõiduki esiosas juhi piirkonnas. Toyota RAV4 reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis EE, on ulatuslikud kahjustused sõiduki esinina piirkonnas. Renault Kadjar reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis EE, ning Volvo FM-400 reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis AA, kahjustused on võrreldes teiste eelpoolkirjeldatud sõidukitega olematud. Vaatlusprotokollide põhjal saab järeldada, et kaks viimati nimetatud sõidukit kellegagi kokku põrganud ei ole. Samas vaatlusprotokollide põhjal on selgelt tuvastatav, et Renault Trafic reg. märgiga xxxxxx, Volkswagen Passat reg. märgiga xxxxxx, Renault Masters reg. märgiga xxxxxx ning Toyota RAV4 reg. märgiga xxxxxx pidid osalema mingil moel kokkupõrkes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollidega on kindlaks tehtud, et kõik avariis osalenud sõidukite juhid olid kained. 2.5 Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisiaktis nr x ekspert sedastanud WW surnukehal esinevad vigastused ning surma põhjuse. Ekspert on asunud seisukohale, et WW vigastused on iseloomulikud autotraumale. Samuti kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et WW hukkus 10.05.2019.a toimunud avarii käigus. Nimetatut on kinnitanud NV, samuti sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati sündmuskohal WW surnukeha. Kaitsja leiab, et ei saa välistada, et WW hukkumine võis tuleneda mitte otseselt avariist, vaid turvavarustuse mittekasutamisest. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et WW istus sõiduki reg. märgiga xxxxxx tagumisel istmel. Märgitut on kinnitanud WW samas autos viibinud NV ja PP. Ekspertiisi käigus küll ei tuvastatud tüüpilist turvavööst põhjustatud verevalumit WW surnukehal, kuid eksperdi kinnitusel ei välista märgitu turvavarustuse kasutamist. PPi kinnitusel paiknes WW ka avariijärgselt istumise asendis sõiduki tagaistmel. Samuti on ekspert märkinud, et WW surnukehal tuvastatud vigastused on iseloomulikud liiklusõnnetuse käigus autosalongis ootamatust pea kiirendatud liikumisest välise jõu toimel. Seega tunnistaja ütlused ja eksperdi seisukoht annavad kohtu hinnangul aluse asuda seisukohale, et WW oli turvavöö kinnitatud. Arvestades, et vigastused tekkisid pea ootamatust kiirendatud liikumisest, siis kinnitamata turvavöö korral ei oleks ilmselgelt WW avariijärgselt paiknenud istumise asendis sõiduki tagaistmel. Samas märgib kohus, et isegi juhul, kui WW turvavöö oli kinnitamata, siis kohtu hinnangul ei saanud turvavarustuse mitte kasutamine mõjutada oluliselt koosseisupärase tagajärje, s.o surma, saabumist. Märgitut kinnitab kasvõi asjaolu, et pärast kokkupõrget NV sõidukiga põrkas I. Dõrko sõiduk kokku QQ sõidukiga. QQ sai avarii tagajärjel raske tervisekahjustuse, kusjuures I. Dõrko põrkas QQ sõidukiga kokku oluliselt väiksemal kiirusel kui NV juhitud sõidukiga. Ekspertiisi kohaselt olid I. Dõrko sõiduki kiirused kokkupõrgetel vastavalt 90 km/h ja 60 km/h. Samuti sõidukil reg. märgiga xxxxxx tuvastatud vigastused, s.o ulatuslikud vigastused sõiduki tagaosas, annavad aluse järelduseks, et isegi kui WW turvavöö oli kinnitamata, ei saanud turvavarustuse kasutamata jätmine omada tagajärjele olulist mõju. Samuti on ekspertiisiaktiga nr x tuvastanud QQ esinevad tervisekahjustused. Eksperdi hinnangul on tervisekahjustused saadud tömbi vägivalla toimel ning võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil, s.o 10.05.2019.a toimunud liiklusõnnetuse käigus. Eksperdi hinnangul on tegemist tervisekahjustustega, mis arvestades paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, kestab vähemalt neli kuud. KarS § 118 lg 1 p 2 kohaselt loetakse raskeks tervisekahjustuseks

tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Antud juhul on kannatanul tuvastatud KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes raske tervisekahjustus. Nimelt on ekspert asunud seisukohale, et arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. 2.6 Eeltoodust järeldub, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõsikindlat tuvastamist avarii toimumine 10.05.2019.a ning KarS § 423 lg 1 sätestatud tagajärje saabumine avarii tagajärjel, s.o avarii tagajärjel saabus ühe inimese surm ning teisele isikule tekitati raske tervisekahjustus. 2.7 Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kuidas toimus avarii, s.o kelle liikluskäitumisele saab omistada KarS § 423 lg 1 sätestatud raske tagajärje põhjustamist. Tunnistaja NV on selgitanud, et sõitis Tallinna sunnas, kui ühel hetkel sõitis vastutulev auto tema juhitud autole otsa ja toimus õnnetus. Tunnistaja kinnitusel püsis tema oma sõidurajas. Tunnistaja EE on kohtus selgitanud, et ühel hetkel teekonnal Tartusse tuli diagonaali vastassuunast tema ette auto, millele otsasõitu tal vältida võimalik ei olnud. Tunnistaja AA nägi, kuidas I. Dõrko juhitud sõiduk kaldus vastassuunda ning põrkas kokku QQ juhitud sõidukiga. Tunnistaja püüdis ise vältida I. Dõrko juhitud sõidukile otsasõitmist, kuid tunnistaja juhitud veoauto külje tendi klambrid said siiski kahjustada. Samuti nägi tunnistaja sõidukist väljudes, et tema taga oli ka toimunud veel kokkupõrge Toyota, s.o EE juhitud sõiduk, ja Volkswagen Passati, s.o NV juhitud sõiduk, vahel. Ka nägi tunnistaja VV kokkupõrget ja seejärel tolmupilve. Tunnistaja kirjeldatud kokkupõrge ning tolmupilv on nähtav ka kohtuistungil uuritud tunnistaja juhitud sõiduki pardakaamera salvestiselt. Ka tunnistaja CC nägi sõiduautode kokkupõrget ning kuidas Volkswagen sõitis vastassuunast üle tee kraavi, kuid täpsemalt toimunut tunnistaja ei näinud ega osanud selgitada, kes kellega ja kuidas kokku põrkas. Tunnistaja PP selgitas kohtus, et ühel hetkel toimus autoga Volkswagen, millest ta viibis, tugev kokkupõrge, kuid tunnistaja ei osanud täpsustada, kes ja kuidas otsa sõitis, sest ta ei jälginud teed. Järgmisena oli sõiduk juba teelt välja sõitnud. Kannatanu QQ selgitas, et ühel hetkel oli tal kokkupõrge vastassuunavööndisse kaldunud sinise Renault Traficuga. Tema ees toimunud kokkupõrget kannatanu ei näinud, sest vaate varjas teine suurem auto haagisega. Samas kinnitas kannatanu, et esmalt oli sinisel Renault Traficul kokkupõrge Volkswageniga ning seejärel tema juhitud sõidukiga. Kannatanu kohapeal kokkupõrget Volkswageniga ei näinud, vaid ta sai sellest teadlikuks hiljem video vahendusel. Süüdistatav I. Dõrko selgitas, et avarii toimumist ta ei mäleta. Süüdistatav mäletab suure auto järel sõitmist ning järgmisena mäletab reanimatsioonis teadvusele tulemist. 2.8 Viidatud isikute ütlustest järeldub, et kokkupõrkes osalesid I. Dõrko, QQ, NV ja EE juhitud sõidukid. Kergelt sai ka kahjustada AA juhitud sõiduk, kui ta üritas vältida otsasõitu, kuid need kahjustused ei olnud märkimisväärsed. Samas isikute ütlustele tuginedes ei ole võimalik üheselt ja kahtlusteta kindlaks teha, millises järjestuses, kelle vahel ja mis põhjusel kokkupõrked täpselt toimusid. Näiteks AA ega QQ ei näinud kokkupõrget NV sõiduki ja I. Dõrko sõiduki vahel. AA on selgitanud, et temal oli kergelt vasakkurv, mistõttu oli natuke varjatud see nurk, ning QQ. vaatevälja varjas teine suurem auto haagisega. Samuti on sündmusest ütluste andmise ajaks möödunud juba peaaegu kaks aastat, mis võib omada mõju sündmuste täpse mäletamise osas. 2.9 Avarii tekkemehhanismi kindlakstegemiseks määrati käesolevas kriminaalasjas liiklustehniline ekspertiis. Ekspertiisiaktis nr x on ekspert asunud seisukohale, et kõigepealt toimus kokkupõrge Renault Trafic reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis Igor Dõrko, ja Volkswagen Passat reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis NV, vahel. Seejärel toimus kokkupõrge Renault Trafic reg. märgiga xxxxxx, mida juhti Igor Dõrko, ja Renult Masters reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis QQ, vahel. Samuti pärast NV juhitud sõiduki kokkupõrget I. Dõrko juhitud sõidukiga toimus NV juhitud sõidukil kokkupõrge Toyota RAV4 reg. märgiga xxxxxx, mida juhtis EE. Viidatust järeldub, et mitme sõidukiga toimunud avarii sai alguse NV ja I. Dõrko juhitud sõidukite vahel toimunud kokkupõrkest, millele järgnesid kokkupõrked teiste sõidukitega.

Samuti on ekspert asunud seisukohale, et sõiduki reg. märgiga xxxxxx, s.o I. Dõrko sõiduk, ja sõiduki reg. märgiga xxxxxx, s.o NV sõiduk, kokkupõrge toimus sõiduauto reg. märgiga xxxxxx suunavööndis. Märgituga haakub ka kohtuistungil uuritud I. Dõrko juhitud sõiduki pardakaamera salvestis. Nimetatud salvestise 20.-21. sekundilt nähtub, et ühel hetkel sõidab I. Dõrko juhitud sõiduk vastassuunda ning põrkab kokku NV juhitud sõidukiga. Salvestiselt on selgelt näha, et I. Dõrko juhitud sõiduk ületab sõiduradu eraldavat katkendjoont. Kokkupõrke hetkel asub NV juhitud sõiduk oma suunavööndi keskel. Ka haakub eksperdi seisukoht NV selgitusega, et kokkupõrke hetkel asus tema oma suunavööndis. Samuti toimus eksperdi hinnanul mootorsõiduki xxxxxx, s.o I. Dõrko juhitud sõiduk, ja mootorsõiduki reg. märgiga xxxxxx, s.o QQ juhitud sõiduk, kokkupõrge sõiduki reg. märgiga xxxxxx suunavööndis. 2.10 Ekspertiisi käigus on ekspert tuvastanud (akti lk 6), arvestades pärast NV sõiduki kokkupõrget I. Dõrko sõidukiga tekkinud NV sõiduki tagaratta ulatuslikke vigastusi ja teekattele tekkinud külglibisemisjälgi, ei olnud NV sõiduk enam juhitav ning kaldus vastassuunavööndisse tingituna otseselt kokkupõrkest ja juhi tahtest sõltumata. Märgitust järeldub, et NV sõiduki vastassuunda kaldumine ja kokkupõrge EE juhitud sõidukiga toimus NV tahtest sõltumata ning tal ei olnud kokkupõrget EE sõidukiga mitte kuidagi võimalik vältida. Samuti ei olnud kohtu hinnangul EE võimalik kokkupõrget vältida. Tunnistaja EE on kirjeldanud, et ta nägi ainult autot ning järgmine hetk olid turvapadjad, kõik turvakardinad, kõik oli valge. Tunnistaja arvas, et tal oli väga pikk pidurdusmaa või ränk avarii. Tegelikult oli mõne meetrine. See kõik oli šokk ja ta ei saanudki aru, mis toimub. Kohus on seega seisukohal, et NV sõiduki vastassuunda kaldumine ning kokkupõrge EE sõidukiga toimus murdosa sekundi jooksul. Kohtu hinnangul puudus EE igasugune võimalus ootamatult ilmnenud takistusele reageerimiseks. Märgitust järeldub, et ei NV ega EE liikluskäitumine ei põhjustanud kokkupõrget nende juhitud sõidukit vahel. Viidatud sõidukite kokkupõrge oli vältimatu jätk I. Dõrko ja NV juhitud sõidukite vahel toimunud kokkupõrkele. 2.11 Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud vastuvaidlematult tuvastamist, et 10.05.2019.a mitme sõidukiga toimunud avarii vallandas I. Dõrko ja NV juhitud sõidukite kokkupõrge, mis oli tingitud I. Dõrko vastassuunda sõitmisest. Seejärel põrkas I. Dõrko vastassuunas kokku QQ juhtud sõidukiga ning NV kaldus vastassuunda ning põrkas kokku EE juhitud sõidukiga. Kohus on veendunud, et teistel avariis osalenud sõidukijuhtidel, v.a süüdistatav, ei olnud võimalik sõidukite vahelisi kokkupõrkeid mitte kuidagi vältida ning nende liikluskäitumisele etteheiteid teha ei saa. Ka ekspert on ekspertiisi käigus sedastanud, et sõidukite reg. märgiga xxxxxx, s.o NV sõiduk, ja reg. märgiga xxxxxx, s.o QQ sõiduk, juhtidel puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks sõidukiga reg. märgiga xxxxxx, s.o I. Dõrko sõidukiga. 2.12 Järgnevalt on vaja tuvastada, kas ja milliseid liiklus- või käitusnõudeid I. Dõrko rikkus. Süüdistuse kohaselt heidetakse I. Dõrkole ette LS § 50 lg 3,§ 46 lg 3, § 45 lg 7,§ 45 lg 1, § 16 lg 1, § 14 lg 1, 2 rikkumist. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et avarii põhjuseks oli I. Dõrko vastassuunavööndisse sõitmine. Seega I. Dõrko rikkus LS § 45 lg 1 ehk ei sõitnud oma sõidurajal. I. Dõrko pardakaamera videosalvestise 20.-21. sekundilt on selgelt näha, kuidas I. Dõrko ületab sõiduradu eraldavat katkendjoont. Vastassuunda sõitmisega eiras süüdistatav ühtlasi ka LS § 45 lg 7 nimetatud kohustust asulavälisel teel sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Samuti on ekspertiisiga kindlaks tehtud, et I. Dõrko ja NV juhitud sõidukite vahel toimus külgkokkupõrge, nähtav ekspertiisi lisaks olevast arvutisimulatsioonist. Seega rikkus I. Dõrko ka LS § 46 lg-t 3, eirates kohustust hoida ohutut külgvahet. Kirjeldatud vastassuunda sõitmisega rikkus I. Dõrko samuti LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 tulenevaid nõudeid olla liikluses hoolikas, ettevaatlik, viisakas ja teisi liiklejaid arvestav. LS §

14 lg 1 kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne. Seega I. Dõrko rikkus ka seda normi, sest ta sõitis vastassuunavööndisse ehk tee vasakule poolele. Prokuröri hinnangul ei valinud süüdistatav õiget sõidukiirust, mis oleks aidanud liiklusõnnetust vältida. Tunnistajana üle kuulatud AA ütluste kohaselt ta nägi, kuidas tema ees sõitnud Renault Trafic vähendas enne kurvi kiirust. Ka I. Dõrko pardakaamera salvestiselt nähtub, et süüdistatava juhitud Renault Trafic ees sõitnud veoki juht võtab pidurdades hoogu vähemaks; sellele reageerib süüdistatav, kohandades liikumiskiirust eessõitjaga pikivahe hoidmiseks. Kohtu hinnangul ei saa I. Dõrkole ette heita ebaõiget sõidukiiruse valikut LS § 50 lg 3 rikkumist. Lisaks eeltoodule ei ole LS § 50 lg 3 p‐d 1 ja 2 asjakohased. LS § 50 lg 3 p 1 räägib sellest, et juht peab valima sellise sõidukiiruse, mis võimaldab tal peatuda „sellise teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette aimama“. Viidatud punkt reguleerib olukorda, kus juhil ilmneb oma sõidurajal ootamatu takistus, millega antud juhul tegemist ei olnud, sest süüdistatav sõitis vastassuunda. LS § 50 lg 3 p 2 räägib seevastu aga sõidukiiruse valikust ja vajadusel peatumisest olukorras, kui „tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb“. Nimetatud alternatiiv käsitleb seega kiiruse valikut eelkõige johtuvalt ilmastikuoludest, millega käesolevas kriminaalasjas tegemist ei ole. Samuti LS § 50 lg 3 p-d 3, 4 reguleerivad kiiruse valikut lähtuvalt ilmastikuoludest. Seetõttu leiab kohus, arvestades tunnistajate NV, EE ja AA ütlustes kajastatud asjaolusid, s.o hea teekate, head ilmastikuolud, nähtavus jms, samuti ei ole ekspertiisiga käesoleval juhul sedastatud suurimat lubatud sõidukiiruse ületamist süüdistatava poolt, ei saa I. Dõrkole ette heita ebaõiget sõidukiiruse valikut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on süüdistatav sõitnud vastassuunda, millega rikkus LS § 46 lg 3, § 45 lg 7,§ 45 lg 1, § 16 lg 1, § 14 lg 1, 2 nõudeid. 2.13 Kohus märgib, et ekspertiisiaktiga nr x on tuvastamist leidnud, et I. Dõrko juhitud sõidukile reg. märgiga xxxxxx ei esinenud ootamatuid rikkeid enne liiklusõnnetust pidurisüsteemis ega ka teistes juhitavust mõjutavates süsteemides. Seega saab järeldada, et viidatud sõiduk oli tehniliselt korras. Seetõttu ei saanud vastassuunda sõitmine olla tingitud ka näiteks ootamatult ilmnenud sõiduki tehnilisest rikkest. 2.14 Kohtu hinnangul on eelnevaga leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et I. Dõrko vastassuunda sõitmise tõttu, rikkudes sellega LS § 46 lg 3, § 45 lg 7,§ 45 lg 1, § 16 lg 1, § 14 lg 1, 2 nõudeid, juhtus liiklusõnnetus. I. Dõrko põrkas vastassuunas kokku NV juhitud sõidukiga ja seejärel QQ juhitud sõidukiga. Tingituna kokkupõrkest I. Dõrko sõidukiga kaldus NV vastassuunda ning põrkas omakorda kokku EE juhitud sõidukiga. Samuti on tuvastatud, et avarii tagajärjel ehk I. Dõrko liiklusseadust eirava käitumise tõttu hukkus WW ning QQ sai raske tervisekahjutuse. Seega on antud asjas kinnitust leidnud I. Dõrko poolne liiklusnõuete rikkumine, mis on põhjuslikus seoses WW surma ja QQ raske tervisekahjustusega. Juhul, kui I. Dõrko ei oleks liiklusseaduse nõudeid rikkunud ega vastassuunda sõitnud, ei oleks saabunud ka ühe isiku surma ega teine saanud rasket tervisekahjustust. Seetõttu esineb põhjuslik seos I. Dõrko liiklusseadust eirava käitumise ja KarS § 423 lg 1 sätestatud koosseisulise tagajärje vahel. Seega käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud liiklusnõuete rikkumine ning selle tagajärjena KarS § 423 lg 1 sätestatud koosseisulise tagajärje saabumine. Märgituga on leidnud I. Dõrko tegevuses tuvastamist KarS § 423 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

Vaidlusaluse kahju puhul on tegemist lepinguvälise kahjuga, mille hüvitamise alused tulevad nii VÕS § 1045 lg 1 p 1 kui ka VÕS § 1056. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-13 selgitanud, et tegemist on aluste osas küll materiaalõiguslikult erinevate nõuetega, kuid sisuliselt samade nõuetega. Deliktilise vastutuse eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 1 mõttes õigusvastane tegu ning I. Dõrko süüline õigusvastane tegu on eelnevalt tõendamist leidnud. VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud. Kannatanud XX ja YY on seoses WW hukkumisega kandnud kulusid kokku summas 3278,48 eurot, millest 50% on kannatanutele hüvitatud kindlustuse poolt. Kannatanud taotlevad tsiviilkostjalt 50% matusekulude hüvitamist summas 1639,24 eurot, millele lisanduvad kulutused WW hauakivile summas 946 € (A OÜ arve). Matusekuludena on kannatanu nimetanud: riietus, kütus, matuseteenus, mälestusfoto, matuse läbiviija kulu, toitlustus ja fototeenus. TsMS § 231 lg 2 alusel on süüdistatav ja tema kaitsja võtnud kohtuistungil omaks kulutused hauakivile ja matusekuludele, välja arvatud toitlustus. Kohtule esitatud OÜ N 16.05.2019 arvest nr x nähtub, et peielaud oli tellitud 105 inimesele, hind ühele inimesele 12 € (sh käibega). Peielaua maksumuseks oli seega 105*12 €=1260€+transport 40 €, kokku 1300 €. Kaitsja leidis, et tõendina esitatud arve on adresseeritud AJ, mistõttu ei ole teada, kas tegemist WW matusekuluga. Kohus leiab, et Swedbank maksekviitungi nr x kohaselt on arve maksjaks olnud XX, seejuures nähtuvad makseselgituses arve number ja on tasutud 1300 eurot, mis oli toitlustuse eest võlgnetavaks summaks. Kohus leiab, et kannatanute hagis nimetatud matuse- ja hauakivikulud on leidnud täielikult tõendamist, mistõttu tuleb rahuldada XXi ja YYi tsiviilhagi ning Igor Dõrkolt tuleb kannatanute kasuks välja mõista 2585,24 eurot. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaadid. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.1 Seega antud plaate tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD-plaadid. Renault Trafic reg nr xxxxxx pardakaamera Prestigo (pakend 7) ja autotehnilise ekspertiisi käigus (nr x) tagastatud Renault Trafic reg nr xxxxxx pidurisadul (pakend 8) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le S, kuna tegemist on nimetatud ettevõttele kuuluvate esemetega. Ka kuulub mootorsõiduk Renault Trafic reg nr xxxxxx KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele S Oü-le, sest tegemist on nimetatud ettevõttele kuuluva mootorsõidukiga. Mootorsõiduk Volkswagen Passat reg nr xxxxxx tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada RR, sest tegemist on nimetatud isikule kuuluva sõidukiga. Mootorsõiduk Renault Master reg nr xxxxxx tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada II, sest tegemist on nimetatud isikule kuuluva sõidukiga. Tõkend Tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Anu Toomemägi esitatud tasutaotlused on rahuldatud kogusummas 1542,24 eurot. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Tegemist on mõistliku ja vajalik kuluga. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Igor Dõrkolt väljamõistmisele 1542,24 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tunnistajate ja kannatanu tasutaotlusi rahuldanud kogusummas 201,78 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist olnud põhjendatud ja vajalike kuludega. Kuna I. Dõrko mõistetakse talle ette heidetud süüdistuses süüdi, tuleb tunnistajate ja kannatanu kulud 201,78 eurot KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdistatavalt. Kriminaalasjas on teostatud ekspertiisid kogumaksumusega 1317 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 273 eurot, isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot, liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457 eurot ning autotehniline ekspertiis maksumusega 503 eurot. Ekspertiisidega koguti tõendeid I. Dõrko süüstamiseks KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. Kuna I. Dõrko mõistetakse KarS § 423 lg 1 järgi süüdi, tuleb ekspertiiside kulud summas 1317 eurot KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista süüdistatavalt. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb I. Dõrkolt välja mõista ka sundraha 876 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb I. Dõrkolt seoses süüdimõistmisega riigi kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 3937,02 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus I. Dõrkol tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et I. Dõrko tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 328,09 € ning viimasel kuul 328,03 €. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavalt välja menetluskulud peaaegu summas 4000 eurot. Lisaks mõistetakse isikult välja tsiviilhagi ning kannatanute esindajate kulud. Süüdistatav kinnitas kohtus, et käesoleval ajal on ta töötu. Samuti nähtub keskmise päevasissetuleku teatisest, et pärast kohustuslikke mahaarvamisi oli I. Dõrko keskmine päevasissetulek 2018.a 0 eurot. Märgitu tõttu on põhjust väita, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt KrMS § 423 ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavale üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et I. Dõrkole tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on peetud ühe aastat alates otsuse jõustumisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 osas. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 16 lg 2 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses menetlusosaline. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale kriminaalmenetluses osutatud õigusteenuse (sh muud menetlusosalise vajalikud kulud) eest makstes, mõistetakse süüdimõistetult välja kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. Kannatanu QQ esindaja esitas 29.04.2021.a taotluse I. Dõrkolt kannatanu esindaja kulude väljamõistmiseks summas 240 eurot. Esitatud taotluse kohaselt on kannatanule osutatud seoses käesoleva kriminaalasjaga õigusabi 240 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on olnud tegemist

vajaliku ja põhjendatud õigusabi osutamisega. Seega leiab kohus, et esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 240 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lähtudes eelnevast, välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel Igor Dõrkolt QQ kasuks valitud esindaja mõistliku suurusega tasu summas 240 eurot. Kannatanute YY ja XX esindaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kogusummas 1260 eurot. Kaitsja selgitas 30.04.2021.a kohtuistungil, et tema töötunni hind on 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, s.t 120 eurot tund. Märgitust järeldub, et esindaja on osutanud kannatanutele käesolevas asjas õigusabi 10,5 tunni ulatuses. 29.04.2021.a arvest nähtub, et esindaja on osutanud õigusabi seoses 23.04 ja 30.04.2021.a kohtuistungitel osalemisega. Kohtu hinnangul on olnud tegemist vajaliku ja põhjendatud õigusabi osutamisega. Seega leiab kohus, et 29.04.2021.a arvel märgitud ulatuses on esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud 24.08.2020.a arve kohaselt on esindaja osutanud õigusabi seoses kriminaalasja materjalide tutvumise ja tsiviilhagi koostamisega 900 euro ulatuses. Arvestades, et esindaja sõnul on tema töötunni hind 120 eurot, sh käibemaks, järeldub, et õigusabi on osutatud 7,5 tunni ulatuses. 11.02.2021.a määrusega jättis kohus kannatanute tsiviilhagi mittevaralise kahju osas menetlusse võtmata, tagastades tsiviilhagi viidatud osas. Seega leiab kohus, et põhjendatuks ja hüvitamisele kuuluvaks ei saa pidada lepingulise esindaja kulusid, mis seonduvad mittevaralise nõude koostamisega. Esitatud hagiavaldus sisaldab suuremas osas, s.o 8 rida vs 3 lehekülge, mittevaralise nõude asjaolusid ja selle põhjendusi. Ka TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Lähtudes viidatust, leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada õigusabi osutamist 3,5 tunni ulatuses ehk 420 euro ulatuses. Lähtudes eelnevast, välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel Igor Dõrkolt YYi ja XXi kasuks valitud esindaja mõistliku suurusega tasu summas 780 eurot.