1-21-2680
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2021, Tallinn
Kriminaalasja number
1-21-2680 (20230200069)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi Prokurör
Maksim Tšurkin Y.H süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Anna-Maria Rahamägi
Süüdistatav
Y.H Ik: XXX, xxxx kodanik, emakeel: xxxx, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: 1 kehtiv väärteokaristus.
Kaitsja
Kohtueelsel menetlusel advokaat Kersti Põld
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
väljahingatavas õhus 1,82 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (mõõtetulemus 1,76 mg/g) ning EKEI uuringuakti nr 64T kohaselt tuvastatud uriinis kokaiini metaboliit], millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja lg 4 p 1 ja 2 sätestatud nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani oma tahtliku tegevusega Y.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 14.04.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna-Maria Rahamägi, süüdistatav Y.H ja tema kaitsja Kersti Põld sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 järgi määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Y.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut: - KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Y.H-l käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine; - KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelata Y.H-l käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine; - KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et Y.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks.
Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud kogusummas 227 (126+49+52) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 141,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1244,60 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates kohustusega süüdistatava poolt tasuda need igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüditunnistamisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.