1-21-2089
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2021, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-21-2089 (20267000951)
Kohtunik
Indrek Nummert
Istungisekretär
Marie-Liis Orav
Prokurör
abiprokurör Pille Juhkov
Kriminaalasi
Mati Roostalu süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Mati Roostalu
Süüdistatav
Isikukood või sünniaeg: 36006264228 Elu- või asukoht ja aadress: xxx Kodakondsus: Eesti Haridus: x Emakeel: eesti Töökoht: xxx Kontaktid: xxx Karistatus: karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud
Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
1-21-2089
Mati Roostalut süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis alkoholijoobeseisundis 19.06.2020.a kella 18:55 ajal xmaal x vallas x x.kilomeetril mootorsõidukit Nissan Quashqai registreerimismärgiga xxx. Mati Roostalu põhjustas ka liiklusõnnetuse, sõites teelt välja x külas asuva x talu kuusehekki. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 02.07.2020 teostatud joobeseisundi uuringuaktist nr 974T nähtub, et Mati Roostalu verest leiti etanooli sisaldus 3,01±0,06 mg/g kohta. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 Lk 2 / 3
1-21-2089 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis Mati Roostalu mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega Mati Roostalu, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 8 kuud vangistust, milline jäetakse KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Mati Roostalu ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tunnistab end süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Mati Roostalult riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 149 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, kokku 1025 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendit ei ole kohaldatud, asitõendeid ja muid kriminaalmenetluses äravõetud objekte ei ole, tsiviilhagi ei ole esitatud. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.