lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-5277/123

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-5277/123
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
08.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-5277/36Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.06.20191-18-5277/47Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.09.20191-18-5277/144Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-18-5277

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2021, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-18-5277

Kohtukoosseis

Heili Sepp, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.03.2021. a määrus, millega jäeti R.O taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.O (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav Zimini määruskaebus Harju Maakohtu 11.03.2021. a määrusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus registreeris 09.03.2021 R.O taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt rikkus maakohus seadust, kuna kriminaalasjas nr 1-18-5277 esitati R.O-le süüdistus KarS § 200 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi, aga ta mõisteti Harju Maakohtu 19.06.2019. a otsusega KarS 200 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi õigeks ning tunnistati süüdi hoopis KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5751/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4690/13Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Harju Maakohus jättis 11.03.2021. a määrusega RÕS § 7 lg 1 p-s 2 nimetatud alusel R.O taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Viidatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. KrMS § 268 lg 6 alusel on kohtul võimalus muuta kuriteo kvalifikatsiooni kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludest lähtuvalt, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Seega lubab seadus prokuröri poolt süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni kohtul muuta ja tegemist ei ole ebaseadusliku tegevusega. Harju Maakohtu 19.06.2019. a otsus nr 1-18-5277 on jõustunud. R.O vaidlustas maakohtu otsuse nii ringkonna- kui ka Riigikohtus, kes ei tuvastanud maakohtu poolt seaduse rikkumist.
3.R.O vaidlustas maakohtu määruse, paludes määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Kaebaja selgitab, et algselt süüdistati teda kriminaalasjas nr 1-18-5277 KarS § 323 ja KarS § 200 järgi. Kohtuotsusega mõisteti ta nendes paragrahvides õigeks,

1-18-5277 kuid mõisteti süüdi hoopis KarS § 118 ja KarS § 199 järgi. Ta mõistab, et KarS § 268 lg-st 6 tuleneb kohtu õigus muuta kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt kuriteo kvalifikatsiooni, kuid seda üksnes juhul, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. R.O leiab, et temal sellist võimalust ei olnud, sest ta sai KarS § 118 ja KarS § 199 kvalifikatsioonidest teada alles kohtuotsuse kuulutamisel. See on tuvastatav ka 19.06.2019. a kohtuistungi salvestisest, mistõttu palub taotleja ringkonnakohtul nimetatud salvestist kuulata. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellelegi, et talle pakuti kokkuleppemenetluses KarS § 323 ja KarS § 200 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuu pikkune tingimisi vangistust, kuid selle asemel mõisteti ta kohtuotsusega süüdi hoopis KarS § 118 ja KarS § 199 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 3 90 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ja tuleb sellest lähtuvalt jätta läbi vaatamata. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon (ja määruskaebus) , mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või kui selle argumendid sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
6.Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus. Tegu on perspektiivitu taotlustega, sest maakohtu määrus on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikas kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
7.Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et R.O-le riigi õigusabi andmata jätmine on põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel seetõttu, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Maakohtu põhjendused (ülal määruse p 2) on kõik asjakohased. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 19.06.2019. a kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-18-5277 muu hulgas R.O suhtes tehtud kohtuotsuse resolutiivosa, mille kohaselt mõistis kohus R.O talle algselt esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 ja KarS § 323 lg 1 järgi õigeks ning tunnistas isiku selle asemel süüdi hoopis KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja KarS § 118 lg 1 järgi. Sõltumata sellest, kas R.O oli just 19.06.2019. a kohtuistungil võimalik end süüdistusaktis käsitlemata kvalifikatsioonide vastu kaitsta, oli tal selline võimalus varem, s.o kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus. Harju Maakohtu 16.05.2019. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt viibisid sellel istungil nii R.O kui tema kaitsja Leelo Viil ning viimane avaldas kohtuistungil ka oma seisukoha KarS § 118 ja KarS § 199 kvalifikatsioonide kohta. Seega ei vasta tõele R.O väide, justkui tulnuks süüdistusaktis käsitlemata kuriteo kvalifikatsioonid temale 19.06.2019. a kohtuotsuse kuulutamise kohtuistungil üllatusena.
8.Kaebaja väide, et prokuratuur nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega, pakkudes talle KarS § 323 ja KarS § 200 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkust tingimisi vangistust, ei tähenda, et Harju Maakohtu 19.06.2019. a otsus olnuks vastuolus seadusega. Maakohus ei ole seotud kuriteo kvalifikatsioonidega, millele prokuratuur viitab kokkuleppemenetluse läbirääkimiste toimumise

1-18-5277 ajal. Nagu maakohus juba asjakohaselt märkis, on kohtul KrMS § 268 lg- st 6 tulenevalt õigus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta (kolleegium tuvastas, et V. Ziminil oli sell ine võimalus olemas). Maakohus sedastas õigesti, et praeguseks on Harju Maakohtu 19.06.2019. a otsus nr 1-18-5277 jõustunud. Kuigi R.O vaidlustas maakohtu otsuse nii ringkonna- kui ka Riigikohtus, ei tuvastanud kõrgema astme kohtud maakohtu poolt seaduse rikkumist.

9.Maakohus on määrust tehes kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud ja esitanud määruses õiguspärased põhjendused, miks jätta R.O taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruskaebuses toodu ei anna käesoleval juhul alust maakohtu seisukohti ümber hinnata ja on ilmselgelt põhjendamatu.
10.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium põhjendatuks alustada määruskaebemenetlust, sest pole kahtlust, et maakohus jättis R.O taotluse riigi õigusabi saamiseks antud juhul õigustat ult rahuldamata. Ringkonnakohus jätab KrMS § 326 lg -st 3 ja § 390 lg -st 1 lähtu des R.Omääruskaebuse läbi vaatamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20261-26-4598/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5660/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja