Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2019. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-18-5277
Kohtukoosseis
Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
Vjatšeslav Zimini süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 200 lg 2 p 5, 7, 9, § 323 lg 1 järgi ning H.D süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 , § 323 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 19. juuni 2019.a otsus üldmenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatava Vjatšeslav Zimini kaitsja Leelo Viil ja süüdistatava H.D kaitsja Viktoria Ivanova
Prokurör
Natalia Miilvee Vjatšeslav Zimin isikukood: 36907080263, XXX, emakeel: vene keel, haridus: XXX, töökoht: XXX, elukoht: XXX, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 43 kehtivat väärteokaristust, tõkendina kohaldatud alates 16.11.2017.a elukohast lahkumise keeldu
Süüdistatavad
H.D isikukood: XXX, EV kodakondsusega, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, haridus: XXX, töökoht: XXX, elukoht: XXX, 3 kehtivat kriminaalkaristust,
kehtivat väärteokaristust, tõkendina kohaldatud alates 17.11.2017.a elukohast lahkumise keeldu
Kaitsjad
Leelo Viil ja Viktoria Ivanova
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 19. juuni 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-5277 muutmata.
Kaitsjate Leelo Viili ja Viktoria Ivanova apellatsioonid jätta rahuldamata. Määrata Liskmann & Partnerid Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H.D-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.D-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vjatšeslav Ziminile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 210 (kakssada kümme) eurot, sh käibemaks 35 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vjatšeslav Ziminilt Eesti Vabariigi kasuks välja 210 (kakssada kümme) eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Samuti tema, teo kaasvalitsejana, koos H.D ja veel kahe isikuga pani toime XX suhtes röövimise koos raske tervisekahjustuse tekitamisega: 22.09.2017 kl 21 paiku läks H.D koos kahe isikuga Tallinnas XXX asuvas ühiskorteris XX elukohaks olevasse tuppa, toimetas XX ühisköögis neid oodanud Vjatšeslav Zimini juurde, samal ajal võttis H.D XX toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 Adge Black 798 euro väärtuses koos lisaaku-kaitsevutlariga 89,99 euro väärtuses. Ühisköögis peksti XX grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, kättemaksuks selle eest, et XX esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna V.Ziminit süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr 17231601632. Peksmise käigus tekitati XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjustus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Mobiiltelefoni äravõtmise järel, 2017 septembrikuu lõpus, korraldas V.Zimin telefoni teel läbirääkimised H.D ja kannatanu XX vahel, kui H.D nõudis XX-lt 400 eurot telefoni tagastamise eest, millega XX ei nõustunud, vaid seejärel pöördus politseisse. Uues kuriteos kahtlustatavatena ülekuulamise järel otsustasid Vjatšeslav Zimin ja H.D võltsida kriminaalmenetluses tõendeid ja lavastada kannatanu süüdi valeütluse andmises, milleks H.D toimetas kannatanule kuuluva telefoni tagasi V.Zimini kätte ning viimane vastavalt kokkulepitud teoplaanile peitis ajavahemikus 17.11.2017 kuni 21.11.2017 kasutamiskõlbmatuks muudetud (purustatud) mobiiltelefoni Tallinn, XXX ühiskoridori kappi, misjärel 21.11.2017 kl 16.12 teatas V.Zimin politseiuurijale nagu ta oleks just näinud XX telefoni sinna peitmas. Oma tahtliku tegevusega pani Vjatšeslav Zimin teo kaasvalitsejana toime KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, raske tervisekahjustuse tekitamisega. 1.1 H.D süüdistatakse selles, et tema teo kaasvalitsejana kasutas vägivalda õigusemõistmises osaleja vastu koos Vjatšeslav Zimini ja veel kahe isikuga: 22.09.2017 kl 21 paiku läks H.D koos kahe isikuga Tallinnas XXX asuvas ühiskorteris XX tuppa, toimetas XX neid ühisköögis oodanud Vjatšeslav Zimini juurde, kus XX peksti grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu kättemaksuks selle eest, et XX esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna V.Ziminit süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr 17231601632. Peksmise käigus tekitati XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Oma tahtliku tegevusega pani H.D toime KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Samuti tema, teo kaasvalitsejana, koos Vjatšeslav Zimini ja veel kahe isikuga pani toimeXX suhtes röövimise koos raske tervisekahjustuse tekitamisega: 22.09.2017 kl 21 paiku läks H.D koos kahe isikuga Tallinnas XXX asuvas ühiskorteris XX elukohaks olevasse tuppa, toimetas XX ühisköögis neid oodanud Vjatšeslav Zimini juurde, samal ajal võttis H.D XX toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 Adge Black 798 euro väärtuses koos lisaaku-kaitsevutlariga 89,99 euro väärtuses. Ühisköögis peksti XX grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, kättemaksuks selle eest, et XX esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna
V.Ziminit süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr 17231601632. Peksmise käigus tekitati XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjustus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Mobiiltelefoni äravõtmise järel, 2017 septembrikuu lõpus, korraldas V.Zimin telefoni teel läbirääkimised H.D ja kannatanu XX vahel, kui H.D nõudis XX-lt 400 eurot telefoni tagastamise eest, millega XX ei nõustunud, vaid seejärel pöördus politseisse. Uues kuriteos kahtlustatavatena ülekuulamise järel otsustasid Vjatšeslav Zimin ja H.D võltsida kriminaalmenetluses tõendeid ja lavastada kannatanu süüdi valeütluse andmises, milleks H.D toimetas kannatanule kuuluva telefoni tagasi V.Zimini kätte ning viimane vastavalt kokkulepitud teoplaanile peitis ajavahemikus 17.11.2017 kuni 21.11.2017 kasutamiskõlbmatuks muudetud (purustatud) mobiiltelefoni Tallinn, XXX ühiskoridori kappi, misjärel 21.11.2017 kl 16.12 teatas V.Zimin politseiuurijale nagu ta oleks just näinud XX telefoni sinna peitmas. Oma tahtliku tegevusega pani H.D teo kaasvalitsejana toime KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, raske tervisekahjustuse tekitamisega.
2.3 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv.
4.2 XX ilmselt hästi tundev perearst on samuti osundanud kannatanu alkoholiprobleemile ning sellisest tingitud haigustele. Alkoholi kuritarvitamine võib kahjustada ka sapipõit. Samuti nähtub eelpool nimetatud dokumentidest, et XX on korduvalt olnud Wismari haiglas ravil. Samuti nähtub ekspertiisiaktist ja ka XX enda selgitustest, et kannatanu tarvitas rahusteid, kuna ta närvid ei olnud korras. Õmmeldud noahaav kõhu piirkonnas annab aluse järelduseks, et XX on vähemalt ühel korral ka varasemalt olnud kannatanuks. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, võib pidada küllaltki tõenäoliseks, et lisaks 22.09.2017.a väidetavalt asetleidnud peksmisele võis kannatanu sattuda konfliktidesse ka enne või pärast seda ja saada ka muul viisil traumasid. 4.3 Kaitsja leiab, et sapipõie perforatsiooni põhjustanud trauma aeg on käesolevas kriminaalasjas usaldusväärselt ja ümberlükkamatult kindlaks tegemata. Ekspert on küll andnud hinnangu, et on võimalik, et trauma saadi 22.09.2017.a, kuid ta ei ole välistanud ka muid võimalusi. See kogumis annab kaitsjale alust väita, et esiteks on XX vigastuse tekkepõhjused täielikult välja selgitamata, teiseks on tõendamata kausaalahel, mis objektiivselt viis vägivallast 22.09.2017.a kuni sapipõie eemaldamiseni 10.10.2017.a, samuti sellise kausaalahela kulgemise subjektiivne ettenähtavus väidetavale süüdlasele. Kui isegi teatav põhjuslik seos oli olemas, tuleb möönda ka võimalikku raviviga, kuivõrd ei kiirabibrigaadid ega perearst sellist ahelat ette ei näinud ja kohast ravi ei osutanud. Ajavahemik 22.09.2017.a kuni 10.10.2017.a oli küllalt pikk, kannatanu organismi üldseisund halb ja eluviis tervistkahjustav. Samas väidetav süüdlane ei pidanud teadma seda, et XX tervis on kehv, kuna kannatanu on füüsiliselt jõult tugev (väidetavalt jäi konfliktis süüdistatavaga peale). Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab tahtlus katma selliseid eriosa süüteokooseisus kirjeldamata tunnuseid, mis võimaldavad põhjustatud tagajärje omistamist ja selleks on eelkõige põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel ning asjaolud, mis põhistavad tagajärje objektiivset omistamist. Kui toimepanija ei suuda kausaalahela kulgu isegi põhijoontes ette näha, ei saa saabunud tagajärge talle ka subjektiivselt omistada (RKKKo nr 3-1-1-28-01; 3-11-80-02; 3-1-1-56-13 jt). 4.4 Apellant on seisukohal, et kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita Vjatšeslav Zimini süüd ühegi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse formuleeringu kohaselt Vjatšeslav Zimin valitses tegu ja maakohus asus otsuses samale seisukohale. Süüdistuses ei ole konkretiseeritud, kuidas süüdistatav tegu valitses ning ka maakohus ei sisustanud ega saanudki sisustada süüdistust selles oas põhjalikumalt. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist kaastäideviimisega, mitte kihutamise ega kaasaaitamisega, sellekohased veenvad põhjendused aga puuduvad. Praegusel juhul on täielikult välja selgitamata rohkesti väga olulisi asjaolusid. Kõigepealt on tuvastamata, kes selle väidetava kuriteo vahetult, n-ö oma kätega toime pani. Sellest tulenevalt ei ole olnud võimalik ka kelleltki saada ütlusi selle kohta, kuidas ja kelle juhiste kohaselt väidetav vägivallategu toime pandi, Praegusel juhul ei saa rääkida isegi kaalult väheolulisest teopanusest, see Vjatšeslav Zimini puhul puudub täielikult, s.t kuriteo ühine toimepanemine praegusel juhul ei ole mingil juhul tuvastatav, isegi kui lähtuda üksnes süüdistusversioonist. 4.5 Leian, et ka muud süüdistuse asjaolud ei ole tõendatud. Vjatšeslav Zimin eitab oma seotust kuriteoga täielikult, XX väidetavalt nägi väidetava peksmise ajal Vjatšeslav Zimin'it kaks korda - esimesel korral siis, kui kolm meest ta välja viisid, oli Zimin enda toa ukse juures ja teisel korral, kui konflikt oli praktiliselt lõppenud, olevat Vjatšeslav Zimin istunud heakskiitva naeratava näoga tugitoolis. Sellises kohas viibimine ei tee Vjatšeslav Ziminit kuriteo kaastäideviijaks ega ka sellele kaasaaitajaks või kihutajaks (ka kaasaitamise puhul
tuleb näidata, milles konkreetselt kaasabi seisneb). Praegusel juhul ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et Vjatšeslav Zimin oleks omapoolselt kuidagi väidetavaid vägivallatsejaid abistanud, nende tegu toetanud oma teo ja käitumisega. Samuti ei ole tõendatud ka see, et Vjatšeslav Zimin oleks kedagi kihutanud kuritegu toime panema. Käesoleval juhul on inimlikult mõistetavad XX ja CC oletused, kuivõrd hiljuti oli kannatanu sõnade kohaselt olnud konflikt Vjatšeslav Ziminiga ja ta ei saa oma naabriga hästi läbi. Samas tuleks ka arvestada, et kuivõrd Vjatšeslav Zimin ei suhtunud kannatanusse hästi, võis ta tõesti ukse juures ja tugitoolis istudes naeratada ning XX-le mitte kaasa tunda, kuid see ei tee teda kuriteo kaastäideviijaks. Samuti ei ole teovalitsemise seisukohalt mingit tähtsust asjaolul, et Vjatšeslav Zimin võis teada kannatanu telefoni asukohta ning korraldada selle tagastamist. Olen seisukohal, et nimetatud ajaolud, isegi kui need lugeda tõendatuks, ei anna alust Vjatšeslav Zimini suhtes KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. 4.6 Kuriteos KarS § 121 lg 1 järgi on tegemist klassikalise sõna-sõna vastu olukorraga, kus tõenditeks on sisuliselt ainult ühe isiku ütlused teise isiku ütluste vastu. Prokurör istungil küsitles väga põhjalikult selles kriminaalasjas tunnistusi andnud kannatanu XX elukaaslast seonduvalt sellega, mida isik konkreetselt ja vahetult ise pealt nägi. Tunnistaja nägi pealt, kuidas kaks inimest kaklesid, kuidas aga kaklus alguse sai, kes keda ründas, kelle poolt kasutatav vägivald oli intensiivsem, tunnistaja kirjeldada ei osanud. Seega on võimalik järeldusi teha omavahel diametraalselt vastuolus olevatest kannatanu ja süüdistatava positsioonist. Iseeneselt mõistetavalt sellises olukorras on mõlemal isikul konkreetne ja otsene huvi anda just endale kasulikke ütlusi, kuivõrd kannatanu möönis, et ka tema ise kasutas Vjatšeslav Zimini suhtes vägivalda ja tuvastatud asjaoludest ning ka XX ütlustest nähtuvalt võib järeldada, et kannatanupoolne vägivald võis olla isegi teataval määral intensiivsem, kuivõrd ta jäi kakluses peale. Siit tulenevalt oli XX-l alus karta, et ka tema ise võib saada karistuse. Leian, et ainult kannatanu ütluste põhjal Vjatšeslav Zimini süüdi tunnistamine ei ole põhjendatud, arvestades muuhulgas asjaolu, et kannatanul on tuvastatav üksnes suhteliselt väike vigastus ja selle vigastuse tekkemehhanism on tuvastamata. 4.7 Olen seisukohal, et maakohus ei ole ka veenvalt põhjendanud Vjatšeslav Zimini karmi karistust. 4.8 Apellant leiab, et süüdistusversiooni kõrval on võimalikud veel muud versioonid. Tõenditest nähtub, et ükski tõend ei kummuta teisi versioone. Olukorras, kus tegelikult toimunu kohta ei ole piisavalt tõendeid, eluliselt usutavaks saab pidada erinevaid versioone ja eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võiks toimunut selgitada ka mõni muu versioonidest, on süüdistusversiooni tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 7 lg-ga 3. Kui tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina ei ole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (vt nt 7. mai 2007. a RKKKo asjas nr 3-1-1-12-07, p 8). Ükski uuritud tõend eraldivõetuna ega tõendid kogumis ei lükka käesoleval juhul ümber versiooni, et Vjatšeslav Zimin ei ole temale inkrimineeritavaid vargusi toime pannud. Nimetatud asjaolu kinnitab in dubio pro reo põhimõtte rakendumist käesolevas kriminaalasjas. Kuivõrd ei ole tuvastatav selline tõenditest järelduv asjaolude kogum, mis võiks olla aluseks Vjatšeslav Zimini süüditunnistamisel, palun süüdistatav nimetatud süüdistuses õigeks mõista.
konkreetsete tõenditega on H.D poolt antud ütlused vastuolus või millised vastuolud on ütluste sees. 5.1 Kannatanu XX ütles, et olles kohtumajas on ta tundnud isiku ära. Kaitsja on seisukohal, et sellele asjaolule ei saa tugineda kriminaalmenetluses isiku süü üle otsustamisel. Kaitsja poolt kohtuistungil avaldatud 2. novembril 2017.a kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel on kannatanud öelnud, et “Meesterahvaid, kes mind peksid, mina meelde ei jätnud ja neid kirjeldada ei oska. Samuti ei jäänud nende näod minule meelde ja vaevalt et suudan neid ära tunda” ja “Nende vanust mina öelda ei oska”. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt, mis oli koostatud 14. november 2017.a, ei välistanud XX ka fotol nr 2 temale esitatud isikut. Kannatanu ka seletas, et “ta ei ole kindel, sest tema oli purjus ja mehed jäid temale meelde halvasti”. Istungil on aga on XX väitnud, et “Nüüd ta ikka mäletab, et on olnud see isik, kes istub Zimini juures”. Olukorras kus XX-le näidati nii eeluurimisel politseitöötajate poolt H.D fotot ja siis nägi ta viimast kohtumajas, teades eelnevalt, et tegemist on prokuröri versiooni kohaselt tema peksmises süüdistatava isikuga. Just sellel alusel on kannatanul tekkinud sisemine veendumus, et ta on nagu näinud nimelt H.D 22. septembril 2017.a XXX köögis. Kuigi ülekuulamisel vahetult peale sündmust ehk peaaegu kaks aastat tagasi, ei olnud kannatanu võimeline sündmuses osavõtjaid kuidagi kirjeldama. 5.2 Tulenevalt Riigikohtu praktikast ja tekkinud olukorrast, kaitsja leiab, et ei saa pidada usaldusväärseteks XX kohtus antud ütluseid H.D meeldetuletuse kohta. Kaitsja soovib pöörata tähelepanu ka toimikus olemasoleva ja kohtu avaldatud äratundmiseks esitamise protokollile eraldi ja nimelt fototabeli peale. Kaitsja leiab, et tegemist on ebakorrektselt koostatud fototabeliga, sest menetleja ei järgi siin tabeli koostamise olulise printsiipi. Nimelt peavad fotodel esitatud isikute näod olema ühe suurusega ja fotod peavad olema umbes sama kvaliteediga. Siin aga kolmas foto, mille peal on H.D märkimisväärselt suurem ja detailsem kui kaks esimest, mis rõhutab ja tõstab esile kannatanule just H.D välimust. Vaatavamata sellele, ei olnud kannatanu äratundmisel lõpuni kindel, et see oli just tema, kuna ta oli purjus ja nad jäid talle halvasti meelde. 5.3 Kriminaalasjas on teostatud kolm ekspertiisi. 2. veebruaril 2018.a sai valmis DNA ekspertiisiakt, kus eksperdile oli esitatud 21. novembril 2017.a korteris aadressil XXX leitud mobiiltelefon ja esitatud oli ka sealhulgas H.D DNA profiil. Kokku telefoni pinnalt oli võetud 10 proovi. Ja mitte ühtki neist ei ole seostatavad H.D DNA ga. 24. jaanuaril 2018.a teostatud DNA ekspertiisi kohaselt samuti ei leitud minu kaitsealuse DNA jäljed sündmuskohal. Ekspertiiside kokku maksumus on tohutult suur ehk 2571 eurot. Kaitsja leiab, et H.D-lt ei saa ekspertiiside eest makstud summad välja mõista. 5.4 Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et kogutud ja kohtus uuritud tõendite alusel pole võimalik tuvastada, kes tegelikult on viibinud 22. septembril 2017.a XX toas ja temaga koos ühisköögis. Tuvastamata on jäänud ka see, kas kõik kolm juures viibinud on XX löönud või mitte ega kuhu kellegi löögid on kannatanut tabanud. Järelikult ei saa kannatanule eluohtliku tagajärje tekitamine omistatav just H.D-le . See, et Zimini ja H.D vaheline suhtlus on toimunud sündmustega seotud päevadel, ei ütle midagi nende süü kasuks. Kaitsja pöörab tähelepanu sellele, et kohtus uuritud sideettevõtjalt andmete nõudmise loa kohaselt, mis oli prokuratuuri poolt väljastatud 10. novembril 2017.a sooviti sideettevõtjalt teavet H.D poolt telefoni kasutamise kohta perioodil 22. kuni 24. septembrini 2017.a. Järelikult puudub võimalus teha järeldused selle kohta, kuivõrd palju tegelikult tavaliselt need kaks meest suhtlesid, sest meile esitatud andmed räägivad väga väikese ajavahemiku kohta.
Isikud on selgitanud, et suhtlevad sageli. Kõnede sisu on meile kättesaamatu ja selle kohta usaldusväärsed teadmised puuduvad. Otsuses on viidatud telefonikõnele, mis toimus 23. septembril 2017.a kl 9.51 Vjatšeslav Zimini ja H.D vahel. Isegi kui eeldada, et H.D oleks teadlik, kus XX telefon asus, see ei tõenda, et ta osales sündmustes, mis toimusid 22. septembril 2017.a XXX aadressil. 5.5 Kohus on viidanud ka sellele, et H.D on viibinud samal ajal sündmuskohal. Kuid ei võtnud arvesse, et isik töötab taksojuhina ja tegemist on sadama lähedase piirkonnaga. H.D viibib antud piirkonnas ja nimetatud tänavatel mitu korda ühe päeva jooksul igapäevaselt, kuna tegeleb sh taksoteenuse osutamisega sadamasse laevadega saabuvatele turistidele. Isegi kui eeldada, et H.D viibis 22. septembril 2017.a õhtul XXX aadressil ning oli üks nendest isikutest, kes võtsid osa süüdistuses kirjeldatud toimingutest, siis ilma tõenditeta ei saa teha järeldust, et just H.D on kannatanule kuuluva telefoni laua pealt kaasa võtnud, ega et ta osales kannatanu peksmises. Kannatanu ega tunnistaja CC ei nimetanud isikut, kes võttis telefoni. Ta ei suutnud teda kirjeldada. Kannatanu ei jõudnud vastata küsimusele, kas peksmises osalesid kõik kolm isikut, kes viibisid peale Ziminit köögis või mõni neist hoidis peksmisest eemale. XX ei ole öelnud, et just H.D, keda ta fototabeli abil nagu meenutas, teda peksis. Ta oli joobes ja kui hakati peksma, siis ei saanud aru, kes lööb ja kuidas lüüakse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu järeldus, et eluohtliku vigastuse põhjustanud konkreetne löök oli sooritatud H.D poolt, on alusetu. Kaitsja leiab, et XX-lt telefoni äravõtmise ega temale tekitatud tervisekahjustusega H.D seotud ei ole. 5.6 Riigikohus on 5. juunil 2018.a otsuses nr 1-17-105/35 p-des 10-11 leidnud, et Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Antud juhul ei olnud tuvastatud, et H.D tahtis just KarS § 118 lg-s 1 sätestatud tagajärje saabumist XX suhtes. Selles kriminaalasjas puudub alus niisugusele järeldusele loogiliselt jõuda. Kohtu poolt pole tuvastatud, mis asjaolud viitavad H.D tahtlusele nii raske tagajärje saabumise suhtes. Kaitsja leiab, et antud juhul leidis aset olukord, kus puudub igasugune veendumus selles, et H.D oleks mingi tahtlus tekitada XX-le eluohtlik tervisekahtlustus. Veendumus ning tõenditega kinnitatud teave puudub ka sellest asjaolust, kas H.D üldse viibis 22. septembril 2019.a kl 21 paiku XXX, Tallinn aadressil kannatanu peksmise juures. 5.7 Mis puudutab karistust, kaitsja on seisukohal, et juhul, kui teise astme kohus nõustub maakohtu positsiooniga ning leiab, et H.D tegevust on võimalik subsumeerida mõni Karistusseadustiku sätte alla ja tuvastab H.D süüd selles, siis kaitsja pöörab tähelepanu, et isikule KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistus on väga karm. Kohus ei võtnud arvesse isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist peale viimase karistuse kandmist, andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis on osaliselt jäetud tuvastamata, nt tegu ise ehk kas üldse H.D on peksmises osalenud või telefoni võtnud, kas just tema on see isik kolmeisikulisest grupist, kelle löök on tabanud Xit kõhu piirkonda, milline oli isiku käitumise motiiv ja eesmärk. Järelikult leiab, kaitsja, et määratud karistus on ülemäära suur ja raske ning palub karistust eelnevalt kaebuses loetletud asjaoludest lähtudes üle vaadata ja vähendada.
KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi, kuna mingeid argumente ja põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole ning seda ei ole püütud ka tõenditega siduda või põhjendada. Seejuures ei taotle kaitsja süüdistatava õigeksmõistmist sama paragrahvi punkti 4 osas, kuivõrd Vjatšeslav Zimin on süüdi mõistetud maakohtus KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi. Ringkonnakohus leiab, et selline kaitsja seisukoht on täielikult vastuoluline ning põhjendamatu.
nõustuda kaitsjaga, et kannatanu on mitmel korral andnud erinevaid ütlusi selle kohta, mida ta mäletab, kuna ristküsitlusel ei ole kannatanu ütlusi avaldatud korduvalt ning need ei erine diametraalselt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Nii on kannatanu selgitanud ristküsitlusel, et ta ei mõista eriti vanuseid ja ütles seda ka täna. Teiseks ei oska kirjeldada inimesi, kuid kui näidati fotorobotit (äratundmiseks esitamise protokolli fototabelit), siis tundis ära isiku. Meenutada ei ole tal keegi aidanud ning kui nägi teda esimesel päeval koridoris, siis tundis ta ära. Ka ei ole kannatanu kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et ei tunne ära isikuid, vaid kannatanu on märkinud, et vaevalt suudab ta neid ära tunda. Seega on kannatanu kahelnud, kas ta tunneks ära isikud, mitte andnud ütlusi, et ei tunne ära isikut. Kolleegium leiab, et apellatsioonis välja toodud asjaolud ei osuta kannatanu XX ütluste vastuolulisusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist. 8.1 Apellant asub seisukohale, et äratundmiseks esitamise protokolli juurde lisatud fototabel on ebakorrektselt koostatud. KrMS § 81 lg 2 sätestab üheselt, et isik (või lõike 4 kohaselt vajadusel tema foto) tuleb esitada äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase isikuga (või nende fotodega). Seadus ei näe ette, et fotod peaksid olema täpselt ühe suurusega ja sama kvaliteediga. Oluline on, et objektikogum ei oleks oma tunnustelt teistest oluliselt erinev, vaid oleksid omavahel sarnased. Antud juhul ei ole tuvastatav, et äratundmiseks esitatud objektikogum ehk kolm fotot oleks oma tunnustelt oluliselt erinevad ning süüdistatava H.D foto ei sarnaneks teiste isikutega. Kannatanule oli esitatud äratundmiseks kolm fotot, millel süüdistatav koos kahe sarnase isikuga, mistõttu saab asuda seisukohale, et tõendi kogumise korda ei ole rikutud. Seejuures on märkimisväärne, et fotodel nr 2 ja nr 3 olevad isikud on nii sarnased, et ka fotol nr 2 isikut kannatanu otseselt ei välista. Lõplikult on kannatanu valinud foto nr 3, kuna talle jäi silma just rohmakas nägu. Seega on kannatanu kinnitanud H.D sarnasust uuritava objektiga, on nimetanud tunnused, mille alusel on oma järelduse teinud ja selgitanud objekti seost uuritava sündmusega. 8.2 Kaitsja Viktoria Ivanova tõlgendab tunnistaja CC poolt kuuldud süüdistatava Vjatšeslav Zimini vestlust telefoni teel erinevalt maakohtust, vastavalt oma versioonile toimunust. Seejuures põhinevad kaitsja väited tema enda arvamusel ja järeldusel, kuid konkreetseid tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole, siis ei saa pelgalt vestluse sisu tõlgendusega (arvamusega) apellant märkida, et vestlus kinnitab just tema versiooni toimunust. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, ei piisa üldisest hinnangust, et just kohtu tõlgendus pole usutav. Maakohtu järeldust ja tunnistaja poolt kuuldud telefoni vestluse sisu tõlgendusi ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud. 8.3 Apellant märgib, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollid ei kinnita süüdistatava H.D süüd ning tõend ei tõenda, et H.D osales süüdistuses märgitud sündmustes. Kolleegium asub seisukohale, et nimetatud tõendiga on võimalik saada andmeid Vjatšeslav Zimini, H.D ja kannatanu XX-le kuuluva mobiiltelefoni kaudu tehtud ja vastuvõetud kõnede ja muude mobiiltelefoni võrgus kasutatud teenuste fakti, viisi, kestvuse, aja, helistaja, vastuvõtja andmete, abonentnumbrite ja asukohtade kohta ajavahemikus 19.09.2017 kuni 10.11.2017 (Zimin), 22.09.2017 kuni 24.09.2017 (H.D), 19.09.2017 kuni 10.11.2017 (kannatanu X) ja H.D ja Vjatšeslav Zimini omavahelise suhtluse kohta ajavahemikul 17.11.2017 kuni 21.11.2017.a. Apellant jätab tähelepanuta asjaolu, et nimetatud tõend ei saa eraldivõetult olla süüdistatava H.D suhtes ei
süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-67-06. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. 9.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt märkinud, et piisavate põhjenduste esitamata jätmisel on üheks ekspertiisiakti puuduste kõrvaldamise võimaluseks eksperdi ülekuulamine. KrMS § 292 lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks ning KrMS § 63 lg 1 kohaselt on ekspertiisiakti selgitamisel antud eksperdi ütlusel tõendi väärtus. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et KrMS § 292 lg 2 alusel on eksperdi ülekuulamine võimalik üksnes kohtumenetluse poole taotlusel (vt nt 3-1-1-105-16, p 42). Süüdistataval Vjatšeslav Ziminil ja tema kaitsjal oli võimalik kutsuda kohtuistungile ekspert, kes saaks anda ütlusi ekspertiisiaktis märgitu kohta ning selgitada välja, kas kannatanul esines mõnda haigust/vigastust, mis võis soodustada tervisekahjustuse tekkimist. Süüdistatav ega kaitsja pole nimetatud taotlust ei kaitseaktis ega hiljem peale tõendite uurimise lõpetamist täiendavate tõendite kogumiseks esitanud, mistõttu asub kolleegium seisukohale, et ei süüdistatav ega kaitsja ise ei ole soovinud vastuseid saada, kuivõrd eksperdi ülekuulamisega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus saada igasuguseid andmeid ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks, kuid ilmselgelt oli see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kolleegiumil tuleb märkida, et eelnevalt, et enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning selliseid kaitsja Viili esitatud argumente peab kolleegium otsituks. Kolleegium asub seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu eksperdi ütluste põhjal välja selgitada kaitseversiooni paikapidavust ning hinnata esitatud süüdistusversiooni. Apellatsioonis toodud sellekohased põhjendused ei anna kolleegiumile alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks, kuivõrd kriminaalasjas ei ole kogutud tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid just kaitsja versiooni. 9.5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et süüdistatavate H.D ja Vjatšeslav Zimini selline käitumine oli saabunud tagajärjega, s.o XX vigastustega, millega tekitati oht elule naturalistliku kausaalsuse (põhjuslikkuse) kaudu seotud. Süüdistatavate tegevus ehk peksmine põhjustas XX-l vigastusi, mis viisid omakorda eluohtliku tervisekahjustuse tekkimiseni. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et kannatanul peksmisest tingitud vigastuste tulemusena tekkinud tervisekahjustus oleks omistatav kannatanu erandlikele füüsilistele omadustele või eripäradele. Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks käsitleda küsimust, kas teadlikuks enesekahjustamiseks, mis välistab süüdistatavatele kannatanu ohu elule normatiivset omistamist, saab pidada alkoholi tarvitamist. Ka sellele küsimusele tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastata eitavalt, kuna mingeid tõendeid, mis sellist versiooni kinnitaksid kogutud ei ole. Olukorras, kus alkoholi tarvitamine ei modifitseerinud tagajärge, on tagajärg jätkuvalt normatiivselt omistatav esialgsele kausaalahela käivitajale ehk süüdistatavatele. 9.6 Kolleegium peab vajalikuks veel märkida, et kõik ülaltoodud apellandi Viili väited on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tulenevalt oma olemuselt võrdsed ükskõik millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne. Ka apellandi Viktoria Ivanova väide, et H.D viibis sündmuskohal, kuna töötab taksojuhina ja tegemist on sadama lähedase piirkonnaga, on võrdne samuti ükskõik millise teise kaitseteesiga, kuid mõlemad apellandid jätavad tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegium poolt märgitu, et oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud
kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga (vt RKKKo 3-1-1-77-15). Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid, et kannatanu võis saada ekspertiisiaktis loetletud vigastused muul viisil ning tema vigastused võisid tuleneda ka tema enda terviseprobleemidest kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Ka kaitsetees, et Lozovki ei viibinud süüdistuses märgitud kuupäeval kannatanu elukohas, vaid tegi tööd sadama piirkonnas, ei ole leidnud kinnitust tõendikogumiga, kuivõrd apellant ei ole selle kohta mingeid usaldusväärseid tõendeid esitanud ning pelgalt kaitsja üldisest väitest ei piisa maakohtu järelduse kummutamiseks.
tegemist oli intensiivse peksmisega. Taolise vägivalla intensiivsus ja jõhkrus, viitab sellele, et tagajärg oli süüdlase jaoks ettenähtav. 10.2 Ebaõige on apellandi Leelo Viili seisukoht, et vägivald ei olnud kuigi intensiivne ega ohtlik, kuna tunnistaja CC ei pidanud vajalikuks abi kutsuda ning seda ei pidanud vajalikuks ka kannatanu ise. Asjaolu, et tunnistaja CC ja kannatanu ei helistanud kohe politseisse, ei tõenda seda, et vägivald ei olnud ohtlik ja intensiivne. Kaitsja jätab tähelepanuta tunnistaja CC ütlused, et oli ehmunud. Ka kannatanu on andnud ütlusi, et CC kartis tagajärgi ja ütles temale, et elu on kallim, mistõttu ei tahtnud politseisse pöörduda. See, et kannatanu ei pöördunud koheselt peale peksmist Häirekeskuse poole, vaid tegi seda natuke hiljem, ei ole kannatanule etteheidetav. Siinkohal tuleb arvestada, et inimesed reageerivadki sündmustele erinevalt ning ka probleemilahendusoskused on inimestel erinevad ning selline käitumine kannatanu poolt ei ole taunitav ega anna alust jaatada, et tarvitatud vägivald ei oleks olnud ohtlik ega intensiivne.
11.1 Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust kvalifitseerida kuritegu grupi poolt toimepanduks (kd 2, tl 113-113 pöördel) ning ringkonnakohus nõustub maakohtu motiividega. Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Nii on maakohus tuvastanud, et kannatanu peksmine oli pandud toime Vjatšeslav Zimini teoplaani alusel ning kes avas ka ukse, et H.D koos menetluses kahe tuvastamata isikuga saaks siseneda ühiskorterisse. Kolleegium nõustub, et antud juhul on süütegu süüdistatavate H.D ja Vjatšeslav Zimini ning menetluses kahe tuvastamata isiku poolt pandud toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Tegemist on kaassüüdistatavate vahel eelneva kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav Vjatšeslav Zimin ei peksnud ise isiklikult kannatanut köögis, vaid seisis vahetus läheduses, ei tähenda seda, et Vjatšeslav Zimini käitumist ei saaks hinnata kaastäideviimisena. Apellant Viktoria Ivanov jätab tähelepanuta asjaolu, et see, kas isik ehk süüdistatav H.D lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral kõhupiirkonda, ei oma kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel on tähtsus karistuse mõistmisel. Selline seisukoht on kooskõla Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-43-06, p 9 tooduga. Ka asjaolu, et kaks grupi liikme isikut on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata, ei välista iseenesest isikute ehk süüdistatavate süüditunnistamist grupilises kuriteos (vt 3-1-1-10-15, p 13). Kolleegium nõustub maakohtu põhistustega ning nendib, et käesolevas kriminaalasjas toimus teovalitsemine kõigi sündmuskohal viibinud süüdistatavate ühise ja vaikides kooskõlastatud käitumisega ning konkludentsete tegudega. 11.2 Kolleegium saab kogutud tõendite pinnalt väita, et süüdistatav Vjatšeslav Zimin oli süüks arvatud tegude, s.o kannatanu telefoni äravõtmise ning peksmise ajal süüdistatava H.D ja kahe tuvastamata isikuga niisuguses kontaktis, mis ei saanud olla juhuslik, nagu väidab apellant Leelo Viil. Siinkohal ei ole nõutav, et isikute panus või roll oleks võrdne. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava Vjatšeslav Zimini kontakt kaassüüdistatava H.D-ga ja kahe tuvastamata isikuga oli selline, mis viitab nende poolsele kooskõlastatud tegevusele. Puuduvad tõendid, et kannatanu peksmine süüdistatavate poolt oleks ajendatud erinevatest põhjustest ja nad oleksid tegutsenud üksteisest sõltumatult ehk eraldi. Süüdistatava Vjatšeslav Zimini seotus teo toimepanemisega ei olnud abstraktne. Seejuures puuduvad igasugused tõendid, et süüdistatav Vjatšeslav Zimin nähes maas lamava kannatanu valimatut jalgadega peksmist erinevatesse kehapiirkondadesse, oleks püüdnud või proovinud tagajärje saabumist suuremal või vähemal määral ära hoida, teisi manitseda, sekkuda jne. Seega kiitis Vjatšeslav Zimin sellise peksmise vaikides heaks. Tähelepanuväärne on ka see, et kannatanu sõnade kohaselt lõpetati peksmine süüdistatava H.D ja kahe tuvastamata isiku poolt, siis kui süüdistatav Vjatšeslav Zimin ütles, et aitab küll temast ning kuulis juttu, et naabritega peab sõbralikult elama. Ka selline asjaolu kinnitab seda, et teo toimepanemise initsiatiiv tulenes Vjatšeslav Ziminilt ning tema teoplaani alusel, mistõttu on tema teopanus tõendatud.
lisaks kannatanu ja tunnistajate CC, MM ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokollile, patrullilehele, kiirabikaardile ja isiku läbivaatuse protokollile koos fototabelitega. 12.1 Maakohtu järeldused tõendi, s.o kannatanu XX ütluste usaldusväärsuse hindamise osas on loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohtu otsuses on veenvalt põhistatud XX ütluste usaldusväärsust (kd 2, tl 107 pöördel) ning maakohus on analüüsinud ja hinnanud XX ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ning leidnud, et nimetatud ütlused on usaldusväärsed ning neid ütlusi ka arvestanud tõendina. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi kannatanu XX ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale Vjatšeslav Ziminile inkrimineeritud kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi ning rõhutab, et kannatanu ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 12.2 Seejuures saab tunnistaja MM ütlusi kasutada kannatanu XX ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt 3-1-1-73-15 p 11). Lisaks on tunnistaja MM üksikasjalikult andnud ütlusi mida ta on tajunud, st näinud või kuulnud ise antud sündmuste kohta kui viibis sündmuskohal. Seega on tunnistaja MM ütlused tõendid nii teatud asjaolude suhtes, mida ta on ise tajunud, st näinud või kuulnud, kui ka kannatanu XX ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Vjatšeslav Zimini käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus on analüüsinud põhjalikult süüdistatava kaitsja väiteid, versiooni ja tõstatatud kahtlusi, analüüsinud objektiivset koosseisu kui ka subjektiivset külge (kd 2, tl 106 pöörde107 pöördel) ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad ja kolleegium täielikult nõustub nendega.
sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust. Maakohus on H.D-le mõistnud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi vangistuse 7 aastat, seega alla sanktsiooni keskmist määra. Antud asjas ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat. 13.3 Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud süüdistatava H.D süü suurust ehk isiku teopanust grupiviisilise teo puhul ning tagajärje raskust. Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistus sanktsioonis sätestatud alammääras. Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult H.D süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub igasugune seaduslik alus. 13.4 Kaitsja mingeid argumente liitkaristuse osas ei esita, kuid ka liitkaristuse mõistmisel kolleegium mingeid rikkumisi ei tuvastanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt 3-1-1-20-16). Maakohus on õigustatult kohaldanud üksikkaristustest raskeima suurendamist ehk karistuste osalise liitmise põhimõtet KarS § 64 lg 1 alusel, kuna toimepandud kuriteod on kindlasti nendeks teguriteks, mis mõjutavad süüdistatava süü suurust ja põhjendavad liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Maakohus on liitkaristust suurendanud, kuni see vastas süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga.
Vjatšeslav Zimin. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Seega võis maakohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Praegusel juhul karistas maakohus H.D KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 7- aastase vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 järgi 1- aastase vangistusega ning Vjatšeslav Zimininit KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 6- aastase vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi 1- aastase vangistusega. Seega on süüdistatavate süü suurus kohtu hinnangul praktiliselt võrdne ning DNA ekspertiisi kulude jaotamisel, lähtudes KrMS § 180 lg 2 alusel süüdistatavate süüst ja varalisest seisust, ei saa eelistada ühte süüdistatavat teisele. Seetõttu oli maakohtu poolt õige DNA ekspertiisi maksumus jagada süüdistatavate vahel võrdselt, s.o mõlemale 270 eurot. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-1-1120-12, p 8 tooduga. 15.1 Kolleegiumile jääb arusaamatuks kaitsja Viktoria Ivanova apellatsioon osas, mis puudutab ekspertiiside maksumust kogusummas 2 571 eurot (DNA- ekspertiis 540 eurot, s.o mõlemalt süüdistatavalt 270 eurot, DNA- ekspertiiside tasu summas 1368 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot), kuivõrd maakohus on DNA- ekspertiiside tasu summas 1368 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot jätnud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Seega selles osas on kaitsja apellatsioon ainetu.
Seega tuleb Vanalinna Advokaadibüroo kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 210 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Vjatšeslav Zimini suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.