Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

sundraha 1 350 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1 590 eurot ekspertiiside kulud summas 270 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 1 2 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 267,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e -toimiku süsteemi kaudu koos

lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. B.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel • • •

sundraha 1 350 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1 488 eurot ekspertiiside kulud summas 270 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 259 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e -toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda DNA-ekspertiiside tasu 1368 eurot ning sõrmejäljeek spertiisi kulu 663 eurot. Tsiviilhagi Rahuldada osaliselt A S poolt esitatud tsiviilhagi O.L-i ja B.J vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel O.L-ilt ja B.J -ilt solidaarselt A S kasuks välja 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx. Asitõendid CD-plaadid salvestistega (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. 21.11.2017.a sündmuskoha vaatlusel võetud esemed paberkotis nr 1: pakend nr 1 purustatud mobiiltelefon xxxx, pakend nr 2 tabalukk (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11.07.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

kuriteokaebuse ja andis kannatanuna O.L süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr 17231601632. P eksmise käigus tekitati A S füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Oma tahtliku tegevusega pani B.J toime KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägiv A kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Samuti tema, teo kaasvalitsejana, koos O.L-i ja veel kahe isikuga pani A S suhtes röövimise koos raske tervisekahjustuse tekitamisega: 22.09.2017 kl 21 paiku läks B.J koos kahe isikuga Xxxx asuvas ühiskorteris A S elukohaks olevasse tuppa, toimetas A S ühisköögis neid oodanud O.L-i juurde, samal ajal võttis B.J A S toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefo ni xxxx 798 euro väärtuses koos lisaaku kaitsevutlariga 89,99 euro väärtuses. Ühisköögis peksti A. S grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, kättemaksuks selle eest, et A. S esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna O.L süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr xxxx. Peksmise käigus tekitati A S füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Mobiiltelefoni äravõtmise järel, 2017 septembrikuu lõpus, korraldas O.L telefoni teel läbirääkimised B.J ja kannatanu A.S vahel, kui B. J nõudis A. S 400 eurot telefoni tagastamise eest, millega A.S ei nõustunud, vaid seejärel pöördus politseisse. Uues kuriteos kahtlustatavatena ülekuulamise järel otsustasid O.L ja B.J võltsida kriminaalmenetluses tõendeid ja lavastada kannatanu süüdi valeütluse andmises, milleks B.J toimetas kannatanule kuuluva telefoni tagasi O.L-i kätte ning viimane vastavalt kokkulepitud teoplaanile peitis ajavahemikus 17.11.2017 kuni 21.11.2017 kasutamiskõlbmatuk s muudetud (purustatud) mobiiltelefoni Xxxx ühiskoridori kappi, misjärel 21.11.2017 kl 16.12 teatas O.L politseiuurijale nagu ta oleks just näinud A.S telefoni sinna peitmas. Oma tahtliku tegevusega pani B. J teo kaasvalitsejana toime KarS § 200 lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra v Asasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, raske tervisekahjustuse tekitamisega.

puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 ja 2 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava t e, tunnistajate ja kannatanu ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid , analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.

A S samal ajal kodus viibinud elukaaslane A S kannatanu löömise hetke ei näinud, kuid kuulis koridorist kostuvat madinat. Kohtus andis ta tunnistajana ütlusi selle kohta, et O.L on naaber xxxx tn -l. Naabrit kutsub ta Slavaks. O.L-iga olid neil suhted enne 01.08.2017.a normaalsed, konflikte ei olnud, kuid kui nad selle toa 2010.a ostsid , siis O.L ütles, et ta ei lase ne il seal elada. Kui nad sinna majja kolisid, siis O.L oli mingi peremehe G lahkarvamused ja ta üritas A ära rääkida, et ukselukud ära lõhkuda, kuid A keeldus. G kuulus kaks tuba korteris nr xxxx . Kokku on seal kuus tuba. Vjatšeslav läks G riidu ja Vjatšeslav kolis ümber teise tuppa, millega G ei ole seotud. G hakkas talle kuidagi kätte maksma, nemad ei sekkunud. Korteris nr xxxx on kõik toad hõivatud, kuid inimesed seal igapäevaselt ei olnud. 01.08.2017.a olid nad seal kolmekesi. 01.08.2017.a õhtul vaatasid nad televiisorit ning pärast kella kaheksat kustus äkki valgus ära. K oridoris on lüliti, millega saab elektrit välja lülitada. Kui A toast väljus, siis kuulis ta mingit madinat, toast väljudes nägi ta, et Vjatšeslav ja A kaklevad. Koridorist oli näh a, et A saatis Vjatšeslavi tuppa ja sealt ta enam välja ei tulnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta alguses midagi, kuid kui tuli A, siisütles, et Vjatšeslav lõi teda vastu pead. Aväänas O.L-i ära, et ta ei kakleks edasi. Tunnistaja ütluste kohaselt tähendab „väänas ära“ - peatas kakluse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli O.L purjus, sest ta joob iga päev. A oli täiesti kaine ja kutsus politsei. Pärast intsidenti oli elukaaslase f üüsiline seisund normaalne, ainult haav oli peas, pealael. Kui politsei tuli, siis kirjutasid köögis avalduse. O.L kööki ei läinud, tema oma toast välja ei tulnud, kui politsei ukse taga oli. Seal oli ainult A ja kaks politseinikku. Pärast 01.08.2017.a juhtunut nad omavahel enam ei suhelnud, konflikte ega kontakti ei olnud. O.L ei rääkinud nendega, isegi ei teretanud (I kd, tlk 172-177). Kannatanul olevat vigastust pealael kinnitas ka väljakutsele reageerinud ning kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud A M, kelle ütluste kohaselt oli ta 01.08.2017.a tööl patrullpolitseinikuna, kui neid kutsuti Xxxx tn-le, kus naabrite vahel oli kaklus ning kannatanul oli pealael kriimustus. Ründaja suruti oma tuppa, politseile ta ust ei avanud, vaid saatis neid igale poole. Ründaja sai väga hästi aru, et ukse taga on politsei. , mille kohta tunnistaja andis ütlusi, et protokollil on tema allkiri ning fotol on kannatanu, kannatanu nime ta ei mäleta. Sündmuskoht, kus nad käisid, oli ühiselamu, seal oli ühine koridor ja köök. Ta ei mäleta, kas nad kannatanu korteris käisid, mäletab, et oli koridor ja paremat kätt oli kannatanu, ründaja korter oli kannatanu korteri vastas. K ohapeal võtsi d kannatanult avalduse ja fikseerisid olukorra fotodega, ründaja sulges ennast oma korterisse raudukse taha ning nad ei pidanud vajalikuks ust lõhkuma hakata, kannatanu teadis, kes keda ründas, see oli tema naaber, isik oli tuvastatud. Nad palusid avada uks, kuid seda ta ei teinud, oli aru saada hääle järgi, et ründaja ei ole kaine. Peksjat nad isiklikult ei näinud (II kd, tlk 1-2). Patrullileht tõendab, et 01.08.2017.a kell 22.20 on politseipatrull võtnud vastu kutse Xxxx, kus kannatanut A. S löödi mingi esemega seljatagant pähe. Ründaja oli naaber, kes politseile ust ei avanud, arvatavalt joobes (I kd, tlk 66-69). Kannatanul esinev vigastus on kajastatud Tallinna Kiirabi vastuses koos kiirabikaardiga nr xxxx, millest nähtub, et 01.08.2017.a kell 22.28 jõudi s kiirabi Xxxx, kus oli korteris tüli, A. S löödi millegagi pähe, laubal marrastus. Diagnoositi pealae lahtine haav (I kd, tlk 61-62). Samuti on kannatanul esinev vigastus kajastatud 01.08.2017.a isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga, mille kohaselt on kannatanu A. S tuvastatud peas väike haav, haavast tuleb natuke verd (I kd, tlk 63-65). Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kannatanu A. S ütluste kohaselt märkas ta O.L koridoris, kes hakkas tema poole liikuma ning sellele järgnes O.L-i poolt löök vastu pead mingi kõva esemega. Kedagi teist koridoris peale nende ei olnud. Kannatanu ütlusi kinnita vad ka tunnistaja A S ütlused. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja A S

ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kannatanu ja tunnistaja A S ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et nendega haakuvad sündmuskohal käinud politseiametniku A. M ütlused. Eeltoodud tõenditega on ümber lükatud süüdistatava kohtus avaldatud ütlused selle M kohta, et tal ei ole olnud mingit füüsilist ko nflikti A. S, ei ole talle kA le tunginud ega löönud. Analüüsides osundatud tõendeid antud kuriteoepisoodis, asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab O.L-i poolt talle inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud kohtule esitatud ja kohtus uuritud kirjalike tõenditega ning kannatanu ja tunnistajate kohtus antud ütlustega, mida kohus peab usaldusväärseks, kuna need haakuvad täielikult kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud kiirabikaardiga nr xxxx ning 01.08.2017.a isiku läbivaatuse protokolliga. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et kõva esemega vastu pead löömine tekitab isiku läbivaatuse protokollis kirjeldatud jälgi. Arvestades, et kannatanut löödi peapiirkonda ning see tekitas kannatanule pealaele väikese haava, ei ole kohtu hinnangul ka kahtlust, et kannatanule tekitati ka füüsilist valu. Sellega pani O.L toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.L lõi kannatanule kõva esemega vastu pead, tekitades kannatanule sellega pealae lahtise haava, mis on fikseeritud kiirabikaardis nr xxxx ja isiku läbivaatuse protokollis. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanu võib tema tegevuse tagajärjel haiget või tervisekahjustusi saada. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et O.L pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo.

novembrit 2017.a viibis ta kodus, Xxxx toas ja puhkas. 21.11.2017.a kella 15-ni viibis ta kodus ja tegeles oma asjadega, väljas ei käinud. Kusagil kella 15 paiku viibis ta oma toas ja kuulis, et ukse taga koridoris tekitas keegi müra ning ta vaatas läbi uksesilma. Vaadates läbi uksesilma, nägi ta koridoris A. S, kes seisis vasaku küljega tema poole oma kapi avatud ukse ees ja pani sinna midagi, mis süüdisatavale tundus mobiiltelefon. S oli vasakus käes väike tumedat värvi ese, mis sarnanes mobiiltelefoniga. Peale kella 15 sõitis ta linna omi asju ajama. Vabanedes kuskil pärast kella 16, helistas ta politseisse ja teatas eelnevast juhtumist. Kella 17.00 paiku jõudis ta koju tagasi. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta kunagi A. S kapi lukke puudutanud, samuti ei ole puudutanud ka tema mobiiltelefoni. Tema kuulis kelleltki naabritest, et sel aastal oli A. S elukaa slane joomingu käigus tema telefoni puruks löönud, S ei ole kunagi tema telefoni puruks löönud, samuti ei ole ka seda tema teinud (II kd, tlk 9-28). Kohtuistungil keeldus B.J ütluste andmisest ning seetõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel B.J kohtueelses menetlused antud ütlused. B.J on kohtueelses menetluses andnud ütlusi 16.11.2017.a ja 21.11.2017.a. 16.11.2017.a antud ütluste kohaselt süüdistatav oma süüd ei tunnista. O.L tunneb, kuna ta elas ise kunagi aadressil Xxxx . Pärast 20.07.2017.a vanglast vabanemist on ta Xxxx käinud ainult ühel korral ning see oli kuskil juuli lõpus. Kui ta O.L-iga kohtunud on, siis kas Statoili bensiinijaamas Xxxx tn-l või Coca-Cola Plaza juures. Seda ta ei mäleta, millega ta 22.09.2017.a õhtusel ajal tegeles. 2017.a septembris ja okrtoobris kohtus ta O.L-iga tihti ning ka helistati teineteisele tihti. Vjatšeslaviga kohtusid viimast korda 10.11.2017.a, kui nad käisid surnuaias, kuid telefoniga helistasid nad tihti. A. S süüdistatav ei tunne, kuid kuskil oktoobris 2017.a on O.L talle rääkinud, et mingi naaber võttis teda ette ja provotseerib, hiljem kirjutab politseile avaldusi. Veel rääkis O.L talle, et 2017.a oktoobri lõpus – novembri alguses, oli tal selle naabriga lööming olnud, mille tagajärjel naaber kukkus trepilt ja lendas A, Vjatšeslav elas seda väga üle. Samuti meenus süüdistatavale, et Vjatšeslav rääkis talle september 2017.a alguses, et see sama naaber tegi tema telefoni puruks ja Vjatšeslav aga purustas vist tema telefoni vastutasuks. Vjatšeslavi jutu järgi kukkus see sama naaber pidevalt ja vedeles purjuspäi trepikojas, seal võis teda ükskõik kes lüüa. Vjatšeslav ei ole palunud tal mitte kunagi, et ta aitaks selle naabriga probleemi ära lahendada, tema ei ole kedagi puudutanud ja ei ole kedagi peksnud. Süüdistatava ütluste kohaselt, kui tal varasemalt konfliktid olid, siis peksis tema alati lõuga, lamajaid ta kunagi ei peksa, seda enam jalaga. 21.11.2017.a antud ütluste kohaselt sai ta septembri alguses O.L-ilt teada, et naabrinaine lõhkus O.L-i telefoni ühisköögis, kättemaksuna läks O.L nende tuppa ja lõhkus esimese suvalise telefoni. Kuskil 2022 september tõi ta O.L-ile veini Statoili ning sai teada, et skandaali käigus lõhkus see naaber uuesti O.L-i telefoni. Siis kutsus naaber omale uuesti kiirabi, telefonialuse viskas aga naaber aknast välja. Siis rääkis O.L talle uuest konfliktist, et O.L lõhkus naabri telefoni, mitte et naaber lõhkus O.L-i telefoni, vaid O.L lõhkus naabri teise telefoni. O.L ütles, et see lõhutud telefon on naabri toas, pärast konflikti pani naaber telefoni enda taskusse. Kannatanut ei ole kumbki puudutanud. Peale seda kui naaber sõitis kiirabiga ära ning veetis öö haiglas, tuli ta koju tagasi ja jõi terve nädala järjest. Samuti ütles O.L, et naaber tuli koju katkise ninaga (II kd, tlk 27-48). Osaline süüdistatava ütluste arvestamine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt juhul, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Seega on võimalik tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (RKKKo 3-1-1- 25-15 p-d 7-8). Käesolevas menetluses puudub vaidlus selles, et O.L ja A. S olid naabrid Xxxx asuvas korteris. Samuti ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad omavahel üksteist tunnevad. Ka ei ole seatud kahtluse A, et O.L-i ütluste kohaselt kutsutakse B.J veel „Mišanja“ või

„Mišenka“. Lisaks ei ole ka vaidlust selles, et O.L on helistanud politseisse ning teavitanud, et kusagil kella 15 paiku viibis ta oma toas ja kuulis, et ukse taga koridoris tekitas keegi müra ning ta vaatas läbi uksesilma ja nägi, et A. S seisis oma kapi avatud ukse ees ja pani sinna midagi, mis süüdisatavale tundus mobiiltelefon. Kohtul ei ole eelnevates asjaoludes põhjust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Muus osas ei saa kohus pidada süüdistatavate ütlusi antud episoodis toimunu kohta usaldusväärseks ja tõendina arvestada, sest kohus, kõrvutades süüdistatavate eeltoodud ütluseid seoses neile esitatud süüdistusega, leiab, et neis esinevad vastuolud, need ei ole omavahel kooskõlas ning on ka vastuolus kohtu jaoks alltoodud usaldusväärsete tõenditega. Nimetatud põhjusel jätab kohus süüdistatavate ütlused, kui ebausaldusväärsed , tõendikogumist välja ning leiab, et eeltoodud süüdistatavate poolt antud ütluste eesmärgiks on vältida süüdimõistmist neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse sisust tuleneb, et 22.09.2017.a kella 21 paiku läks B.J koos kahe isikuga Xxxx asuvas ühiskorteris A S elukohaks olevasse tuppa, toimetasid A S ühisköögis neid oodanud O.L-i juurde, samal ajal võttis B.J A S toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Xxxx, 798 euro väärtuses, koos lisaaku-kaitsevutlariga, 89,99 euro väärtuses. Nende asjade äravõtmisega seoses märgib kohus, et asjaolu, et B.J võttis A. Sle kuuluva mobiiltelefoni ja lisaaku-kaitsevutlariga ära tema ühiskorteris asuvas toas, on täielikult tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Kannatanu A S andis kohtus ütlusi, et O.L on tema endine naaber ning B.J ei ole tema tuttav, kuid tundis ta alguses ära fotoroboti järgi ja pärast kohtus nähes sai aru, et see on inimene, kes on seotud tema peksmisega. 22. septembril tungisid kolm inimest tema tuppa, tema juba magas, kuna oli joonud. Ta oli joobeseisundis ja O.L ootas seda hetke, et ta oleks abitus seisundis. O.L nägi teda mitu korda ja nägi, et ta tarvitas alkoholi. Eelmine päev jõi ta koos sõbraga. Seda, kuidas need kolm meest tema tuppa said, seda ta ei näinud, teda tõmmati jopest ja öeldi, et tõuse üles, on vaja rääkida. Nende seas oli Mišane (kannatanu osutab ka kohtusaalis süüdistatav B.J-ile ). Teisi ta ära ei tundnud. Mehed olid jopedes, umbes temavanused, mõni aasta nooremad-vanemad, tugeva kehaehitusega. B.J kaitsja taotluse alusel avaldati vastuolu tõttu KrMS § 289 lg 1 alusel kannatanu ülekuulamise protokollist 02. november 2017.a laused: „ “. Kannatanu ütluste kohaselt ta ei mõista eriti vanuseid ning teiseks ei oska ta kirjeldada inimesi. Kui talle fotorobotit näidati, siis ta tundis alles isiku ära. Kannatanu selgitas, et kolmandat isiku ta ei mäleta, teise osas ei olnud ta kindel, aga kui ta nägi meesterahvast, kes istub kohtusaalis O.L-i kõrval – Mišat, koridoris siis ta tundis ta ära. Kohus kõrvutades neid ütluseid kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlustega leiab, et tema ütlustes sellist vastuolu ei esine, mille tõttu peaks antud ütlused tõendikogumist välja arvama, sest kannatanu on B.J kui isiku, kes teda peksis, ära tundnud nii kohtueelses menetluses kui kohtus. Edasi andis kannatanu ütlusi, et kui ta läks kööki, nägi enda toa juures seismas O.L. Tema ja need kolm inimest läksid kööki ning ette hoiatamata tuldi kAle. Ta kukkus maha, peksti jalgadega, see toimus umbes 5 minutit. Ta arvab, et O.L ütles, aga ei ole selles kindel, et aitab küll temast. Ta kuulis juttu, et naabritega tuleb sõbralikult elada. Ta oli joobes ja kui hakati peksma, siis ei saanud aru, kes lööb ja kuidas lüüakse. Kõik kolm inimest olid temast väljasirutatud käe kaugusel, O.L ta köögis rohkem ei näinud. Kuhu löögid tabasid, seda ta ei oska öelda, tundis valu, igalt poolt peksti. Lõppes see sellega, et ta kuulis, kuidas need kolm välja läksid ja ütlesid, et naabritega peab sõbralikult elama. Selle peale jooksis välja A ja O.L istus köögis tugitoolis ja naeratas. O.L nägi ta alles pärast peksmist. A tõstis kannatanu üles ja tassis-tiris teda tuppa. A rahustas teda maha ja ütles, et kõik saab korda, küsis, mis temaga juhtus ja kust valutab. Pärast küsis, kas ta on kursis, et tema telefon varastati ära, mille peale kannatanu vastas, et tal ei ole praegu telefonist asja. Telefon võeti ära enne, kui teda peksti, enne toast väljumist. A telefoniga kutsus välja kiirabi. Politseisse ei tahtnud üldse pöörduda, sest A ütles talle, et elu on kallim, A kartis tagajärgi. Ta ei tahtnud probleeme. Kannatanu ütluste kohaselt pärast esimest tüli, ei oleks ta osanud arvatagi, et O.L kellegi palkab,

sest kui kaks inimest lähevad tülli, milleks kedagi palgata, mees mehega peaks asja ära klaarima, mitte palkama kedagi. See, et O.L kellegi palkas, on tema oletus, sest kui ta läks kööki ja küsis, milleks teda peksti ja miks telefon ära võeti , siis koheselt ulatas O.L talle telefoni ja ütle s, et helista . Järelikult O.L tundis neid inimesi. Kiirabisse helistas ta praktiliselt kohe, sest kõhupiirkonnas oli väga terav valu. A telefonilt helistas ta kiirabisse. Enda telefoni Xxxx nägi ta viimati laua peal. Kiirabi teda esimest korda ära ei viinud, teisel -kolmandal korral võtsid ta kaasa. Kui tema telefon ära võeti, siis ta sulges kindlustuse, kuna ta ei mõelnud, et pöördub politseisse. Teiseks pani numbri kinni ja uuris välja, kui palju on vaja veel selle eest maksta. Kui ta tuli haiglast tagasi, läks kööki, kus istus O.L, pöördus tema poole ja ütles, et peksite mind läbi, miks oli vaja telefon võtta. O.L vastas, et need on teie probleemid, tema ei ole midagi võtnud, ja valis enda väikses mustas telefonis numbri. O.L-i telefoni kaudu suhtles ta Mišanega, nagu talle O.L ütles. Ta palus Mišanel telefoni tagastada. Talle öeldi, et kui ta maksab 400 eurot, siis saab telefoni tagasi. Kannatanu vastas selle peale, et jäta endale, tal on telefon kindlustatud. 14.-21. novembril olid nad koos A xxxx, kus on l korter. 21. novembril helistas talle politsei ning sellel ajal oli ta Tallinnas bussis ja sõitis arsti juurde. Politseiametnik helistas talle enne kella 12.30 ja ütles, et ära oma telefoni mingil juhul enda kätte võta ning kui ta telefoni leiab, siis tuleb teatada politseile. Kell 12.30 läks ta arsti juurde visiidile, pärast seda sõitis kodu poole, käis paaris poes, tuli koju, tal oli vaja sülearvutiga asjad korda ajada, sülearvuti oli G oma. Koju jõudis ta umbes kell kolm ning korteris xxxx ei olnud kedagi. Ta helistas G mobiilile, et ta on Tallinnas ja et G võib tema juurde tulla. G tuli tema juurde umbes poole tunni või tunni pärast. G olid nad tema toas. Oma telefoni nägi ta sel päeval politsei käes Xxxx. Telefon oli katki tehtud, terve korpus oli pragudega. Seda, kas see oli tema telefon, ta ei saanudki aru, sest seda ei olnud võimalik ära tunda, mõõdud olid samad. Kannatanu ütluste kohaselt pole neil O.L-iga olnud ka juttu menetlusest, mis algatati

mõtles helistada politseisse, aga sekund hiljem kedagi ei olnud, ainult A oli pikali. Ta ei helistanud kohe politseisse, kuna nad mõlemad olid joonud. Teist korda, kui ta kööki läks, viis ta A ära, neid inimesi enam seal e i olnud. Pärast seda kutsusid nad tema telefonilt kiirabi. Seda ta ei näinud, kui A löödi, kuid pärast nägi seal sinikaid, kus on sapipõis ja A olid tugevad valud. Tunnistaja sai aru, et kannatanut on löödud. Siis kui mehed seisid tema ümber, A oli pikali maas, oli aru saada, et teda peksti jalgadega. A käest ta ei küsinud samal õhtul köögis juhtunu kohta. Telefon, mis laua pealt võeti, oli A oma, Xxxx nutitelefon, mis oli kaante vahel. Tegemist oli täiesti uue telefoniga, korpus oli terve ja sellel oli mingi parool. O.L, tema elukaaslase A, telefoni ei ole kasutanud. See võis järgmine päev pärast peksmist olla, kui ta kuulis O.L telefoniga rääkimas ja telefoni teel tänas mingit Mišanet.A helistas O.L-i telefonilt ning Mišane pakkus talle ta gastada telefon 400 eurot eest. Seda kuulis ta isiklikult köögis. See juhtus kas järgmisel või ülejärgmisel päeval ning A keeldus telefoni tagasiostust. Kapp, kust mobiiltelefon leiti, oli lukus, sellel on tabalukk ees ning A hoidis seal oma asju. Kapivõti on A . Köögis toimunud peksmisest teatasid arstid politseile. Tunnistaja on kindel, et kõige taga on O.L, sest kõik juhtus pärast seda, kui kustutati tuli ära, nad kaklesid omavahel ja A kutsus politsei (I kd, tlk 172-177). Kaks salvestist Häirekeskusesse, mis on tehtud 22.09.2017.a kell 23.26 ning 23.09.2017.a kell 01.46, tõendavad, et kannatanu on helistanud ja kutsunud pärast enda peksmist kiirabi. Esimesel salvestisel palub helistaja A. S kiirabi aadressil Xxxx, sest tal on tugevad valud maos, helistajal on väga halb. A. S selgituste kohaselt tekkisid tal valud naabri löögist. A. S sõnul juhtus see kõik 2 h tagasi, naabri nime keeldub kannatanu ütlemast (I kd, tlk 70-72). Tallinna Kiirabi vastus koos kiirabikaartidega tõendab, et kiirabibrigaadid on saanud kannatanu A. S juurde kaks väljakutset, millest esimene väljakutse 22.09.2017.a kell 23.25 Xxxx, kus kannatanu A. S oli saanud ca 3 tundi tagasi tüli käigus jalaga kõhtu, välised traumatunnused puuduvad (I kd, tlk 73-76). 14.11.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab O.L-i ja B.J mobiiltelefonide paiknemist kuriteosündmuse ajal. Vaatlusprotokollist nähtub, et O.L-i kasutuses olev abonentnumber on olnud 22.09.2017.a kella 19.11-st kuni 23.09.2017.a kell 09.51 Xxxx katvates tugijaamade levialas ning telefonikõned B.J-iga on toimunud kuuel korral vastavalt: 22.09.2017.a kell 20.49 laekus O.L-ile kõne B.J -ilt; kell 21.19 helistas O.L B.J-ile ; 21.28 laekus O.L-ile kõne B.J-ilt; 22.49 helistas O.L B.J-ile ning 23.09.2017.a kell 07.37 laekus O.L-ile kõne B.J-ilt ja kell 09.51 helistas O.L B.J-ile. Samuti on B.J kasutuses olev abonentnumber paiknenud 22.09.2017.a kella 16.00-st kuni kella 21.10-ni Xxxx katvates tugijaamade levialas (I kd, tlk 89-94). Seega kinnitab eelmärgitu, et süüdistatavad on omavahel kuriteole eelnenud kui ka järgnenud ajal suhelnud telefonis ning mõlemad on viibinud samal ajal sündmuskoha piirkonnas. Kohtul ei ole alust eelnevas kahelda, kuna O.L-i viibimist sündmuskohal on kinnitanud nii kannatanu kui ka tunnistaja oma ütlustes ning samuti nähtub see 14.11.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist. B.J viibimine sündmuskohal süüdistuses näidatud ajal on tõendatud kannatanu ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ning samuti 14.11.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Asjaolu, et B.J hõivas kannatanu toast temale kuuluva mobiiltelefoni koos lisaaku-kaitsevutlariga koguväärtuses 887,99 eurot, on tõendatud tunnistaja A. S ütlustega, kes kinnitas, et üks kolmest mehest, kes tuppa tuli, haaras laua pealt A. S kuuluva telefoni. Kannatanu ültuste kohaselt, kui ta tuli haiglast tagasi, läks ta kööki ja päris O.L-ilt aru temale kuuluva telefoni osas ning O.L vastas, et need on teie probleemid, tema ei ole midagi võtnud, ja valis enda väikses mustas telefonis Mišane numbri. O.L-i telefoniga suhtles kannatanu Mišanega, nagu talle O.L ütles. Kannatau palus talle telefon tagastada. Talle öeldi, et kui ta maksab 400 eurot, siis saab telefoni tagasi. Kannatanu vastas selle peale, et jäta endale, tal on telefon kindlustatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka A. S kohtus antud ütlused, mille kohaselt helistas kannatanu O.L-i telefonilt ning Mišane pakkus talle tagastada telefon 400 euro eest, kuid A keeldus. Seda kuulis ta isiklikult köögis. See juhtus kas järgmisel või ülejärgmisel päeval. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes ei tekitatud kehavigastuste osas ega ka telefonikõne osas, kuna need on kooskõlas ja riimuvad ka muude tõenditega. Kiirabikaarist

nr xxxx nähtub, et kiirabibrigaad sai väljakutse 23.09.2017.a kell 02.18 Xxxx, kus A. S oli saanud kella 21.00 paik u jalaga kõhtu, valu ülakõhus, kannatanu hospitaliseeriti (I kd, tlk 76). Isiku ekspertiisiaktist nr xxxx eksperdiuuringute kirjeldusest nähtub, et kannatanu viibis kell 03.1008.57 Ida-Tallinna Keskhaiglas (I kd, tlk 80). 14.11.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et 23.09.2017.a kell 09.51 helistas O.L B.J-ile (I kd, tlk 89-94). Elisa Eesti AS 07.11.2017.a vastus Politsei- ja Piirivalveametile tõendab, et 29.09.2017.a kella 10.37 ajal käis A. S Viru keskuse esinduses ja rääkis teenindajale, et temal t varastati seade ja et helistas klienditeenindusse 25.09.2017.a ning palus oma väljuvad teenused piirata (I kd, tlk 159160). Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi A S, kelle ütluste kohaselt teab ta nii V . O.L kui ka B.J , kuna mõlemad on käinud tema juures ülekuulamisel seoses ühe kriminaalasjaga. Tema poolt on koostatud 21.11.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha vaatlus on tehtud sellel kuupäeval põhjusel, et temale helistas prokurör N. Miilvee, kes ütles, et tema juures käis ülekuulamisel B.J, kelle ütlustest ta järeldas, et B.J võib olla plaan peita kusagile kannatanu mobiiltelefon ja pärast väita, et see ei olnud ära võetud. Pärast seda helistas tunnistaja kohe kannatanule, sest prokurör palus, et ta hoiataks kannatanut, et kui ta midagi oma ühiskorterist leiab, siis ta ei tohi seda puudutada ja kui ta midagi leiab, siis helistaks kohe politseisse. Samal päeval kella nelja paiku helistas talle O.L ja ütles, et ta justkui nägi uksesilmast, et tema naaber S peidab midagi ühiskoridori kappi, mis meenutab mobiiltelefoni. O.L ei olnud kodus sellel ajal, kui ta helistas. Tunnistaja ütles, et kannatanu läheks koju. Seejärel helistas tunnistaja kriminalistidele ja läksid sündmuskohale, et teostada sündmuskoha vaatlus. O.L-i sõnade kohaselt nägi ta S midagi kappi panemas umbes lõuna paiku. Kui nad sündmuskohale jõudsid, siis nii O.L kui kannatanu olid kodus (II kd, tlk 2-3). Tunnistaja A S ütlused on kooskõlas 20.06.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, mis tõendab O.L-i ja B.J kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu tehtud ja vastuvõetud kõnesid ja vastuvõtja asukohti ajavahemikus 17.11.2017.a kuni 21.11.2017.a (k.a). Vaatlusprotokollist nähtub, et B.J abonentnumbrilt on 21.11.2017.a kell 10.49 läinud kõne välja prokurör N. Miilveele (tugijaama aadressilt xxxx ) ning seejärel kell 11.05 O.L-ile (tugijaama aadressilt xxxx). Samuti on kell 11.49 B.J abonentnumbrilt tehtud uuesti kõne prokurör N. Miilveele (tugijaama aadressilt xxxx ). Kell 15.18 on O.L-i abonentnumbrilt (tugijaama aadressilt xxxx ) helistatud B.J abonentnumbrile (tugijaama aadressilt xxxx), kell 15.39 on läinud kõne välja PPA abonentnumbrile (tugijaama aadressilt xxxx). Kell 15.52 on B.J abonentnumbrilt (tugijaama aadressilt xxxx) helistatud O.L-i abonentnumbrile (tugijaama aadressilt xxxx). Seejärel on samalt tugijaama aadressilt läinud kõned välja PPA abonentnumbritele kell 16.56 ja kell 16.57. O.L-i kasutuses olevalt abonentnumbrilt on kell 16.12 läinud kõne välja PPA vanemuurija A. Samorodovi abonentnumbrile ning viimane on helistanud O.L-ile kell 16.36. Eelnevate kõnede ajal on O.L paiknenud sama tugijaama levialas – xxxx, kus paiknes samal ajal ka B.J. Seejärel on ajavahemikus 18.11-18.22 B.J abonentnumbrilt (tugijaama aadressidelt xxxx ja xxxx) läinud välja 6 kõne O.L-ile (tugijaama aadressil xxxx ). Kell 18.59 on O.L-i abonentnumbrilt (tugijaama aadressil xxxx) helistatud B.J abonentnumbrile (tugijaama aadressilt xxxx) (I kd, tlk 103-112). A. S varastatud mobiiltelefoni leidmist kannatanule kuuluvast kapist tõendab 21.11.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks oli kommunaalkorter aadressil Xxxx. Vatalusprotokollist nähtub, et tegemist on viiendal korrusel asuva kommunaalkorteriga, mille välisuksest sisse astudes on ühiskoridor, kus vasakut kätt asuvad neli elutuba ja paremat kätt kaks elutuba ja vahekoridor, mis viib kööki. Ühiskoridori lõpus asuvad teine teise vastu tubade xxxx (O.L-i tuba) ja xxxx (A. S tuba) uksed. Tubade xxxx ja xxxx vahel ühiskoridori lõpus asuvas tagaseinas on sisseehitatud kahepoolne puitkapp, mis jaguneb vasakpoolsele ja parempoolsele osadele, mida eraldab puidust vahesein, mis on eemaldatav. Parempoolne kapiosa

kuulub A. S ja vasakpoolne kapiosa kuulub O.L-ile. Kapiustel on olemas tabalukud. Kohal viibinud kannatanu tegi enda poolse kapiosa lukud lahti ja tema loal vaadeldi tema kappide sisu. Kapi alumine osa on täis topitud kilekottidega, ning need võeti kapist välja. Kapi põrandal oleva musta värvi kilekoti taga vasakult, eemaldatava vaheseina juurest, leiti purunenud korpusega musta värvi nutitelefon Xxxx, millelt võeti koha peal puuteproovid (I kd, tlk 113-142). 21.11.2017.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja A. S kuuluvat purunenud mobiiltelefon Xxxxi vaadeldi 12.02.2018.a asitõendi vaatlutprotokollis. Vaatlusptotokollist nähtub, et musta värvi korpusega Xxxx on täiesti purunenud, telefon ei ole töökorras ja seda sisse lülitada ei saa, mistõttu pole võimalik ka IMEI -koodi teada saada. Telefoni kaardipesas asub mobiilsidevõrgu operaatori Elisa SIM-kaart, mis sisestati teise töökorras olevasse mobiiltelefoni ja valiti SIM-kaardi pin-kood xxxx, mille teatas telefoni kaudu kannatanu A. S, mis valimisel sobis esimesel katsel, kuid SIMkaart ei tööta, kuna oli eelnevalt blokeeritud (I kd, tlk 155-158). 18.12.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et kannatanu A. S kasutuses olev abonentnumber paiknes 21.11.2017.a kell 12.56 tugijaama PaldiskimntY1 (aadressil Paldiski mnt 153, Tallinn) all; kell 13.09. tugijaama LowenruhY2 (aadressil Mustamäe tee 4) all; kell 13.13 tugijaama MarjaY1 (aadressil Marja 5, Tallinn) all; kell 13.29 tugijaama KaweW1 (aadressil Pärnu mnt 15, Tallinn) all kui helistas politsei abonentnumbrile; kell 13.46 tugijaama MultiplexU2 (aadressil Hobujaama 5, Tallinn) all; kell 14.27 tugijaama BensiiniW3 (aadressil Liivajoa 2, Tallinn) all; kell 14.48 tugijaama BensiiniY3 (aadressil Liivaoja 2, Tallinn) all; kell 15.01 tugijaama TuukriY1 (aadressil Narva mnt 31, Tallinn) all; kell 15.07 tugijaama BensiiniW3 (aadressil Liivajoa 2, Tallinn ) all laekus kõne politsei abonentnumbrilt; kell 16.38 BensiiniY3 (aadressil Liivaoja 2, Tallinn) all; kell 16.58 tugijaama BensiiniU3 (aadressil Liivajoa 2, Tallinn) all ning kell 19.22 TuukriY1 (aadressil Narva mnt 31, Tallinn) all (I kd, tlk 97-98). Kohtus andis tunnistajana ütlusi I G, kelle ütluste kohaselt on kannatanu, A. S, tema ema, A. S, elukaaslane. 2017.a sügisel, võis olla 21. novembril, käis ta Xxxx korteris, kuna pidi sinna mõned asjad viima. Sinna jõudis ta umbes 5 minutit enne kella 15. Ta sisenes korterisse xxxx ning kannatanu oli oma toas. Nad olid koos kannatanuga tema toas umbes poolteist tundi, terve selle aja proovisid nad arvutit seadistada. A. S oli tema kõrval koguaeg. A. S oli oma tavapärases olekus. Kuna arvutit ta seadistatud ei saanud ning tal oli tööle tagasi kiire, siis lahkus ta sealt korterist kell

Xxxx telefoni vasakpoolselt küljeraamilt (XXXX), telefoni nupult (XXXX), helitugevuse nupult ( XXXX), telefoni tagaküljelt keskosast (XXXX) saadi DNA- analüüsil täisprofiilid, mis on päris enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada O.L-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. B.J ja A. S DNA-profiilid ei ole seostatavad nendet proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Proovidest XXXX ja XXXX saadud DNAsegaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi tõepärasuhe 1011 , mis tähendab, et DNA-profiili saamine on 1011 korda tõenäosem juhul, kui proovides XXXX ja XXXX leiduva bioloogilise materjali allikaks on O.L ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovist XXXX saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi tõepärasuhe 108, mis tähendab, et DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäosem juhul, kui proovis XXXX leiduva bioloogilise materjali allikaks on O.L ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovist XXXX saadud DNA- segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi tõepärasuhe 1012 , mis tähendab, et DNA-profiili saamine on 1012 korda tõenäosem juhul, kui proovis XXXX leiduva bioloogilise materjali allikaks on O.L ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut (I kd, tlk 143-154). Kuna nii kannatanu ja ka tunnistaja A. S on kinnitanud, et O.L ei ole kannatanu telefoni kasutanud, siis kohtu hinnangul sattus süüdistatava DNA kannatanu telefonile ajal, mil telefon oli süüdistatava käes, ehk ajal, kui ta seda kappi peitis. KarS § 200 lg -s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Vägivald võib ilmneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahjustuse tekitamises. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt eeldab röövimise subjektiivne koosseis vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivA kasutamise tahtlusega peab samaaegselt olemas olema ka asja hõivamise tahtlus (vt RKKKo 3-1-1-12-09, p-d 8 ja 9). Kohus on seisukohal, et kohtus tuvastatu ei anna alust antud episoodi käsitleda röövimisena. Objektiivselt on leidnud tuvastamist, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud asja äravõtmise vahendiks, st et kohtu hinnangul ei olnud vara hõivamine ja vägivalla kasutamine üksteisega seotud, mistõttu tuleb antud tegu käsitleda kahe eraldi teona - vargusena ja raske tervisekahjustuse tekitamisena. Tunnistaja A. S ütlustega on leidnud tõendamist, et õhtul koputas keegi nende uksele, kui ta ukse avas, siis tõugati ta eest ning sisse astus kolm inimest, kellest üks võttis laua pealt kannatanu mobiiltelefoni. Pärast seda läksid nad magava kannatanu juurde ja ütlesid, et lähme räägime ja viisid kannatanu kööki. Kannatanu ütluste kohaselt ta ise ei tea, kuidas kolm inimest tuppa said, kuid talle öeldi, et ta peab üles tõusma, kuna on vaja rääkida ning nad suundusid kööki. Köögis tuldi talle ette hoiatamata k allale ja ta kuulis, kuidas öeldi, et naabritega tuleb hästi läbi saada. Seda, et tema telefon ära võeti, seda kuulis alles hiljem A. Seega on nii kannatanu kui tunnistaja A. S ütlustega tõendatud, et vara hõivamine ja vägivalla kasutamine ei ole ajaliselt üksteisega seotud. Vägivald on kannatanu mahasurumise vahend, mida kasutatakse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks. Vastupanu oli antud juhul välistatud, sest kannatanu magas samal ajal, kui tema asi hõivati ning sellel ajal ei olnud vaja ka kannatanu vastupanu maha suruda. Samuti ei teadnud kannatanu, et temalt üldse mobiiltelefon ära võeti. Seega ei olnud kohtu hinnangul kannatanu suhtes kasutatud vägivald seotud asjade hõivamisega, vaid asja hõivamisele järgnenud vägivald kannatanu suhtes, oli kantud muust eesmärgist. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et antud juhul puudub röövimise objektiivne koosseis KarS § 200 mõttes, s.o vägivalda ei kasutatud asja hõivamise vahendina ning ühtlasi on

vara hõivamine ja füüsilise vägivalla kasutamine eristuvad. Kohus on seisukohal, et O.L ja B.J tuleb neile esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi õigeks mõista. Vaatamata asjaolule, et kohus O.L-i ja B.J KarS § 200 lg 2 p -de 5, 7, 9 järgi õigeks mõistis, on nende käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 5, 7 , 8 ja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, sissetungimisega ning tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on tekitatud oht elule. Kohtus uuritud tõenditest nähtub üheselt, et süüdistuses märgitud esemed – mobiiltelefon Xxxx koos lisaaku-ümbrisega, kuulusid kannatanule, seega olid need asjad süüdistatavate jaoks võõras vara. Võttes kannatanult nimetatud asjad ära, lõpetasid süüdistatavad esemete senise valdaja valduse, kehtestades sellele uue, s.o enda valduse ning asja materjalidest selgub üheselt, et valduse üleminek oli kannatanu tahtevastane. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kannatanult asjade äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleks soovinud esemed kannatanule tagastada, vastupidi nad eitavad igasuguse varguse toimepanemist. Seega esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta nendest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Ka ei ole antud kaasuse puhul määravaks asjaolu, et süüdistatavad on kaks kuud hiljem ühise kokkuleppe kohaselt pannud mobiiltelefoni kannatanu kappi, sest varguse koosseis oli juba täidetud ning samuti oli süüdistatava vara täielikult hävinenud. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra v allasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Nii O.L kui B.J teadsid, et 22.09.2017.a kannatanult võetud mobiiltelefon oli nende jaoks võõras vara, kuid vaatamata sellele võttis B.J selle laua pealt kaasa, jättes A. S telefonist kestvalt ilma. O.L-i ja B.J objektiivsest käitumisest nähtuvalt tegutsesid nad kooskõlastatult varguse eesmärgil. Seega leiab kohus, et mobiiltelefoni vargus on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna süüdistatavad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja nad teadsid, et see saabub või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja A. S ütlustega, 14.11.2017.a ja 20.06.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega ning ekspertiisiaktiga nr xxxx, on tõendatud, et süüdistatavad O.L ja B.J tegutsesid varguse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemad valitsesid sündmuste käiku ning on seega käsitatavad kaastäideviijatena. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg -s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKK 23.05.2008. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08). Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Kuigi O.L-i ja B.J teopanus oli erinev, tegutsesid mõlemad ühiselt. Kuigi O.L ei olnud

isikuks, kes 22.09.2017.a õhtul käis koos B.J ja kahe menetluses tuvastamata isikuga kannatanu toas ning ei võtnud ise kannatanule kuuluvat mobiiltelefoni ära, vaid seda tegi B.J , oli O.L vägagi teadlik kannatanult mobiiltelefoni äravõtmisest ja sellest, kes selle telefoni võttis. Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et järgmisel päeval, kui kannatanu sai haiglast koju, küsis ta O.L-ilt miks tema telefon ära võeti, mille peale O.L valis enda telefonilt B.J numbri ja käskis temaga rääkida. Viimane nõudis telefoni tagastamise eest 400 eurot. Seega oli O.L teadlik sellest, et kannatanu telefon on ära võetud ja teadis, kelle käes see on. Samuti on leidnud tuvastamist, et O.L-i ja B.J ühise kokkuleppe ja teoplaani kohaselt toimetas B. J kannatanule kuuluva mobiiltelefoni O.L-ile , kes kannatanuga ühisel aadressil elades saab selle kannatanule kuuluvasse kappi panna. Asjaolu, et kannatanule kuuluv mobiiltelefon on O.L-i käes olnud, tõendab ka ekspertiisiakt nr xxxx, mille kohaselt mobiiltelefonilt leiti O.L-ilt pärinevat bioloogilist materjali, kuid mitte kannatanu ega B.J oma, mis viitab sellele, et kannatanu mobiiltelefoni on puhastatud. Samuti märgib kohus, et kuigi B.J võis ületada V. O.L-iga kokkulepitud piire, s.o lisaks A. S suhtes füüsilise vägiv A kasutamisele ka vara hõivamine, ei ole tegemist ekstsessiga, sest algsest plaanist kõrvalekaldumist on O.L vaikides aktsepteerinud ja heaks kiitnud ning hiljem ka sellele kaasaaidanud. Seega tuleb ekstsessi eitada teoplaani ebaoluliste kõrvalekaldumiste korral, millega peab kaastäideviimise puhul arvestama. Seega järeldub, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p- s 7 nimetatud grupile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3 -1-1-93-96). Antud juhul tunnistaja A. S nägi, kuidas üks meesterahvastest võttis kannatanule kuuluva mobiiltelefoni laua pealt ning siis läksid edasi kannatanu juurde. Seega on vargus toime pandud kolmanda isiku nähes, s.o avalikult ilma vägivalda kasutamata. Kehtiv kohtupraktika sisustab KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist analoogselt KarS §ga 266, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale ebaseadusliku tungimise eest. Seega tuleb tuvastada, kas hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale tungimine toimus valdaja tahte vastaselt; kas hoone, ruum, sõiduk või piiridega ala, kuhu süüdistatav tungis oli tema jaoks võõras ning kas sinna tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine ühiskorteris asuvasse kannatanule kuuluvasse tuppa oleks toimunud kooskõlas selle ruumi seaduslike omanike või valdajate tahtega või et süüdistatavate jaoks oleks tegemist õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Tunnistaja A. S ütlustega on leidnud kinnitust, et keegi koputas nende uksele ning kui ta ukse avas siis teda tõugati eest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine korteritesse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annaks aluse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul süüdistatavate käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ruumi valdaja loata, mistõttu on tegemist varguse toimepanemisega, mis on toime pandud sissetungimisega. KarS § 199 lg 2 p 4 näeb kvalifitseeriva tunnusena ette isiku vastutuse, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. O.L-i karistusregistrist nähtub, et Harju Maakohtu 06.11.2013.a otsusega on O.L enne käesolevat süütegu, karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Seega esineb õiguslik alus lugeda O.L isikuks, kes on eelnevalt toime pannud varguse. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.L tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ning B .J tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 5, 7 , 8 järgi.

Süüdistuse kohaselt ühes asja hõivamisega peksti ühisköögis kannatanut grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, mille käigus tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et süüdistatavad viibisid süüdistuses näidatud ajal Xxxx, Tallinn ühiskorteris. Asjaolu, et kannatanule tekitati tervisekahjustus on tõendatud kannatanu enda kohtus antud ütlustega, mida kohus siinkohal enam uuesti ei refereeri, kui ka tunnistaja A. S ütlustega, kes otseselt kannatanu peksmist ei näinud, kuid nägi, et kolm meest seisavad tema ümber ning kannatanu oli maas. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et pärast toimunut kutsuti kannatanule kiirabi ning oli aru saada, et kannatanut oli pekstud, kuna ta nägi pärast sapipõie kohal sinikaid ja kannatanul olid tugevad valud. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja A. S ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kannatanu tervisekahjustused, mis olid saadud 22.09.2017.a. kella 21.00 ajal Xxxx, on tõendatud järgnevate kirjalike tõenditega. Tallinna Kiirabi vastus koos kiirabikaartidega, mis tõendab, et kiirabibrigaadid on saanud kannatanu A. S juurde kaks väljakutset: 22.09.2017.a kell 23.25 ja 23.09.2017.a kell 02.18. Kiirabikaardist nr xxxxx nähtub, et kiirabibrigaad sai väljakutse 22.09.2017.a kell 23.25 Xxxx, kus kannatanu A. S oli saanud ca 3 tundi tagasi tüli käigus jalaga kõhtu, välised traumatunnused puuduvad. Kiirabikaardist nr xxxx nähtub, et kiirabibrigaad sai väljakutse 23.09.2017.a kell 02.18 Xxxx, kus A. S oli saanud kella 21.00 paiku jalaga kõhtu, valu ülakõhus (I kd, tlk 73-76). Kaks salvestist Häirekeskusesse, mis on tehtud 22.09.2017.a kell 23.26 ning 23.09.2017.a kell 01.46. Esimesel salvestisel palub helistaja A. S kiirabi aadressil Xxxx, sest tal on tugevad valud maos, helistajal on väga halb. A. S selgituste kohaselt tekkisid tal valud naabri löögist. A. S sõnul juhtus see kõik 2 h tagasi, naabri nime keeldub kannatanu ütlemast. Teisel salvestisel, millel on tehtud kõne Häirekeskusesse 23.09.2017.a kell 01.46, soovib kannatanu uuesti kiirabi, kuna tal on jätkuvalt tugevad valud maos (I kd, tlk 70-72). Isiku ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt sedastati A. S kõhu põrutus ja sapipõie rebend, mis võisid olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega (nt jalaga, rusikaga) kõhu piirkonda. Tervisekahjustus võis olla tekitatud 22.09.2017.a. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega, kuna esineb kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. Enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi ei ole meditsiinidokumentides kirjeldatud, samuti ei ole võimalik kindlaks teha kannatanu kehaasendit tervisekahjustuse tekitamise ajal. Löögisuund oli eest taha. A. S esinev tervisekahjustus põhjustab tervisehäire, mis kestab kuni 4 kuud. Sapipõie rebendi tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Kiirabibrigaadi poolt tuvastati A. S 22.09.2017.a kliiniliselt alkoholijoobe tunnused, vere täpse alkoholisisalduse kohta andmed puuduvad (I kd, tlk 77-82). seega on tõendatud, et kannatanule tekitati süüdistuses nimetatud ajal ja kohas süüdistuses loetletud vigastused, s.h eluohtlik tervisekahjustus. Samuti ei ole kohtu hinnangul ka mingisugust kahtlust, et eelnevalt kirjeldatud tervisekahjustuse on kannatanu saanud süüdistatavate süülise käitumise tagajärjel. Nimetatud asjaolu on tõendatud kannatanu ütlustega, milles pole kohtul alust kahelda ning mille kohaselt tundis kannatanu nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus B.J ära isiku, kes osales tema peksmises. B. J-ile on kannatanu osutanud ka äratundmiseks esitamise protokollis. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt kui ta läks kööki, nägi enda toa juures seismas O.L. Tema ja need kolm inimest läksid kööki ning ette hoiatamata tuldi kAle. Ta kukkus maha, peksti jalgadega, see toimus umbes 5 minutit. Ta arvab, et O.L ütles, et aitab küll temast. Ta kuulis juttu, et naabritega tuleb sõbralikult elada. Ta oli joobes ja kui hakati peksma, siis ei saanud aru, kes lööb ja kuidas lüüakse. Kõik kol m inimest olid temast väljasirutatud käe kaugusel, O.L ta köögis rohkem ei näinud. Kuhu löögid tabasid, seda ta ei oska öelda, tundis valu, igalt poolt peksti. Lõppes see sellega, et ta kuulis, kuidas need kolm välja läksid ja ütlesid, et naabritega peab sõbralikult elama. Selle peale jooksis välja A ja O.L istus köögis tugitoolis ja naeratas. Tunnistaja A. S ütlustega on tõendatud, et kui ta 5- 7 minuti pärast kööki läks, siis A oli maas pikali, mehed seisid tema ümber, seljaga

tunnistaja poole ja rääkisid, et naabriga tuleb sõbralikult elada, O.L istus ja naeris. Rääkis üks meestest, kuid nägu ei näinud, O.L oli väga rahul endaga ja naeris. Kui tunnistaja nägi, et kannatanu on pikali ja kolm meest tema ümber, läks ta tagasi oma tuppa ja mõtles helistada politseisse, aga sekund hiljem kedagi ei olnud, ainult A oli pikali. Nii kannatanu kui tunnistaja leiavad, et antud füüsiline vägivald oli seotud 21.08.2017.a toimunud sündmusega, kui A. S ja O.L omavahel kaklesid. Kohus on seisukohal, et kannatanule kehavigastuse tekitamine on pandud toime grupis. KarS § 21 lg 2 kohaselt loetakse isikuid kaastäideviijateks juhul, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult juhul, kui neist igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendab seejuures koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmist. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-57-10). 14.11.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga leidis tõendamist, et O.L ja B.J on 22.09.2017.a sündmuse eelselt kui ka järgselt omavahel mitmeid kordi suhelnud ning viibinud sündmuskoha vahetus läheduses. Kohtu hinnangul on eelneva protokolliga kui ka kannatanu ja tunnistaja A. S ütlustega tõendatud, et B.J koos kahe menetluses tuvastamata isikuga läksid kannatanu juurde O.L-i kutsel vabatahtlikult ning eelnevalt omavahel kooskõlastatult. Sealjuures pidi kõigile olema ka arusaadav, et kannatanu juurde minnakse rääkima, mis mh pidi seisnema ka füüsilise vägiv A kasutamises, nö õpetada kannatanule, et naabritega tuleb hästi läbi saada. Arvestades 01.08.2017.a toimunud sündmusi A. S ja O.L-i vahel, kus kannatanu sai küll kerge tervisekahjustuse O.L-ilt, kuid tal õnnestus kannatanu ja tunnistaja A. S ütluste kohaselt O.L ära väänata, o n ilmne, et antud konflikt tekkis eelneva isikliku solvumise pinnalt. Seega ei olnud B.J ja kahe menetluses tuvastamata isiku kannatanu elukohta minek hetkeline impulsiivne otsus, vaid pikema arutelu tulemusel tehtud teadlik valik, millest oli võimalik kõigil kuni viimase hetkeni ka loobuda. Kuigi kohtule esitatud andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et O.L oleks sooritanud ka ise kannatu suhtes mõne löögi, on leidnud tuvastamist, et O.L on antud teo kaasvalitseja, kuna viide „ “, viitab üheselt sellele, et antud tegu on toime pandud O.L-i teoplaani alusel, kes ainsana kannatanut tundis. Vastavalt O.L-i plaanile, kutsus ta kannatanu juurde B.J , samuti menetluses tuvastamata kaks meesterahvast, kes sellega nõustusid. O.L-i teadlikku osalemist kannatanu suhtes vägivA rakendamises kinnitab ka asjaolu, et tema teopanuse tulemusel said B.J koos kahe tundmatu meesterahvaga Xxxx, Tallinn asuvasse ühiskorterisse siseneda, kuna O.L ise elab seal, mistõttu avas ta neile ukse. Lisaks viibis ta kogu pekmise aja ühiskorteris, sealjuures kannatanu kui tunnistaja A. S ütlustega on leidnud kinnitust, et ta viibis köögis ning naeris. B.J poolt kannatanu löömist ja sellega raske tervisekahjustuse tekitamist ei saa pidada viimase ekstsessiks ühisest ja kooskõlastatud teoplaanist. O.L , teoplaani väljatöötajana ning B. J-ile ja kahele tundmatule meesterahvale ukse avajana , on sellega andnud olulise teopanuse tagajärje saabumisse. Süüdistatavate ühine tegutsemine vastavalt teoplaanile tõendab ka kõigil süüdistatavatel subjektiivse külje – tahtluse olemasolu teo täideviimisel. Eelpool kirjeldatud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad vastutavad kannatanule tekitatud kehavigastuste ning seal hulgas eluohtliku kehavigastuste põhjustamise eest kaastäideviijatena, kuigi eluohtliku vigastuse põhjustanud konkreetne löök oli sooritatud B.J poolt.

KarS § 118 objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Kaitstav õigushüve on tervis. Tervisekahjustus on inimese kehaline või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et A. S eluohtlik tervisekahjustus oli saadud löögist kõva tömbi esemega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 26 6 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ §-le 7 lg 2 p 12 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. Isiku ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt on A. S esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna esineb kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. A. S esinev tervisekahjustus põhjustab tervisehäire, mis kestab kuni 4 kuud. Sapipõie rebendi tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Seega leiab kohus, et kõhu põrutus ja sapipõie rebend on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist oli kõhuõõne kinnise vigastusega, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. Kohtu hinnangul on süüdistatavate tegu tagajärjega põhjuslikult seotud, kuna O.L-i välja töötatud teoplaani ning süüdistatavate ühise tegutsemisega vastavalt teoplaanile, mille kohaselt süüdistatava B.J teoga – kannatanule kõhtu suunatud löögiga– tekitati kannatanule raske tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatavate tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seega on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul esines kõikidel süüdistatavatel tahe kannatanule kehavigastuste tekitamises. Kannatanu juurde mindi konkreetse plaaniga rakendada kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kättemaksuks 01.08.2017.a toimunud sündmuste eest. KarS § 118 sisustamisel kujunenud kohtupraktika kohaselt piisab raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise koosseisu realiseerimiseks subjektiivse kriteeriumina sellest, kui toimepanija tahtlus hõlmab niisuguse tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis enamohtliku tagajärje saabumiseni (03.05.2019.a RKKKo asjas nr 1-17-5883, p 9). Arutatavas asjas on tõendamist leidnud see, et A. S peksmise käigus teda kõhtu tabanud löök tekitas kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi. Kõhuõõs on teadaolevalt elutähtis piirkond. Iga keskmine inimene saab aru, et jalaga in imest elutähtsasse piirkonda lüües tekitatakse talle kehavigastusi. Kannatanut pekstes, mõistsid süüdistatavad suurepäraselt, et nad tekitavad talle kehavigastusi ja see oligi nende eesmärk. Samuti pidid süüdistatavad kannatanut jalaga kõhupiirkonda lüües vähemalt möönma, et oma tegevusega tekitavad nad ohu kannatanu elule. Ka keskmisest väiksema arusaamisvõimega isikutele on arusaadav, et nimetatud piirkonna vigastamisel võib kaasneda oht inimese elule. Lüües kannatanut jalaga tugevajõuliselt (nii et löögiga kaasnes kõhupõrutus ja sapipõie rebend) kõhupiirkonda, pidi lööja arvestama mistahes tagajärjega, sh inimese surma põhjustamisega. Seda enam, et B.J on isikuks, keda on varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest ning KarS § 121 ja § 117 järgi selles, et tema lõi teist isikut rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja sai aju -kolju kinnise tömp trauma koljupõhimiku murru, millise trauma tüsistusena tekkis peaajuturse koos ajutüve pitsumisega ehk eluohtlik tervisekahjustus. Seega on kohus veendumusel, et B. J varasemalt samalaadsete kuritegude eest karistatud isikuna sai aru, et tema löögid on tugevad ja võivad olla tavapärase lööja omadest ohtlikumad. Lüües sellegipoolest kannatanut ootamatult ja tugevalt kõhupiirkonda, sai süüdistatav aru ka sellest, et ta põhjustab löögipiirkonda vigastusi, kuid minnes enda sellisest tõdemusest hoolimata siiski niisuguse teo peale välja, kiitis ta sellise võimaliku tagajärje sisemiselt heaks. Ka välise teopildi alusel on võimalik öelda, et jalaga kõhtu lööjal oli eluohtliku tervisekahjustuse osas vähemalt kaudne tahtlus. Kõhupiirkonda jalaga löömise järelmid hõlmavad inimeste ettekujutuses üldjuhul ohtu elule ning üldteada on, et kõhu piirkonda

peetakse elutähtsaks piirkonnaks. Käesoleval juhul, pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks B.J saanud loota, et jalaga kõhu piirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul ohtu elule. Kohtu hinnangul tegutsesid kõik süüdistatavad peksmisega kannatanu elu ohtu seadmisel vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.L ja B.J tuleb süüdi mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

koos B.J- iga kasutasid vägivalda eesmärgiga maksta A. S kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Kohus ei saa teha otsus t rajades see oletustele, see oleks vastuolus KrMS § 7 lg- s 3 väljendatud põhimõttega, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Antud juhul seda sätet tuleb süüdistatavate suhtes rakendada ning O.L ja B.J tuleb nendele esitatud süüdistuses KarS § 323 lg 1 järgi mõista õigeks.

kahju seoses mobiiltelefoni ja aku-ümbrise vargusega summas 380 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu on esitatud tsiviilhagis nimetanud temalt varastatud asjade hinnad ning kohus asub seisukohale, et kannatanu teab enda vallassasjade väärtust ning need ei ole ülepaisutatud, sest need on tõendatud ka 23.11.2016.a Viru Keskuse Euronics kaardimakse kviitung-arve xxxx akuga, ümbrise ostmise kohta, millest nähtub selle hind 89,99 eurot ning 16.05.2016.a Elisa Eesti AS arve xxxx mobiiltelefoni ostmise kohta summas 798 eurot. Kuna kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS on kindlustusvõtjale telefoni eest maksnud kindlustushüvitist 498,99 euro ulatuses, mistõttu vähenes kannatanu nõue ning ta soovib mobiiltelefoni ja akuga ümbrise hüvitamist summas 380 eurot. Seega leiab kohus, et varguse toimepanemisega tekitatud varalise kahju suurus on tuvastatud ja vastab oma suuruselt tegelikkusele ega ole ülepaisutatud. Kuna O.L ja B.J on kahju tekitanud kannatanule ühiselt, tu leb neiltVÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt. Eeltoodu ja VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5, § 137 lg 1 alusel mõistab kohus O.L-ilt ja B.J-ilt solidaarselt välja varalise kahju katteks 380 eurot A. S kasuks. Lisaks vargusega tekitatud kahjule, on kannatanul tekkinud ka varaline kahju saamata jäänud töötasu näol, mis oli tingitud süüdistatavate poolt temale tekitatud tervisekahjustusega. Tsiviilhagi kohaselt jäi A. S saadud tervisekahjustuste tagajärjel saamata tulu summas 1780 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud süüdistatavate süü KarS § 118 lg 1 p 1 järgi – tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohus leiab, et süüdistatavate süülise käitumise tagajärjel kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr xxxx, millega tuvastati kannatanul kõhu põrutus ja sapipõie rebend. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega, kuna esineb kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. A. S esinev tervisekahjustus põhjustab tervisehäire, mis kestab kuni 4 kuud. Sapipõie rebendi tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine (I kd, tlk 77-82). Kuigi eelnevaga on tõendamist leidnud raske tervisekahjustuse tekitamine süüdistatavate poolt , leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi saamata jäänud tulu osas on tõendamata. Esiteks märgib kohus, et kohtule esitatud epikriisi nr xxxx/xxxx kohaselt on kannatanu viibinud kaks voodipäeva haiglarav il diagnoosiga soole paralüütiileus ehk halvatussoolesugus ja songata soolesulgus, sooleliited koos ummistusega. Sellest tingituna on talle väljastatud ka töövõimetusleht 05.12.2017.a kuni 10.12.2017.a (I kd, lk 184-189). Nimetatud diagnoos ja selle alusel väljastatud töövõimetusleht ei ole kohtu hinnangul seotud süüdistatavate poolt kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse tekitamisega, kuna selle kohta pole epikriisis mitte ühtegi sellesisulist viidet. Kohtule esitatud isiku ekspertiisiaktist nähtub , et seoses süüdistatavate poolt raske tervisekahjustuse tekitamisega on kannatanu viibinud haiglaravil 10.14.10.2017.a, sh on talle 11.10.2017.a teostatud operatsioon – sapipõie kirurgiline eemaldamine, kuid selle ajavahemiku kohta ei ole kohtule esitatud töövõimetuslehte. Kohtule on esitatud N B OÜ tõend selle kohta, et kannatanu töötab nimetatud ettevõttes alates 06.06.2017.a ning tema kuupalgaks on kinnitatud 840 eurot. Tõendilt nähtub, et juulis 2017.a on kannatanu saanud tööandjalt töötasu netosummas 1071,99 eurot, augustis 996,42 eurot, septembris 961,44 eurot, oktoobris 809,26 eurot, novembris 0 eurot ning detsembris 611 eurot. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt esitatud tööandja tõendist ei saa teha järeldusi selle kohta, et kannatanu oli kuriteo toimepanemise tõttu sunnitud töölt puuduma ja seetõttu oli tal tekkinud varaline kahju. Seega, mis puutub varalisse kahjusse, mis sisaldab endas töötasu nõuet , peab kohus vajalikuks märkida, et sellise iseloomuga varalise kahju nõude puhul peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kui kannatanu on märkinud tsiviilhagis, et tema saamata jäänud töötasu on 1780 eurot, pidanuks kannatanu esitama täpsemad andmed tema igakuise saamata jäänud töötasu kohta. Seejuures pidanuks kannatanu tõendama ka asjaolu, et ta oma igapäevaseid tööülesandeid ei täitnud. Kohtueelses menetluses ega ka kohtulikul uurimisel ei ole kannatanu esitanud tõendeid , mis tõendaks seda, et kannatanul oli kuriteo toimepanemise tõttu sunnitud töölt puuduma just temale raske tervisekahju tekitamise tõttu ja seetõttu oli tal tekkinud varaline kahju. Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu esitatud tsiviilhagi, 178 0 euro nõudes, on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi süüdistatavate vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2160 eurot on põhejndatud osaliselt ja kohus rahuldab tsiviilhagi summas 380 eurot ja tekitatud varaline kahju nimetatud summas kuulub süüdistatavatelt kannatanu kasuks solidaarselt välja mõistmisele.

karistus

O.L ei ole end süüdi tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on O.L-ile vajalik kohaldada karistusena kõige äärmuslikumat meedet ehk reaalset vangistust.

ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Mis puutuvad DNA-ekspertiiside kulusid märgib kohus, et ekspertiisiakti nr xxxx ekspertiisi maksumuse õiendi (I kd, tlk 153) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 32. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 8 proovi (I kd, tlk 144 ), mistõttu oli tegemist 8 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-eksper tiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA -proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega DNAekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub kohtu hinnangul ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr xxxx põhjendatud maksumus 8x57, s.o 456 eurot. Ülejäänud DNA -ekspertiisi kulu, summas 1 368 eurot, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda ka sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot. Antud ekspertiisi teostamine oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuid ekspertiisi tulemusena süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid otses elt ei leitud, mistõttu on kohus seisukohal, et sõrmejälje ekspertiisi kulu tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatavate süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiisid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid. Kuna DNA-ekspertiisi ja isiku ekspertiisi tulemused toetavad O.L-i ja B.J süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta süüdistatavate kanda. Kuigi DNA-ekspertiis andis tulemuse ainult O.L-ilt saadud bioloogilise materjali sisaldumise kohta, tuleb nimetatud kulu mõlemalt süüdistatavalt välja mõista, sest kohtuotsusega on leitnud tuvastamist, et mobiiltelefoni Xxxx, võttis kannatanult ära esialgselt B.J, kuid just tema toimetas nimetatud mobiiltelefoni hiljem O.L-ile. Tulenevalt eelnevast tuleb O.L-ilt ja B.J-ilt välja mõista DNA-ekspertiisi ja isiku ekspertiisi tasud kogusummas 540 eurot.

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05).

Aulike Salo Kohtunik

Krista Tammsaar Rahvakohtunik

Marju Vipper Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.