Liiklussüüteod

1-21-709 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-21-709 Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu R.K süüdistatakse selles, et tema 09.04.2020 kella 14:30 paiku juhtis Tartumaal Tartu vallas XXX teel mootorsõidukit Opel Astra reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,14 mg/l kohta. R.K rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi liitri kohta või rohkem. Sellega pani R.K toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood, süüdistatav R.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.04.2020. a, s.o. 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuu 27 päeva vangistust. Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane 1 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et R.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

1-21-709 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et R.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.K Leivalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1302,20 eurot, millest 95 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, 38,40 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ja 292,80 eurot on määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1302,20 eurot hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. R.K kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.