Liiklussüüteod

1-21-1103

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Edmond Allikut süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 16.04.2020 kuni 25.04.2020, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, ostis kohtueelse menetlusega tuvastamata isikult 150 euro eest süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, s.o 16.04.2020 ajavahemikul kell 06.00 kell 19:00 x hoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võetud T. J. kuuluva punase-valge värvusega jalgratta varalise väärtusega 500 eurot, olles eelnevalt teadlik, et nimetatud jalgratas on varastatud, millega pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise ja hoidmise. Seega Edmond Allik, oma tahtliku tegevusega, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisega, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Samuti süüdistatakse Edmond Allikut selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud väheväärtuslike vargusi 26.11.2019 ja 25.11.2019 ajavahemikul 27.08.2020 kuni 10.09.2020 kell 11.00, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, tungis sisse valdaja M. V. tahte vastaselt x maakonnas x linnas x tn garaažiühistus asuvasse garaažiboksi nr x uste lukustuste lõhkumise teel. Edmond Allik võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära garaažiboksis hoiustamisel olnud M. V-le kuuluvad sõiduauto Toyota Avensis neli (4 tk) lamellrehvi koos plekkvelgedega varalise väärtusega kokku 350 eurot, tumesinise-kollase värvusega jalgratta Classic varalise väärtusega 100 eurot, V. V-le kuuluva rohelist värvi jalgratta Classic varalise väärtusega 300 eurot ning M. Õ-le kuuluvad sõiduauto Mercedes-Benz neli (4 tk) suverehvi varalise väärtusega kokku 358 eurot, millega tekitas varalise kahju kogusummas 1108 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 11.10.2020 kell 18:00 kuni 12.10.2020 kell 12:22, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, x linnas x tn x maja eest võttis tahtlikult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära jalgrattaluku lõhkumise teel I. T-le kuuluva jalgratta Yosemite X-trail varalise väärtusega 200 eurot, mis oli lukustatud jalgrattahoidla külge. Seega Edmond Allik, oma tahtliku tegevusega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad teod. Edmond Allikut süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 25.07.2020.a kella 21.24 ajal x linnas x ja x tn ristmikul suunaga x tn poole sõiduautot Volvo S60 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 31.08.2020. a uuringuakti nr 1142T kohaselt tuvastati Edmond Alliku uriiniproovist amfetamiin, metamfetamiin, nordasepaam, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH), mille tarvitamisest oli tingitud joobeseisund, s.o aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, Lk 3 / 5

1-21-1103 mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Edmond Allik rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. Seega Edmond Allik, tahtliku tegevusega, s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Edmond Allik süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 202 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust ning KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.11.– 05.11.2020, s.o 3 päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Edmond Allik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tsiviilhagid M. Õ. on esitanud tsiviilhagi Edmond Alliku suhtes kahju hüvitamiseks summas 358 eurot. V. V. on esitanud tsiviilhagi Edmond Alliku suhtes kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. M. V. on esitanud tsiviilhagi Edmond Alliku suhtes kahju hüvitamiseks summas 550 eurot. I. T. on esitanud tsiviilhagi Edmond Alliku suhtes kahju hüvitamiseks summas 220 eurot. Edmond Allik tunnistab esitatud tsiviilhagisid ja nõustub, et temalt mõistetakse välja kannatanute kasuks 1428 eurot. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid tuleb rahuldada ja esitatud kahjunõuded tuleb VÕS § 1043 alusel välja mõista Edmond Allikult. Asitõendid, salvestised ja muude äravõetud objektid Kriminaalasja juures asuvad 2 CD plaati (pakend nr 2, 3) ja DVD plaat (pakend nr 1), milledel on politsei vormikaamera salvestised ja häirekeskusele tehtud kõnesalvestis. Nimetatud andmekandjad jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kannatanu poolt politseile üle antud läbi lõigatud jalgrattalukk koos luku tükkidega (pakend nr 1), mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ja kannatanu I. T. nõusolekul hävitada väärtusetute asjadena. Menetluskulud. Lk 4 / 5

1-21-1103 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulu 123 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 189 €. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kaitsja tasu summas 27 € riigi kanda ning võimaldab Edmond Allikul tasuda menetluskulud 1161 € ositi 12 kuu jooksul alates 10.04.2021. a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 96,75 € iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.