Liiklussüüteod

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Jaren Alepit süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 21.11.2016. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult 19.11.2020 kella 19:21 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaupluse parklas mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,48 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J. Alep toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Jaren Alep ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. J. Alep tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J. Alepi eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.11.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algusaega arvata alates J. Alepi vanglasse saabumisest. Ülejäänud karistus 1 aasta vangistust jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui J. Alep ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena J. Alepilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 1 kuuks. Mõista J. Alepilt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 335,22 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1211,22 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuistungil avaldas prokurör, et J. Alepil on liikumispuue, ja esitas selle asjaolu tõendamiseks Eesti Töötukassa 27.11.2020. a otsuse J. Alepi töövõime hindamise kohta. Arvestades eeltoodut ja tuginedes KarS § 50 lg-le 2, muutis prokurör sõlmitud kokkulepet ja loobus kohtus J. Alepile lisakaristuse kohaldamise taotlemisest. Süüdistatav J. Alep nõustus kokkuleppe muutmisega. Pidades silmas, et kokkulepet muudeti süüdistatavale soodsamas suunas, pole kohtu hinnangul muudatuse aktsepteerimiseks kaitsja osavõtt vajalik. Samuti sätestab KarS § 50 lg 2 obligatoorselt, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ja istungil esitatud täiendava tõendiga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on muudetud kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides ja muudatusega nõustudes oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde, v.a lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J. Alep tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja tasu 335,22 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada J. Alepil menetluskulud kogusummas 1211,22 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat patrullpolitsei vormikaamera salvestisega ning CDplaat Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakaamerate salvestistega. Kuna CD-plaatidel on kriminaalasja lahendamise seisukohast tähtsat informatsiooni, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.