Liiklussüüteod

E.Y-d süüdistatakse selles, et tema 27.12.2020 kella 00:00 ajal juhtis XXX juures mootorsõidukit Nissan Juke reg-nr-ga XXX, olles alkoholi ja narkootiliste ainete amfetamiini ning metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. E.Y-l oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,24 mg/l kohta. E.Y rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. E.Y-l puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Sellega rikkus E.Y kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. E.Y põhjustas liiklusõnnetuse, ta sõitis sõidukiga otsa valgusfoori postile. Sellega pani E.Y toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn, süüdistatav E.Y ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E.Y tuleb tunnistada süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda E.Y eelvangistuses viibitud aeg 27.12.28.12.2020, s.o kokku 2 päeva karistusaja hulka ning E.Y-le tuleb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel E.Y-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.Y ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kuna E.Y on avaldanud, et tema sissetulekuks on palk 600 eurot, tal on maksta kiirlaen ja säästud puuduvad ning menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib temale üle jõu, siis tuleb E.Y-l võimaldada menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

E.Y kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 160,80 eurot, joobe tuvastamise kulu 87 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada E.Y-l menetluskulud kokku summas 1123,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.