Liiklussüüteod

Tartu Maakohtu 22.07.2019. a otsusega tunnistati C.N süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgi ning tuginedes KarS § 63 lg-le 1 mõisteti talle karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust C.N-ile Tartu Maakohtu 25.04.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3317 mõistetud karistuse ära kandmata osa, so 8 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et kohesele ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust. Vangistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et C.N ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 17.06.2020 määrusega pöörati aga kandmata karistus täitmisele, karistuse kandmise aja alguseks määrati C.N-i kinnipidamise aeg 8. juuni 2020. 22.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava C.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab Tartu Vangla C.N vabanemist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on isiku teise vangistusega ning kannab seda joobes juhtimise eest. Eelmine kord oli vanglas samal põhjusel. Praegu on vangis, sest ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Tarbis alkoholi seoses depressiooniga, mis tekkis tal enda tervisliku seisundi tõttu. Tõdeb, et tal avastati xxx ja tal on tõsiseid probleeme xxx. Elama plaanib minna koju, soovib toetada ja hooldada oma ema, kes vajab abi. Elatist plaanib teenida puidutööga. Selgitas, miks tal on käesolevalt pooleli kriminaalasi. Sõnab, et nüüd suudab olla kriminaalhooldusel, sest on teadvustanud endale oma olukorda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa C.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Meelis Juursoo, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega C.N-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse soovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja tunnistab, et C.N-i lugu on väga komplitseeritud. Ehkki süüdimõistetul pole hea suhtlemisoskus, on ta kuldsete kätega töömees. Kaitsja osundab, et C.N-il on hiljuti olnud raske periood elus, seejuures on esinenud tõsiseid terviseprobleeme. Kaitsja palub kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada ja seda eelkõige tema enda ja tema ema tervisliku seisundi tõttu. Juhul, kui kohus peakski määrama uue vangistuse, siis vähemalt sel vahepealsel ajal saab süüdimõistetu tegeleda oma tervisega, st xxx. Kinnipeetav on kinnitanud, et ta on valmis minema uuesti vangistust kandma, peaasi, et saaks koju.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu C.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

C.N kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on C.N temale mõistetud vangistusest ära kandnud rohkem kui 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on isikule kuuluva kahekorruselise eramajaga, kompleksi kuulub ka puidutöökoda. Samal aadressil asuvas kõrvalmajas elab ka kinnipeetava ema. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, on kohtu hinnangul C.N-i puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Eelkõige on murekohaks kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast alkohol. Isikut on kahel korral karistatud joobes juhtimise eest. Ehkki isikul pole enda sõnul liigtarvitamisega probleeme olnud ning ise ta oma tegusid ei õigusta, on tal vangla meditsiiniosakonna hinnangul diagnoositud alkoholism. Ka on ta rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse tingimusi, rikkudes seejuures ka alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi isikul on motivatsioon alkoholist loobumiseks olemas, on vangla hinnangul sellegipoolest oht uuesti alkoholi tarbimiseks. Kuivõrd isik pole süvendatult tegelenud alkoholi tarvitamise põhjustega, võib isiklike probleemide tekkimisel esineda uus tagasilangus. Paraku nähtub prokuratuuri vastusest, et süüdlase suhtes on pooleli kriminaalasi nr 20278000861, kus teda kahtlustatakse korduva vägivalla kasutamises võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuinfosüsteemis kättesaadava süüdistusakti kohaselt süüdistatakse isikut selles, et ta on kasutanud vägivalda kriminaalhooldusametniku suhtes, kes on soovinud kontrollida tema joovet, ning ähvardanud telefonitsi teist kriminaalhooldusametnikku ja tema lähedasi (last). Kohtu jaoks on see alarmeeriv. Sellest saab järeldada, et šokivangistus pole süüdlast mingil viisil mõjutanud, sest ülejäänud tingimisi mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata ning menetlemisel on uus kriminaalasi. Tingimisi

mõistetud karistuseosa pöörati täitmisele erakorralise ettekande järel, sest süüdlane eiras katseaja vältel kohtu poolt määratud kohustusi ning ei teinud järeldusi temale antud võimalustest. Ehkki ka kohtuistungil põhjendas süüdlane, mis asjaolud mõjutasid teda rikkumisi toime panema, illustreerib see sellegipoolest tema võimetust kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kriminaalhooldus ei saa ega peagi olema mugav süüdimõistetule ning ta peab mõistma, et temal tuleb täita piinliku täpsusega kohtu poolt määratud kohustusi, sh alluma kriminaalhooladja kontrollile oma elukohas. Kaitsja viitas, et kinnipeetava tervislik seisund on kehv ning isik saaks vabanemisjärgselt tegeleda oma tervisega. Kohus mõistab isikul esinevate terviseprobleemide tõsidust, kuid nendib samas, et need terviseprobleemid olid isikul juba ka varem ja teada ning see ei takistanud teda kriminaalhoolduse nõudeid rikkumast. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – teda kahtlustatakse katseajal uue kuriteo toimepanemises ning kriminaalhoolduse ajal rikkus talle määratud kohustusi, nagu alkoholikeelu rikkumine ning elektroonilise järelevalve nõuete rikkumine, mis ta karistust kandma tõigi. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama.

MENETLUSKULUD

C.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 20.01.2021. a kohtuistungist määratud korras advokaat Anne Vissak. Kaitsja esitas 20.01.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 140,40 eurot Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 140,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb C.N-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.