Liiklussüüteod

kaitsja tasu 147,60 eurot; sundraha 876 eurot.

Võimaldada A.A Kelgul menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kohustades teda igakuiselt tasuma 85,30 (kaheksakümmend viis eurot ja kolmkümmend senti) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni (viimane tasumise tähtaeg 27.01.2022.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920700058663 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 (4)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse A.A selles, et tema juhtis 07.11.2020 kella 12:45 paiku Tartumaal Elva vallas Käo külas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 167. km-l sõiduautot Škoda Yeti, reg.nr-ga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,37 mg/l kohta. A.A rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani A.A toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: KarS § 424 lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.A Kelgule (A.A) karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.11.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.A ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS 75 lg 4 alusel võtab A.A endale kohustuse alates kohtuotsuse kuulutamisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu

3 (4)

Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on A.A kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.A Kelgult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 1023,60 eurot, millest riigi õigusabi tasu 147,60 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. A.A avaldas, et tal lõppes eelmine kuu tööleping ära. Novembris ta ei tööta. Detsembris sõlmib ta uue töölepingu. Seoses töökoha muutusega ei saa ta kogu menetluskulu korraga ära tasuda. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb A.A kriminaalmenetluskulude 1023,60 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et A.A tasub ühe aasta jooksul iga kuu vähemalt 85,30 eurot (12 x 85,30 = 1023,60). Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse A.A Kelgu süüditunnistamiseks KarS § 424 lg 1 järgi. Seega tuleb A.A süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.