Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1

P. Kalininile on esitatud süüdistus KarS § 414 lg 2 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi.

KarS § 414 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse P. Kalininit lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatus katses, lõhkeaine (trotüüli) ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises ja ning selles, et ta ka ise käitles ebaseaduslikult trotüüli. 1.1.1 Lõhkeaine käitlemise kõlbmatu katse seisnes järgnevas: P. Kalinin omandas tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 18. juunit 2019 kolm heledat, pruunikaskollast värvi madala silindri kujulist ainetükki üldkaaluga 316,8 grammi, pidades neid ammoniidiks ehk lõhkeaineks lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 2 mõistes. Tegelikult ei sisaldanud need, peamiselt väävlist koosnevad ainetükid lõhkeainet. P. Kalinin toimetas selle aine enda kasutuses olevasse Paldiskis Põhja tn 12 (varem Tuule tn 12) Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksis olevasse garaažiboksi. Seal hoidis ta seda ainet kuni 18. juunini 2019, mil ta müüs selle D.B. Lõhkeaine käitlemiseks vajalikke lube P. Kalininil ei olnud. Lõhkeaineks peetava aine müümisel osutas P. Kalininile kaasabi M.V, kes tõi aine garaažist ära ja näitas seda koos P. Kalininiga D.B. P. Kalinin ei saanud ise sellele ainele garaažiboksi järele minna, sest oli elektroonilise valve all. 1.1.2 Lõhkeaine käitlemisele kaasaaitamine seisnes selles, et 19. juulil 2019 osutas P. Kalinin Igor Valujevile kaasabi 196,1 grammi trotüüli müümisel, vahendades lõhkeaine müümist A.P. I. Valujev käitles lõhkeainet ja P. Kalinin aitas sellele kaasa ebaseaduslikult, sest neil polnud lõhkeaine käitlemiseks vajalikke lõhkaja kutsetunnistust, lõhkemeistri kutsetunnistust, lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkematerjali käitlemise tegevusluba.

I. Valujev müüs trotüüli 19. juulil 2019 kella 13:01 ja 13:11 vahelisel ajal Paldiski linnas Põhja tn 12 (varem Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksi juures A.P. I. Valujevi ja A.P kohtumise korraldas P. Kalinin, kes teadis, et I. Valujevil on olemas trotüüliklots. 19. juulil 2019 kell 11:05 saatis P. Kalinin I. Valujevile sms-i, milles küsis, kas I. Valujev tahab trotüüliklotsi maha müüa, ja andis teada, et on olemas ostuhuviline. See oli A.P, kellega P. Kalinin oli eelnevalt lõhkeaine ostu-müügi teemal telefonitsi suhelnud. Seejärel pidas P. Kalinin nii I. Valujevi kui A.Pga telefonivestlusi trotüüli müügi korraldamiseks ning ka trotüüli üleandmine toimus P. Kalinini juuresolekul. Trotüüli eest saadud raha kulutas I. Valujev vähemalt osaliselt samal päeval amfetamiini ostmiseks, mida ta koos P. Kalininiga tarvitas. 1.1.3 Ka P. Kalinin ise käitles süüdistuse kohaselt trotüüli. Ta omandas millalgi enne 19. augustit 2019 tuvastamata kohas ja viisil 770,1 grammi trotüüli, hoidis seda oma garaažiboksis ning 19. augustil 2019 müüs selle 80 euro eest A.P. 1.1.4 KarS § 418 lg 2 p 3 järgi on P. Kalininile esitatud süüdistus tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis on toime pandud grupis. Süüdistuse kohaselt leidis P. Kalinin täpselt tuvastamata kohast hiljemalt 15. juunil 2019 laskekõlbliku kaheraudse, sileraudse püssi Bayard kaliiber 28 nr 5006, mis on piiratud tsiviilkäibega tulirelv relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 5 ja lg 2 mõistes. Tulirelva leidmisest ei teatanud P. Kalinin viivitamata politseile ega andnud leitud tulirelva politseile üle, nagu seda nõuab RelvS § 9 lg 1 ja § 44 lg 3, 4, vaid võttis leitud püssi enda valdusse ja toimetas selle enda kasutuses olevasse garaažiboksi. 15. juunil 2019 kella 12:08 ja 15:48 vahelisel ajal võõrandas P. Kalinin püssi V.B, vahetades püssi valge pulbrilise aine vastu, mida P. Kalinin pidas amfetamiiniks. Püssi võõrandamisel tegutses ta ühiselt ja kooskõlastatult M.Viga. Nimelt helistas P. Kalinin 15. juunil 2019 V.Bele ja pakkus talle püssi kolme doosi amfetamiini eest. Lõpuks leppisid P. Kalinin ja V.B kokku, et V.B annab P. Kalininile kaks doosi amfetamiini. Kui V.B saabus P. Kalinini korterisse, palus viimane samuti seal olnud M.Vil minna koos V.Bega garaažiboksi ja anda püss üle. P. Kalinin ei saanud seda ise teha, sest oli elektroonilise valve all. M.V läkski koos V.Bega garaažiboksi juurde ja andis talle seal püssi üle. Kuna P. Kalininil ega M.Vil ei olnud relva soetamise luba ega relvaluba, käitlesid nad relva ebaseaduslikult. Süüdistuse kohaselt pidasid P. Kalinin ja M.V võimalikuks, et tegemist on laskekõlbliku tulirelvaga. 1.2 Igor Valujevile esitati süüdistus KarS § 414 lg 2 p 1, § 415 lg 11 p 1, § 418 lg 1, § 4182 lg 1 järgi.

1.2.1 KarS § 414 lg 2 p 1 järgi süüdistati I. Valujevit selles, et ta • omandas 196,1 grammi trotüüli ja hoidis seda enda valduses, kuni müüs selle 19. juulil 2019 A.P. Seda müüki vahendas P. Kalinin.

• omandas 356,67 grammi brisantset lõhkeainet nitrotselluloosi, mille ta toimetas enda elukohta, kus hoidis seda kuni 15. oktoobrini 2019, mil selle leidsid ja võtsid ära korteri läbi otsinud politseiametnikud.

1.2.2 KarS § 415 lg 11 p 1 järgi süüdistati teda selles, et ta kahel korral omandas ja kasutas (st põletas ära) süütenööri juppe, mille puhul on tegemist lõhkeseadeldise olulise osaga, ning selles, et ta valmistas viis torupommi tüüpi lõhkeseadeldist ja lõhkas need 7. ja 9. novembril ja

1.2.3 KarS § 418 lg 1 järgi süüdistati I. Valujevit selles, et ta, olles leidnud kaheraudse, sileraudse püssi TOZ, mis oli ühest relvarauast laskekõlblik, ei teatanud ta leiust politseile, vaid võttis selle oma valdusse, hoides seda oma kodus, kuni see läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Tegemist oli piiratud tsiviilkäibega relvaga, mille käitlemiseks vajalikke lube I. Valujevil polnud.

1.2.4 KarS § 4182 lg 1 järgi süüdistati I. Valujevit sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja muus ebaseadusliku käitlemises: ta võttis enda valdusse leitud Vene päritolu laskekõlbliku trasseeriva kild-süütemürsuga unitaarlasukomplekti, hoides seda oma kodus, kuni see läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

2.2 Igor Valujevile mõistis maakohus KarS § 414 lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 415 lg 11 p 1 järgi 5 aastat vangistust, KarS § 418 lg 1 järgi 6 kuud vangistust ning KarS § 4182 lg 1 järgi 2 aastat vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus viis aastat vangistust, lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks. Mõistetud liitkaristust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta 4 kuuni. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistusest tuleb I. Valujevil kohe kanda ära 8 kuud vangistust; ülejäänud 2 aastat 8 kuud vangistust jättis kohus täitmisele pööramata, tingimusel et Igor Valujev ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 3, 4 ja 7 alusel pandud kohustusi.

endale jätta. Sõber ütles talle, et kui ta võtab püssist lööknõela välja ja teeb püssi nii laskekõlbmatuks, võib ta püssi endale jätta. Ta võttiski lööknõela välja ja tegi nii püssi laskekõlbmatuks. S. B müüs ta püssi laskekõlbmatuna. Politsei leidis püssi kuus kuud hiljem. Selleks ajaks oli püss mitmetest kätest läbi käinud. P. Kalinin vaidlustab ka mõistetud karistusi. Ta leiab, et KarS § 414 lg 2 p 1 järgi mõisteti talle põhjendamatult raske karistus, sest samas süüdistuses süüdi mõistetud I. Valujevi karistus oli kergem. Süüdistatav peab põhjendamatuks seda, et liitkaristuse mõistmisel tema raskemat karistust suurendati, I. Valujevil aga loeti kergemad karistused raskemaga kaetuks. P. Kalinin leiab, et ka tal tuleks kergem karistus raskemaga kaetuks lugeda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud menetlusõiguslikult vea sellega, et on käsitanud P. Kalinini viimases sõnas esitatud versiooni ütlusena. Olles refereerinud nii P. Kalinini kohtueelses menetluses antud ütlusi kui ka viimases sõnas räägitut, asus kohus seisukohale, et P. Kalinini ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed. Oma seisukohta põhjendades viitas kohus just P. Kalinini viimase sõna raames räägitule. Kohus märkis: „Nimelt valetab P. Kalinin selles, et ta müüs teadlikult D.B piiritusetablette lõhkeaine asemel... Teiseks ei ole usutav P. Kalinini kohtuistungil räägitu, et ta pettis teadlikult D.Bt kolme ainetüki koostise osas.“ Süüdistatava räägitu on tõendina kasutatav aga KrMS § 63 lg-st 1 ja § 237 lg-st 5 tulenevalt ainult siis, kui süüdistatav annab ütlusi kohtulikul uurimisel seaduses sätestatud korras. Süüdistatava viimane sõna ei ole kohtuliku uurimise osa ning seal räägitu ei ole süüdistatava ütlus. Ringkonnakohus nendib, et süüdistataval on õigus tulla kohtuvaidluses välja uue versiooniga toimunust – ainus piirang, mille kriminaalmenetluse seadustik süüdistatava viimasele sõnale seab, on see, et selles ei või käsitleda kriminaalasjaväliseid asjaolusid (KrMS § 303 lg 2). See, et süüdistatav käsitleb viimases sõnas toimunu asjaolusid, ei muuda tema räägitut ütlusteks. Kui ta esitab mingi tõendamiseseme asjaolu kohta uusi väiteid, tuleb kohtul otsustada, kas uuendada menetlus selle väite aluseks olevate tõendite uurimiseks. Kohtukolleegium leiab, et selline uue versiooni esitamine ei tähenda, et maakohus oleks pidanud KrMS § 303 lg 4 alusel igal juhul kohtuliku uurimise uuendama. KrMS § 303 lg 4 kohaselt tuleb menetlus uuendada, kui süüdistatav avaldab „uue olulise asjaolu“. Seega annab menetlusseadustik kohtule õiguse hinnata, kas avaldatud uus asjaolu on oluline. Ringkonnakohus leiab, et selle kohtule antud diskretsiooniõiguse alusel on kohtul õigus jätta menetlus uuendamata, kui süüdistatava uus versioon toimunust lahkneb tema enda varasemast versioonist oluliselt ja on selges vastuolus ka teiste kohtus uuritud tõenditega, eriti, kui selle uue versiooni toetuseks ei ole võimalik koguda usaldusväärseid tõendeid (on ju kohtuliku uurimise uuendamisel mõtet vaid juhul, kui on uusi tõendeid, mida uurida). Kaitsja leiab apellatsioonis, et kohtulik uurimine oleks tulnud uuendada P. Kalinini ülekuulamiseks. Kohtukolleegium leiab, et see ei oleks olnud perspektiivikas: kohtupraktika kohaselt annab see, kui isiku kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused on olulistes küsimustes omavahel vastuolus, alust pidada ütlusi ebausaldusväärseks ja jätta selle tulemusel isiku ütlused kõrvale. Põhjendatuks peab aga ringkonnakohus maakohtu argumente, miks ei pea kohus P. Kalinini viimases sõnas esitatud versiooni tõendatuks ning miks ei ole teiste tõendite valguses usaldusväärsed ka P. Kalinini kohtueelses menetluses antud ütlused. Maakohus on otsuses refereerinud D.B ütlusi ja neid kinnitavat jälitustoimingute protokolli, millest nähtub, et D.B ostis P. Kalininilt kolm ainetükki, mille kohta P. Kalinin väitis, et tegemist on ammoniidiga. Jälitustoimingute protokollis kajastatud sisuga vestlusteks ei oleks ilmselgelt olnud põhjust, kui nende ainetükkide puhul oleks olnud tegemist suitsupommidega, mille D.B ise P. Kalinini kasutuses olevasse garaaži jättis. Ka P. Kalinini viimases sõnas esitatud versiooni puhul on maakohus otsuses veenvalt demonstreerinud, et see on vastuolus jälitustoimingu protokollist nähtuva P. Kalinini

tegevusega pärast väidetava ammoniidi müümist D.B. Nimelt nähtub jälitustoimingute protokollist, et P. Kalinin rääkis mitmele inimesele, et müüs lõhkeainet. Jälitustoimingute protokolli kohaselt oli P. Kalininil 18.06.2019 kell 20.34-20.36 ajal vestlus K. H, milles P. Kalinin rääkis, et andis samal päeval kellelegi edasimüügiks kaasa poole kilo jagu lõhkeainet, mille eest saab neljapäeval raha (kd I; tl. 21). Ses vestluses kirjeldas P. Kalinin müüdud aine omadusi. Ta väitis, et müüdud aine kogus on võrreldav poole kilo trotüüliga ja sellest piisab, et viiekordne maja õhku lasta, kuid kinnitas samas, et selle aine saab plahvatama panna ainult detonaatorit kasutades. Veel tõi maakohus välja, et P. Kalinin rääkis ka A.P, et D.B antud aine oli ammoniit. Tõepoolest nähtub jälitustoimingute protokollist, et P. Kalinin väitis ka A.P, et D.B antud aine oli ammoniit, ning kirjeldas, kui võimsa plahvatuse antud kogusega tekitada võib (kd I; tl. 37). Maakohus leidis, et kuna P. Kalinin rääkis sama juttu erineval ajal kolmele isikule, ei ole usutav versioon, et ta pettis D.Bt ses osas, mis ainega tegemist on. Kohtu hinnangul näitasid need vestlused selgelt, et P. Kalinin oli veendunud, et tema valduses olnud kolm ainetükki olid lõhkeaine ammoniit, millega saab korraldada väga suure plahvatuse. See, et P. Kalinin rääkis mitte ainult D.B, vaid ka teistele, et tegemist on ammoniidiga, näitab ka ringkonnakohtu hinnangul, et ta tõesti pidas D.B müüdud ainet ammoniidiks. Eelnevast tulenevalt luges kohus põhjendatult tõendatuks, et P. Kalinin müüs D.B kolm ainetükki, mida ta pidas ammoniidiks, kuid mis tegelikult lõhkeainet ei sisaldanud.

Vajadust analüüsida, kas P. Kalinin ise uskus seda, et selline muudatus annaks talle õiguse relv endale jätta, ringkonnakohus aga ei näe, sest tõendeid, et P. Kalinin oleks üldse relva lööknõela eemaldanud, ei ole. Seda, nagu oleks ta püüdnud muuta püssi laskekõlbmatuks, ei ole kahtlustatavana ütlusi andes maininud P. Kalinin isegi. Siis tugines tema väide, et püss ei olnud töökorras, hoopis püssi üldisele halvale seisukorrale: P. Kalinin selgitas, et püssiraud oli roostes ja kaba poolmädanenud (kd III; tl. 29). Seda, et püss oli halvas seisukorras, kusjuures selle raud on roostes, kinnitab ka tulirelva ekspertiisi akt nr 19E-TB0133. Relva halvast üldseisukorrast hoolimata ilmnes ekspertiisi tulemusel, et sellest on võimalik tulistada käibes olevat laskemoona (padruneid kaliibriga 28) kasutades. See tähendab, et tegemist oli tulirelvaga, millele kohaldub relvaseaduse regulatsioon. Nii S. B kui ka R. K on ütlustes kirjeldanud, mida nemad pärast relva enda valdusse saamist sellega tegid. Kumbki ei ole öelnud, et oleks relva kuidagi korrastanud või parandanud. Järeldust, et relva juures ei ole mingeid muudatusi ette võetud, toetab tulirelva ekspertiisi aktis märgitu, et ekspertiisiks esitatud relv oli halvas seisukorras. See annab põhjust järelduseks, et relv oli ajal, kui see ekspertiisiks esitati, samasuguses seisukorras, nagu siis, kui see leiti. Seega ei ole mingeid viiteid sellele, et leitud relv oleks kuidagi muudetud laskekõlbmatuks ning hiljem oleks midagi tehtud selle laskekõlblikkuse taastamiseks. Seda, et P. Kalinin pidas võimalikuks, et relv on hoolimata selle halvast seisukorrast laskekõlblik, näitab jälitustoimingute protokollis kajastatud telefonikõne P. Kalinini ja S.Be vahel, milles P. Kalinin püssi müügiks pakkus. Selles kõnes kinnitas P. Kalinin, et püss on küll vanaaegne, aga töökorras (kd III; tl. 82). Niisiis käitles P. Kalinin tahtlikult ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibes olevat tulirelva, pannes sellega toime KarS § 418 lg 2 p-le 3 vastava kuriteo.

Ka püssi ebaseadusliku käitlemise puhul oli M.Vi ülesanne minna esemele garaaži järele, kuna elektroonilise valve all olev P. Kalinin ise ei tohtinud ise kodust lahkuda. M.Vi tegu, mida käsitati kaastäideviimisena, seisnes süüdistuse kohaselt järgnevas: „M.V ja V. B sõitsid V.Be kasutuses oleva autoga P. Kalinini kasutuses oleva garaažiboksi juurde Hooneühistu UUSPÕHJA garaažikompleksis aadressil Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12), Paldiski linn. Seal avas M.V võtmega garaažiboksi värava, sisenes garaažiboksi, tõi sealt välja kotis oleva laskekõlbliku kaheraudse, sileraudse püssi Bayard kaliiber 28 nr 5006 ning andis selle püssi üle V.Bele, võimaldades V.Bel selle püssiga edaspidi ümber käia oma äranäegemise järgi.“ Ainus erinevus M.Vi tegevuses seisnes selles, et ühel juhul tõi ta müügiobjekti P. Kalinini palvel korterisse, teisel juhul aga andis P. Kalinini palvel eseme ise ostjale üle. Ringkonnakohus ei pea seda selliseks kvalitatiivseks erinevuseks, mis annaks põhjust käsitada ühel juhul M.Vi tegu kaasaaitamisena, teisel juhul aga kaastäideviimisena; müügiobjekti üleandmisel osales M.V mõlemal juhul. Seda, miks M.Vi tegevus omab püssi müügi puhul kaastäideviimise kvaliteeti, on maakohus otsuses põhjendanud. Kohus põhjendas oma seisukohta järgnevalt: „Niisamuti leiab kohus et M.Vi panus müügi õnnestumiseks oli sama oluline kui P. Kalinini oma. Nimelt P. Kalininil ei olnud võimalik elektroonilise valve tõttu kodust lahkuda, garaažist püssi võtta ega V.Bele üle anda. Seda tegi tema eest M.V, kelle vastava teopanuseta oleks püssi üleandmine jäänud toimumata. Seega P. Kalininile ja M.V tegutsesid tulirelva müügil V.Bele isikute grupis.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ja leiab, et püssi müümine V.Bele on kvalifitseeritud õigesti grupis toime pandud teona. Öeldu tähendab, et kohtukolleegiumi hinnangul on prokurör ja maakohus eksinud just lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise katsele õigusliku hinnangu andmisel. Kuna ringkonnakohus arutab kriminaalasja süüdistatava ja tema kaitsja apellatsiooni alusel ega tohi süüdistatava olukorda raskendada, ei ole selle vea parandamine aga ringkonnakohtu pädevuses (KarS §-le 414 vastava teo puhul pole teo toimepanemine grupis küll raskendav asjaolu, kuid tegemist on karistust raskendava asjaoluga KarS § 58 p 10 järgi).

süüd keskmisest mõnevõrra madalamaks, I. Valujevi süüd aga keskmisest tunduvalt madalamaks. Lisaks sellele, et kohus pidas I. Valujevi süüd KarS § 414 lg 2 p-le 1 vastavas teos väiksemaks, andis talle P. Kalininist kergema karistuse mõistmiseks põhjust seegi, et I. Valujev osutas aktiivset kaasabi kuriteo avastamisel ja kahetses toimepandud tegu puhtsüdamlikult. Seega esinesid I. Valujevi puhul KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendavad asjaolud. P. Kalinini puhul maakohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Niisiis on maakohus mõistnud P. Kalininile ja I. Valujevile KarS § 414 lg 2 p 1 järgi erinevad karistused KarS § 56 lg 1 nõudeid järgides.

osalemine) eest makstava tasu suuruse piiriks 108 eurot. Seega ületab kohtuasja materjalidega tutvumise ja apellatsiooni esitamise eest taotletava tasu suurus korras kehtestatud ülemmäära. Korra § 2 lg 1 alusel võib kohus suurendada riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjale makstavat tasu tuleb suurendada, kuna apellatsioonimenetlusest alates riigi õigusabi osutanud kaitsja pidi end kriminaalasja materjalidega kurssi viima; tegemist on apellatsioonimenetluse kontekstis pigem erandliku menetlustoiminguga, mis tingis ka tavapärasest suurema ajakulu. Kaitsja taotletud tasu ületaks piirmäära kolm korda. Nii suures ulatuses ringkonnakohus piirmäära suurendamist põhjendatuks ei pea. Arvestades seda, et tegemist ei ole väga mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, peab ringkonnakohus põhjendatuks piirmäära suurendamist 200 protsenti. See tähendab, et ringkonnakohus määrab kriminaalasja materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest makstava riigi õigusabi suuruseks 216 eurot. Sellele lisandub 41 eurot kohtuistungil osalemise eest. Riigi õigusabi tasule lisandub käibemaks 51,4 eurot. KrMS § 185 lg-le 2 näeb ette, et maakohtu otsuse muutmata jätmise korral kannab apellatsioonimenetluse kulud isik, kelle huvides apellatsioon esitati. KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt on aga kohtul õigus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Ringkonnakohus võtab arvesse, et maakohus on juba mõistnud Pavel Kalininilt välja kokku 2324,45 euro suurused menetluskulud ning P. Kalininit on karistatud pikaajalise vangistusega, mis piirab tema võimalusi sissetulekut saada. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et apellatsioonimenetluse kulud kujunesid tavapärasest suuremaks, kuna ringkonnakohus pidas vajalikuks määrata P. Kalininile apellatsioonimenetluses uus kaitsja. Neist asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P. Kalinilt tuleb mõista välja apellatsioonimenetluse kulud, mis on seotud kaitsja osalemisega ringkonnakohtu istungil (41+8,2=49,2 eurot) – ringkonnakohus arutas kriminaalasja suulises menetluses just P. Kalinini taotlusel. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.