Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 20. aprill 2020 Tallinn 1-20-914 /20230100032/ Kohtunik Katrin Mikenberg Jane Põldoja Julia Zautina Pavel Kalinini süüdistuses KarS § 414 lg 2 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning Igor Valujevi süüdistuses KarS § 414 lg 2 p 1, § 415 lg 11 p 1, § 418 lg 1, § 4182 lg 1 järgi lühimenetluses
Prokurör Kaitsjad
Deniss Medvedev Olga Väina (Pavel Kalinini lepinguline kaitsja) Gennadi Kull (Igor Valujevile määratud kaitsja)
Süüdistatavad
1.PAVEL KALININ - ik: 37906190236; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elu- või asukoht: viibib vahistatuna xxxx, elukoht vabaduses: xxxx; töökoht: xxxx; tõkend: vahistamine alates 17.10.2019 (kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.10.2019); varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, neist viimati Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi KarS § 65 lg-d 1, 2 ja § 64 lg-t 1 kohaldades vangistusega 3 aastat 6 kuud ning rahalise karistusega 1000 eurot. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat 6 kuud, rahalisest karistusest tasumata 693,90 eurot.
2.IGOR VALUJEV - ik: 48512240240; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elu- või asukoht: viibib vahistatuna xxxx, elukoht vabaduses: xxxx; töökoht: xxxx; tõkend: vahistamine alates 17.10.2019 (kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.10.2019); varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata.
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3 kohus otsustas: 1.1.Süüdi tunnistada Pavel Kalinin KarS § 414 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. 1.2.Süüdi tunnistada Pavel Kalinin KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. 1.3.KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Pavel Kalininile liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. 1.4.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes Pavel Kalininile karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. 1.5.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 3 aastat ja 8 kuud vangistust Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat 6 kuud
1-20-914 vangistust ning rahaline karistus 1000 eurot, millest tasutud 306,10 eurot) võrra ning liitkaristuseks mõista Pavel Kalininile 7 aastat ja 2 kuud vangistust ning rahaline karistus 693,90 eurot. 1.6.KarS § 64 lg 2 alusel, kuna üks mõistetud karistus on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. 1.7.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus (15.10.2019-20.04.2020, s.o 6 kuud ja 6 päeva) ning lugeda karistuse 7 aastat ja 2 kuud vangistust kandmise aja alguseks 15.10.2019. 1.8.Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. 1.9.Juhindudes KarS § 831 lg-st 1 ja §-st 84 mõista Pavel Kalininilt konfiskeerimise asendamise korras välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, s.o raha, mis on süüteoga saadud ja ära kulutatud. 2.1.Süüdi tunnistada Igor Valujev KarS § 414 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. 2.2.Süüdi tunnistada Igor Valujev KarS § 415 lg 11 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. 2.3.Süüdi tunnistada Igor Valujev KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. 2.4.Süüdi tunnistada Igor Valujev KarS § 4182 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. 2.5.KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista Igor Valujevile liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. 2.6.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes Igor Valujevile lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 2.7.KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat ja 8 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Igor Valujev ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale KarS § 75 lg 1 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 3, 4 ja 7 alusel määratud järgmisi kohustusi: 1) ei oma, kanna ega kasuta relva; 2) otsib endale töökoha 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest; 3) ei suhtle isikutega, kes talle teadaolevalt valdavad tulirelvi, lõhkeainet või lõhkeseadeldisi; 2.8.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus (15.10.2019-20.04.2020, s.o 6 kuud ja 6 päeva). Koheselt ärakantava karistuse algus on 15.10.2019 ja lõpp 15.06.2020. 2.9.KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
2.10.Tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või mõistetud kohese vangistuse ärakandmist, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
2.11.Juhindudes KarS § 831 lg-st 1 ja §-st 84 mõista Igor Valujevilt konfiskeerimise asendamise korras välja 50 (viiskümmend) eurot, s.o summa, mis on süüteoga saadud ja ära kulutatud.
1-20-914
3.ASITÕENDID JA MUUD ESEMED 3.1.14 DVD/CD-plaati salvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures ümbrikutes nr 1-2, 4-11) ja ümbrik nr 3 tunnistaja andmetega (asub kriminaalasja materjalide juures) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. 3.2.Lõhkeaineekspertiisis nr 19E-AL0010 ekspertiisi objektiks olnud ainest võrdluseks jäetud 4,15 grammi ainet, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ning eelnimetatud aine jääk kaaluga 311,9 grammi kolmes tükis, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 19E-AL0011) - jätta edasi hoiule vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse ning nende objektide suhtes kohaldatavad meetmed otsustatakse kriminaalasja nr 19230100395 menetluses. 3.3.1 kilekott ja 2 prügikotti, relva käepide, puuteproovid ja papist karp koos pulbriga, mis asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuris (aktid 2019-1038; 2019-1329; 20ATH00696; 20ATH00695) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 3.4.Lõhkeaine (2,56 gr ja 2,08 gr trotüüli ning 1,65 gr ja 1,53 gr nitrotselluloosi), mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (ekspertiisiaktid 19E-AL0011, 19E-AL0013 ja 19EAL0020) – konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja LõhkemS § 43 lg 3 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 3.5.Kaheraudne sileraudne püss TOZ mudel xxxx kaliiber 12, 29 paukpadrunit, 9 püssirohuta padrunit, 3 ehitus-montaažipüstoli padrunit ja 3 elektrilist süüteelementi, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuris (akt 20ATH00720) - konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvS § 83 lg 2 p 3 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.6.Oranži värvi pulber (looduslikul baasil värvipigment), mis on hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 20ATH00695) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 3.7.Neli kõvaketast, mis asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 20ATH00697) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Igor Valujevile.
4.KRIMINAALMENETLUSE KULUD Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse: 4.1.Pavel Kalininilt kogusummas 2324,45 eurot, mille hulka kuulub: 1) 1⁄2 lõhkeaineekspertiisi nr 19E-AL0010 maksumusest, s.o 40,50 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 81 eurot); 2) 1⁄2 DNA ekspertiisi nr 19E-GE0799 analüüsiobjektide arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumusest, s.o 142,50 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 1197 eurot); 3) 1⁄2 lõhkeaineekspertiisi nr 19E-AL0011 maksumusest s.o 40,50 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 81 eurot); 4) DNA ekspertiisi nr 19E-GE0937 analüüsiobjektide arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumus summas 57 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 969 eurot); 5) DNA ekspertiisi nr 19E-GE1079 maksumus summas 57 eurot; 6) lõhkeaineekspertiisi nr 19E-AL0013 maksumus summas 81 eurot; 7) 3⁄4 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 19E-PL0032 maksumusest, s.o 322,50 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 430 eurot); 8) 1/16 tulirelvaekspertiisi nr 19E-TB0133 maksumusest, s.o 26,25 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 420 eurot); 9) määratud kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot; 10) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. 4.2.Igor Valujevilt kogusummas 7777,70 eurot, mille hulka kuulub: 1) 1⁄2 DNA ekspertiisi nr 19E-GE0799 analüüsiobjektide arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumusest, s.o 142,50 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 1197 eurot);
1-20-914 2) DNA ekspertiisi nr 19E-GE0897 maksumus 114 eurot; 3) DNA ekspertiisi nr 19E-GE1058 maksumus 228 eurot; 4) 1⁄2 lõhkeaineekspertiisi nr 19E-AL0011 maksumusest, s.o 40,50 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 81 eurot); 5) 1⁄4 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 19E-PL0032 maksumusest, s.o 107,50 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 430 eurot); 6) sõrmejäljeekspertiisi nr 19E-SS0071 maksumus 663 eurot; 7) tulirelvaekspertiisi nr 19E-TB0113 maksumus 420 eurot; 8) lõhkeaineekspertiisi nr 19E-AL0020 maksumus 243 eurot; 9) lõhkeaineekspertiisi nr 19E-AL0023 maksumus 81 eurot; 10) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 19E-PL0031 maksumus 430 eurot; 11) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 19E-PL0027 maksumus 430 eurot; 12) DNA ekspertiisi nr 19E-GE1171 analüüsiobjekti arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumus summas 57 eurot (ekspertiisi kogumaksumus on 456 eurot); 13) määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1792,80 eurot ja tema sõidukulude hüvitis 7,20 eurot; 14) määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1561,20 eurot; 15) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. 4.3.DNA ekspertiisi nr 19E-GE0799 maksumusest 912 eurot, DNA ekspertiisi nr 19E-GE0937 maksumusest 912 eurot ja DNA ekspertiisi nr 19E-GE1171 maksumusest 399 eurot jätta KrMS § 180 lg 2, 3 alusel riigi kanda. 4.4.KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb Pavel Kalininil ühes kuus tasuda vähemalt 193 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on tasutud kogu temalt väljamõistetud käesoleva kohtuotsuse punktis 4.1. näidatud menetluskulu. Seega tuleb Igor Valujevil ühes kuus tasuda vähemalt 648 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on tasutud kogu temalt väljamõistetud käesoleva kohtuotsuse punktis 4.2. näidatud menetluskulu. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber, mis Pavel Kalininil on 999207000012890 ja Igor Valujevil 999207000012900 Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
5.EDASIKAEBAMISE KORD 5.1.Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 318 lg 1 ja lg 3 p 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 12. mail 2020 alates kella 12.00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates.
1-20-914 5.2.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 12. mail 2020 alates kella 12.00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
6.SÜÜDISTUSED 6.1.Pavel Kalinin soetas (omandas) tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 18.06.2019 316,8 grammi ainet, mida ta pidas lõhkeaineks lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 2 mõistes, ning toimetas selle aine enda kasutuses olevasse garaažiboksi Hooneühistu UUSPÕHJA garaažikompleksis aadressil Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12), Paldiski linn, LääneHarju vald, Harju maakond, kus hoidis seda ainet kuni 18.06.2019, millal Pavel Kalinin kella 10:28 ja 10:47 vahelisel ajal oma elukohas, s.t xxxx asuvas korteris müüs (võõrandas) selle aine M. V.i (V.) kaasaaitamisel D. B.ile. Nimetatud aine müümine (võõrandamine) Pavel Kalinini poolt, kes pidas kõnealust ainet lõhkeaineks ammoniit, seisnes selles, et P. Kalinin, kes oli tol ajal (alates 15.04.2019 kuni 15.07.2019) allutatud kriminaalkohtu otsuse alusel elektroonilisele valvele ja seetõttu ei saanud suvalisel ajal kodust lahkuda, saatis M. V.i eelnimetatud garaažiboksi aine järele, näitas koos M. V.iga viimase poolt garaažiboksist korterisse toodud ainet D. B.ile, selgitas, et tegemist on lõhkeainega, andis D. B.ile juhiseid, mis puudutavad lõhkeaine kasutamist ja plahvatama panemist ning andis M. V.i poolt garaažiboksist toodud aine D. B.ile üle, võimaldades D. B.il selle ainega edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi. Nimetatud aine müümisele (võõrandamisele) kaasaaitamine M. V.i poolt, kes elas tol ajal P. Kalinini juures, seisnes selles, et P. Kalinini palvel läks M. V. garaažiboksi aine järele, mida ta pidas lõhkeaineks, tõi selle aine garaažiboksist korterisse ja näitas koos P. Kalininiga seda ainet D. B.ile, andes endale seejuures aru, et ta osaleb oma tegevusega garaažiboksist toodud aine müümises (võõrandamises) D. B.ile ja teades, et P. Kalinin oli tol ajal allutatud elektroonilisele valvele ja seetõttu ei saanud kõnealuste ainetükkide järele garaažiboksi ise minna. Garaažiboksist toodud ja D. B.ile müüdud aine kujutas endast kolme heledat, pruunikollast värvi madala silindri kujulist ainetükki ligikaudse läbimõõduga 50 mm, ligikaudse kõrgusega 30 mm ja üldkaaluga 316,8 grammi. P. Kalinin ja M. V. pidasid neid ainetükke lõhkeaineks ning veensid selles ka D. B.i, ehkki tegelikult ei sisaldanud need ainetükid lõhkeainet ning koosnesid peamiselt väävlist. Seejuures arvasid P. Kalinin ja M. V., et nende kolme ainetükki üldkaal on ligikaudu 600 grammi. Hiljem, 26.06.2019 kella 21:43 ja 21:47 vahelisel ajal xxxx asuvas korteris andis D. B. P. Kalininile üle 100 eurot tasuna eelnimetatud kolme ainetüki eest. Käideldes eelkirjeldatud viisil kolme ainetükki, mida ta pidas lõhkeaineks ammoniit ligikaudse kaaluga 600 grammi, pani Pavel Kalinin toime teo, mis vastab KarS § 414 lg 1, § 25 lõikes 2 ja § 26 lõikes 1 ettenähtud kuriteo, s.t lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse tunnustele. Pavel Kalinin osutas 19.07.2019 tahtlikult füüsilist kaasabi lõhkeaine müümisele, vahendades lõhkeaine müümist (võõrandamist) Igor Valujevi poolt A. P.le järgmistel asjaoludel. Tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 19.07.2019 soetas (omandas) Igor Valujev lõhkeaine LMS § 2 lg 2 mõistes, s.o 196,1 grammi brisantsest lõhkeainet trotüül ehk TNT ehk 2-metüül1,3,5-trinitrobenseen, toimetas selle lõhkeaine enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse, kus hoidis kõnealust lõhkeainet enda valduses kuni 19.07.2019, millal I. Valujev kella 13:01 ja 13:11 vahelisel ajal Paldiski linnas Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUSPÕHJA garaažikompleksi juures müüs selle lõhkeaine Pavel Kalinini kaasaaitamisel A. P.le. I. Valujevi ja A. P. kohtumist korraldas P. Kalinin, kes teadis, et I. Valujevil on olemas trotüüli
1-20-914 klots. 19.07.2019 kell 11:05 saatis P. Kalinin I. Valujevile sms-sõnumi, milles küsis I. Valujevilt, kas ta tahab trotüüli klotsi maha müüa ja palus I. Valujevi tagasi helistada, teavitades teda, et on olemas ostuhuviline. Ostuhuviliseks oli A. P., kellega P. Kalinin oli eelnevalt lõhkeaine ostu-müügi teemal telefonitsi suhelnud. 19.07.2019 kell 12:47-12:48 helistas P. Kalinin I. Valujevile küsimusega, kas viimane tahab trotüüli klotsi maha müüa, ning teatas I. Valujevile, et peatselt saabub ostuhuviline. P. Kalinin ja I. Valujev leppisid kokku, et P. Kalinin uurib, kui palju on ostuhuviline valmis maksma, ning helistab I. Valujevile uuesti. 19.07.2019 kell 13:01 saabus A. P. Paldiski linnas Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksi juurde, kus teda ootas P. Kalinin, kes oli enne seda samal päeval korduvalt rääkinud A. P.ga telefoni teel, leppides viimasega kokku kohtumise ja andes viimasele juhiseid, kuidas eelnimetatud garaažikompleksi juurde sõita. Sel kohtumisel teavitas P. Kalinin A. P.t, et tema tuttaval on 200-gammiline trotüüli klots. A. P. pakkus selle trotüüli klotsi eest 50 eurot, millest P. Kalinin teavitas koheselt telefoni teel I. Valujevi, kes saabus seejärel, kella 13:10 paiku kohale ning andis P. Kalinini juuresolekul A. P.le üle 196,1 grammi brisantset lõhkeainet trotüül, mis kujutas endast beeži värvi risttahukakujulist klotsi liigikaudsete mõõtmetega 100×50×25 mm, mis oli jõupaberist pakendis venekeelse kirjaga „Trotüüli klots kaal 200 gr“. A. P. andis I. Valujevile üle selle trotüüli klotsi eest 50 eurot, mille on I. Valujev vähemalt osaliselt kulutanud 19.07.2019 narkootilise aine amfetamiin ostmisele, misjärel tarvitas ta selle samal päeval ära koos P. Kalininiga. I. Valujev soetas (omandas), hoidis (valdas) ja müüs (võõrandas) lõhkeainet ning P. Kalinin aitas lõhkeaine müümisele (võõrandamisele) kaasa ebaseaduslikult, s.t omamata selleks vajalikku luba, sh LMS § 17 lg-s 1 ettenähtud lõhkaja kutsetunnistust, LMS § 17 lg-s 3 ettenähtud lõhkemeistri kutsetunnistust, LMS § 18 lg-s 1 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega LMS §-des 12, 13 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, mis väljastatakse LMS-s ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras ettevõtjatele. Lõhkeaine omandamine, valdamine, hoidmine ja võõrandamine on vastavalt LMS § 2 lg-tele 1, 3 käsitletavad lõhkeaine käitlemisena. I. Valujev, käideldes eelkirjeldatud viisil 196,1 grammi kaaluvat trotüüli klotsi, ning I. Kalinin, osutades kaasabi trotüüli klotsi müümisele (võõrandamisele), olid teadlikud, et tegemist on lõhkeainega trotüül. Pavel Kalinin soetas (omandas) tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 19.08.2019 lõhkeaine LMS § 2 lg 2 mõistes, s.o 770,1 grammi brisantsest lõhkeainet trotüül ehk TNT ehk 2-metüül1,3,5-trinitrobenseen ning toimetas selle lõhkeaine enda kasutuses olevasse garaažiboksi Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksis aadressil Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond, kus hoidis seda lõhkeainet kuni 19.08.2019, millal P. Kalinin kell 20:06-20:07 oma garaažiboksi kõrval müüs (võõrandas) selle lõhkeaine A. P.le 80 euro eest. Lõhkeaine müümine toimus sõiduautos xxxx, millega P. Kalinin ja A. P. saabusid kell 20:05 P. Kalinini kasutuses oleva garaažiboksi juurde. Saabunud kohale, väljus P. Kalinin autost, läks garaažiboksi juurde, avas võtmega garaažiboksi värava, sisenes garaažiboksi, tõi sealt välja lõhkeaine, istus tagasi autosse ja andis lõhkeaine teda autos oodanud A. P.le, kes omakorda andis P. Kalininile üle 80 eurot. Nimetatud lõhkeaine kujutas endast beeži värvi silindrikujulist ainetükki ligikaudse pikkusega 130 mm ja läbimõõduga 7075 mm. P. Kalinin soetas (omandas), hoidis ja müüs (võõrandas) lõhkeainet ebaseaduslikult, s.t omamata selleks vajalikku luba, sh LMS § 17 lg-s 1 ettenähtud lõhkaja kutsetunnistust, LMS § 17 lg-s 3 ettenähtud lõhkemeistri kutsetunnistust, LMS § 18 lg-s 1 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega LMS §-des 12, 13 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, mis väljastatakse LMS-s ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras ettevõtjatele. Lõhkeaine omandamine, valdamine, hoidmine ja võõrandamine on vastavalt LMS § 2 lg-tele 1, 3 käsitletavad lõhkeaine käitlemisena. Käideldes
1-20-914 eelkirjeldatud viisil 770,1 grammi trotüüli, oli I. Kalinin teadlik, et tegemist on lõhkeainega trotüül. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Pavel Kalinin toime KarS § 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, s.t lõhkeaine ebaseadusliku soetamise (omandamise), valdamise, hoidmise, üleandmise, turustamise (võõrandamise), mis on toime pandud vähemalt teist korda. Pavel Kalinin leidis täpselt tuvastamata kohas ja ajal hiljemalt 15.06.2019 piiratud tsiviilkäibega tulirelva relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 5, lg 2 mõistes, s.o laskekõlbliku kaheraudse, sileraudse püssi Bayard kaliiber xxxx. Tulirelva leidmisest ei teatanud P. Kalinin viivitamata politseile ega andnud leitud tulirelva politseile üle, nagu seda nõuab RelvS § 9 lg 1 ja § 44 lg 3, 4, vaid võttis leitud püssi enda valdusse ja toimetas selle püssi enda kasutuses olevasse garaažiboksi Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksis aadressil Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond, kus hoidis leitud püssi enda valduses kuni 15.06.2019, millal P. Kalinin kella 12:08 ja 15:48 vahelisel ajal, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult M. V.iga, müüs (võõrandas) püssi V. B.ele, vahetades selle täpselt tuvastamata koguse valge pulbrilise aine vastu, mida Pavel Kalinin pidas narkootiliseks aineks amfetamiin. Püssi võõrandamine P. Kalinini poolt seisnes selles, et 15.06.2019 kell 12:08, viibides oma elukohas xxxx asuvas korteris, helistas P. Kalinin V. B.ele ning pakkus talle vahetada eelnimetatud püssi, mida P. Kalinin oli V. B.ele eelnevalt näidanud, kolme doosi amfetamiini vastu. Kell 12:16 helistas V. B. P. Kalininile tagasi ja nad leppisid kokku, et püssi eest saab P. Kalinin kaks doosi amfetamiini, misjärel tuli V. B. P. Kalinini juurde xxxx asuvasse korterisse, kus viibis ka M. V.. Korteris andis V. B. P. Kalininile üle kaks soonkinnitusega kilekotti valge pulbrilise ainega. P. Kalinin, kes oli tol ajal (alates 15.04.2019 kuni 15.07.2019) allutatud kriminaalkohtu otsuse alusel elektroonilisele valvele ja seetõttu ei saanud suvalisel ajal kodust lahkuda, palus M. V.i minna koos V. B.ega lähedal asuvasse garaažiboksi ja anda seal oleva püssi V. B.ele üle. M. V. ja V. B. sõitsid V. B.e kasutuses oleva autoga P. Kalinini kasutuses oleva garaažiboksi juurde Hooneühistu UUSPÕHJA garaažikompleksis aadressil Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12), Paldiski linn. Seal avas M. V. võtmega garaažiboksi värava, sisenes garaažiboksi, tõi sealt välja kotis oleva laskekõlbliku kaheraudse, sileraudse püssi Bayard kaliiber xxxx ning andis selle püssi üle V. B.ele, võimaldades V. B.el selle püssiga edaspidi ümber käia oma äranäegemise järgi. Saadud püssi pani V. B. autosse, viis M. V.i tagasi xxxx asuva korterelamu juurde ja sõitis koos püssiga ära. M. V., kes elas tol ajal P. Kalinini juures, oli teadlik, et P. Kalinin oli allutatud elektroonilisele valvele ja seetõttu ei saanud püssi üleandmiseks koos V. B.ega garaažiboksi ise minna. Relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. P. Kalinin soetas ja hoidis (omas, valdas) ja koos M. V.iga müüs (võõrandas) eelnimetatud püssi ebaseaduslikult, s.t omamata RelvS §-s 32 ettenähtud relvasoetamisluba, mis on RelvS § 19 lg 2 kohaselt vajalik piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks, ning samuti omamata RelvS §-s 34 ettenähtud relvaluba, mis on vajalik piiratud tsiviilkäibega relva käitlemiseks. Relvasoetamisluba ja relvaluba puudus ka M. V.il. Käideldes eelkirjeldatud viisil kaheraudset, sileraudset püssi Bayard kaliiber xxxx, olid P. Kalinin ja M. V. teadlikud, s.t vähemalt pidid võimalikuks ja möönsid, et tegemist on laskekõlbliku tulirelvaga. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Pavel Kalinin toime KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud grupi poolt.
1-20-914 6.2.Igor Valujev omandas tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 01.01.2017 lõhkeseadeldise olulise osa, s.o lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri lõigu ja toimetas selle süütenööri lõigu enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse, kus hoidis seda kuni 2017. aasta jaanuari alguseni, millal ta süütenööri vähemalt osaliselt ära kasutas – 01.01.2017 eelnimetatud korteris süütas I. Valujev ja põletas ära osa süütenöörist ning 02.01.2017 Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Delfiino kinnistul (katastritunnus 58001:003:0037) asuva Hooneühistu DELFIINO garaažikompleksi territooriumil (välitingimustes, mitte ruumis), kohas geograafiliste koordinaatidega 59:21.6573 N (ehk põhjalaius 59°21.6573') ja 024:03.4716 E (ehk idapikkus 024°03.4716') süütas ja põletas I. Valujev ära süütenööri teise osa. Igor Valujev valmistas tuvastamata ajal hiljemalt 07.11.2017 oma elukohas, s.t xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise, mis koosnes lõhkeainega täidetud kinnisest silindrikujulisest metallkorpusest ja sellega ühendatud, lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri lõigust. Valmistatud lõhkeseadeldist hoidis I. Valujev enda valduses kuni 07.11.2017, millal ta toimetas lõhkeseadeldise Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas asuvale kruusateele geograafiliste koordinaatidega 59:21.8031 N (ehk põhjalaius 59°21.8031') ja 024:03.2572 E (ehk idapikkus 024°03.2572'), kattis lõhkeseadeldise osaks oleva lõhkeainega täidetud silindrikujulise metallkorpuse kuplikujulise esemega ja pani lõhkeseadeldise plahvatama, milleks süütas süütenööri, eemaldus maas olevast lõhkeseadeldisest ohutusse kaugusesse ja ootas ära plahvatuse toimumise. Lõhkeseadeldise plahvatamine toimus välitingimustes, mitte ruumis. Igor Valujev valmistas tuvastamata ajal hiljemalt 09.11.2017 oma elukohas, s.t xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise, mis koosnes lõhkeainega täidetud kinnisest silindrikujulisest metallkorpusest ja sellega ühendatud, lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri lõigust. Valmistatud lõhkeseadeldist hoidis I. Valujev enda valduses kuni 09.11.2017, millal ta toimetas lõhkeseadeldise Paldiski linnas, Paldiski linnakalmistu kõrval, Kalmistu tee ja Peetri tee ristmiku läheduses asuvasse kohta, kattis lõhkeseadeldise metallkorpuse keedupotiga ja pani lõhkeseadeldise plahvatama, milleks süütas süütenööri, eemaldus maas olevast lõhkeseadeldisest ohutusse kaugusse ja ootas ära plahvatuse toimumise. Lõhkeseadeldise plahvatamine toimus välitingimustes, mitte ruumis. Igor Valujev valmistas tuvastamata ajal hiljemalt 03.12.2017 oma elukohas, s.t xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise, mis koosnes lõhkeainega täidetud ümarate otstega kinnisest silindrikujulisest metallkorpusest ja süütenööri lõigust. Valmistatud lõhkeseadeldist hoidis I. Valujev enda valduses kuni 03.12.2017, millal ta toimetas lõhkeseadeldise Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksi ning Paldiski linnas Rae tn 56 asuva Paldiski Põhikooli vahel olevale tühermaale geograafiliste koordinaatidega 59:21.4417 N (ehk põhjalaius 59°21.4417') ja 024:03.3730 E (ehk idapikkus 024°03.3730') ning pani lõhkeseadeldise plahvatama, milleks süütas süütenööri, eemaldus maas olevast lõhkeseadeldisest ohutusse kaugusesse ja ootas ära plahvatuse toimumise. Lõhkeseadeldise plahvatamine toimus välitingimustes, mitte ruumis. Igor Valujev valmistas 03.01.2018 Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Leetse tee, Vana-Tallinna maantee, Jaani tee ja Tallinna maantee vahelisel alal (Xxxx poolsaarel) asuval tühermaal nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise, mis koosnes lõhkeainete hulka kuuluva püssirohuga täidetud kinnisest silindrikujulisest metallkorpusest ja sellega ühendatud, lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri lõigust. Valmistatud lõhkeseadeldise pani I. Valujev koheselt plahvatama, milleks süütas süütenööri, eemaldus
1-20-914 maas olevast lõhkeseadeldisest ohutusse kaugusse ja ootas ära plahvatuse toimumise. Lõhkeseadeldise plahvatamine toimus välitingimustes, mitte ruumis. Igor Valujev omandas tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt 06.02.2018 lõhkeseadeldise olulise osa, s.o lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri lõigu ja hoidis seda enda valduses kuni 06.02.2018, millal ta süütenööri ära kasutas, s.t süütas ja ära põletas, viibides seejuures Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksi territooriumil. Süütenööri kasutamine toimus välitingimustes, mitte ruumis. Igor Valujev valmistas tuvastamata ajal hiljemalt 05.03.2018 oma elukohas, s.t xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise, mis koosnes lõhkeainega täidetud kinnisest silindrikujulisest metallkorpusest ja sellega ühendatud, lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri lõigust. Valmistatud lõhkeseadeldist hoidis I. Valujev enda valduses kuni 05.03.2018, millal ta toimetas lõhkeseadeldise Harjumaal Paldiski linnas Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksi garaažibokside nr xxxx ja xxxx vahel paikneva kokkuvajunud garaažiboksi juurde ja pani lõhkeseadeldise plahvatama, milleks paigutas lõhkeseadeldise garaažiboksi nr xxxx seina välimises pinnas, nurga peal olevasse pilusse, süütas süütenööri, eemaldus lõhkeseadeldisest ohutusse kaugusse ja ootas ära plahvatuse toimumise. Lõhkeseadeldise plahvatamine toimus välitingimustes, mitte ruumis. I. Valujev omandas ja hoidis lõhkeseadeldise oluliseks osaks olevaid süütenööri lõikusid ning valmistas ja hoidis lõhkeseadeldisi ebaseaduslikult, s.t omamata selleks vajalikku luba, sh lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 17 lg-s 1 ettenähtud lõhkaja kutsetunnistust, LMS § 17 lg-s 3 ettenähtud lõhkemeistri kutsetunnistust, LMS § 18 lg-s 1 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega LMS §-des 12, 13 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, mis väljastatakse LMS-s ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras ettevõtjatele. Käideldes eelkirjeldatud viisil süütenööri ja lõhkeseadeldsi, oli I. Valujev teadlik, et tegemist on kasutuskõlblike süütenööride ja lõhkeseadeldistega. KarS § 413 kohaselt loetakse lõhkeseadeldiseks lõhkeainet ja plahvatust esile kutsutava mehhanismi sisaldavat seadeldist. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Igor Valujev toime KarS § 415 lg 11 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja hoidmise ning lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Igor Valujev soetas (omandas) tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 19.07.2019 lõhkeaine lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 2 mõistes, s.o 196,1 grammi brisantsest lõhkeainet trotüül ehk TNT ehk 2-metüül-1,3,5-trinitrobenseen, toimetas selle lõhkeaine enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse, kus hoidis kõnealust lõhkeainet enda valduses kuni 19.07.2019, millal I. Valujev kella 13:01 ja 13:11 vahelisel ajal Paldiski linnas Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksi juures müüs selle lõhkeaine Pavel Kalinini kaasaaitamisel A. P.le. I. Valujevi ja A. P. kohtumist korraldas P. Kalinin, kes teadis, et I. Valujevil on olemas trotüüli klots. 19.07.2019 kell 11:05 saatis P. Kalinin I. Valujevile sms-sõnumi, milles küsis I. Valujevilt, kas ta tahab trotüüli klotsi maha müüa ja palus I. Valujevi tagasi helistada, teavitades teda, et on olemas ostuhuviline. Ostuhuviliseks oli A. P., kellega P. Kalinin oli eelnevalt lõhkeaine ostu-müügi teemal telefonitsi suhelnud. 19.07.2019 kell 12:47-12:48 helistas P. Kalinin I. Valujevile küsimusega, kas viimane tahab trotüüli klotsi maha müüa, ning teatas I. Valujevile, et peatselt saabub ostuhuviline. P. Kalinin ja I. Valujev leppisid kokku, et P. Kalinin uurib, kui palju on ostuhuviline valmis maksma, ning helistab I. Valujevile uuesti. 19.07.2019 kell 13:01 saabus A. P. Paldiski linnas Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUSPÕHJA
1-20-914 garaažikompleksi juurde, kus teda ootas P. Kalinin, kes oli enne seda samal päeval korduvalt rääkinud A. P.ga telefoni teel, leppides viimasega kokku kohtumise ja andes viimasele juhiseid, kuidas eelnimetatud garaažikompleksi juurde sõita. Sel kohtumisel teavitas P. Kalinin A. P.t, et tema tuttaval on 200-gammiline trotüüli klots. A. P. pakkus selle trotüüli klotsi eest 50 eurot, millest P. Kalinin teavitas koheselt telefoni teel I. Valujevi, kes saabus seejärel, kella 13:10 paiku kohale ning andis P. Kalinini juuresolekul A. P.le üle 196,1 grammi brisantset lõhkeainet trotüül, mis kujutas endast beeži värvi risttahukakujulist klotsi liigikaudsete mõõtmetega 100×50×25 mm, mis oli jõupaberist pakendis venekeelse kirjaga „Trotüüli klots kaal 200 gr“. A. P. andis I. Valujevile üle selle trotüüli klotsi eest 50 eurot, mille on I. Valujev vähemalt osaliselt kulutanud 19.07.2019 narkootilise aine amfetamiin ostmisele, misjärel tarvitas ta selle samal päeval ära koos P. Kalininiga. I. Valujev soetas (omandas), hoidis (valdas) ja müüs (võõrandas) lõhkeainet ning P. Kalinin aitas lõhkeaine müümisele (võõrandamisele) kaasa ebaseaduslikult, s.t omamata selleks vajalikku luba, sh LMS § 17 lg-s 1 ettenähtud lõhkaja kutsetunnistust, LMS § 17 lg-s 3 ettenähtud lõhkemeistri kutsetunnistust, LMS § 18 lg-s 1 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega LMS §-des 12, 13 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, mis väljastatakse LMS-s ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras ettevõtjatele. Lõhkeaine omandamine, valdamine, hoidmine ja võõrandamine on vastavalt LMS § 2 lg-tele 1, 3 käsitletavad lõhkeaine käitlemisena. I. Valujev, käideldes eelkirjeldatud viisil 196,1 grammi kaaluvat trotüüli klotsi, ning I. Kalinin, osutades kaasabi trotüüli klotsi müümisele (võõrandamisele), olid teadlikud, et tegemist on lõhkeainega trotüül. Igor Valujev soetas (omandas) tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne 15.10.2019 lõhkeaine LMS § 2 lg 2 mõistes, s.o vähemalt 356,67 grammi brisantset lõhkeainet ja toimetas selle lõhkeaine enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse, kus hoidis seda lõhkeainet kuni 15.10.2019, millal politseiametnikud võtsid selle lõhkeaine ära läbiotsimise käigus, mis oli selles korteris teostatud 15.10.2019 kella 11:45 ja 14:53 vahelisel ajal. I. Valujevi poolt soetatud lõhkeaine kujutas endast rohekat värvi, ebakorrapärase kujuga, monoliitset, kõva ainetükki liigikaudsete mõõtmetega 190×70×40 mm ja kaaluga vähemalt 356,67 grammi, milline ainetükk sisaldas põhiainena, s.t ligikaudu 70% ehk 249,669 grammi tööstuslikult valmistatud brisantset lõhkeainet nitrotselluloos. Nitrotselluloosi põhiainena sisaldava ainetüki enda elukohas hoidmise ajal sooritas I. Valujev sellega manipulatsioone, mis seisnesid selles, et ta puuris sellest ainetükist välja osa ainet (vähemalt 8,17 grammi ainet) ning peenestas väljapuuritud ainet väiksemateks osakesteks, mida hoidis eraldi plasttopsis. Nitrotselluloosi põhiainena sisaldavat ainet võeti I. Valujevi elukoha läbiotsimisel ära kahe erineva objektina, millest üks objekt kujutas endast rohekat värvi monoliitset ainetükki kaaluga 348,5 grammi, millises ainetükis on erineva läbimõõduga puuritud avad, ning teine objekt kujutas endast läbipaistvas plasttopsis olevaid rohekat värvi laastukujulisi aineosakesi ja aineosakeste puru üldkaaluga 8,17 grammi. I. Valujev soetas (omandas) ja hoidis lõhkeainet ebaseaduslikult, s.t omamata selleks vajalikku luba, sh LMS § 17 lg-s 1 ettenähtud lõhkaja kutsetunnistust, LMS § 17 lg-s 3 ettenähtud lõhkemeistri kutsetunnistust, LMS § 18 lg-s 1 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega LMS §-des 12, 13 ettenähtud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, mis väljastatakse LMS-s ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras ettevõtjatele. Lõhkeaine omandamine, valdamine ja hoidmine on vastavalt LMS § 2 lg-tele 1, 3 käsitletavad lõhkeaine käitlemisena. Käideldes eelkirjeldatud viisil 356,67 grammi brisantset lõhkeainet, oli I. Valujev teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tegemist on lõhkeainega. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Igor Valujev toime KarS § 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, s.t lõhkeaine ebaseadusliku
1-20-914 soetamise (omandamise), valdamise, hoidmise, üleandmise ja turustamise (võõrandamise), mis on toime pandud vähemalt teist korda. Igor Valujev leidis täpselt tuvastamata ajal hiljemalt 26.06.2019 Paldiski linna mererannikul piiratud tsiviilkäibega tulirelva relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 5, lg 2 mõistes, s.o parempoolsest relvarauast laskmisel laskekõlbliku kaheraudse, sileraudse püssi TOZ mudel xxxx. Tulirelva leidmisest ei teatanud I. Valujev viivitamata politseile ega andnud leitud tulirelva politseile üle, nagu seda nõuab RelvS § 9 lg 1 ja § 44 lg 3, 4, vaid võttis leitud püssi enda valdusse ja toimetas selle püssi enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse, kus hoidis leitud püssi enda valduses kuni 15.10.2019, millal politseiametnikud võtsid püssi ära läbiotsimise käigus, mis oli selles korteris teostatud 15.10.2019 kella 11:45 ja 14:53 vahelisel ajal. Relva soetamine, omamine, valdamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. I. Valujev soetas ja hoidis (omas, valdas) eelnimetatud püssi ebaseaduslikult, s.t omamata RelvS §-s 32 ettenähtud relvasoetamisluba, mis on RelvS § 19 lg 2 kohaselt vajalik piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks ning samuti omamata RelvS §-s 34 ettenähtud relvaluba, mis on vajalik piiratud tsiviilkäibega relva käitlemiseks. Käideldes eelkirjeldatud viisil kaheraudset, sileraudset püssi TOZ mudel xxxx, oli I. Valujev teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tegemist on laskekõlbliku tulirelvaga. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Igor Valujev toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Igor Valujev leidis ja võttis enda valdusse täpselt tuvastamata ajal enne 15.10.2019 Xxxx või Xxxx saarelt tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega laskemoona relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 20 lg 4 p 6, § 833 lg 1 p 3 mõistes, s.o laskekõlbliku Vene päritolu kaliiber 23×115 mm OZT (venekeelne kirjapilt ОЗТ) trasseeriva kild-süütemürsuga unitaarlasukomplekti, mille mürsk ehk lasu tegemisel väljatulistav lendkeha sisaldab heksogeenist (RDX, umbes 80%) ja pulbrilisest alumiiniumist (umbes 20%) koosnevat lõhkeainelaengut massiga umbes 11 grammi ning sütiku detonaatorit. Leitud unitaarlasukomplekti enda valdusse võtmise järel ei teatanud I. Valujev sellest viivitamata politseile ega andnud leitud unitaarlasukomplekti politseile üle, nagu seda nõuab RelvS § 9 lg 1 ja § 44 lg 3, 4, vaid jättis leitud unitaarlasukomplekti enda valdusse ja toimetas selle enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse, kus hoidis leitud unitaarlasukomplekti enda valduses kuni 15.10.2019, millal politseiametnikud võtsid unitaarlasukomplekti ära läbiotsimise käigus, mis oli selles korteris teostatud 15.10.2019 kella 11:45 ja 14:53 vahelisel ajal. Leitud unitaarlasukomplekti enda elukohas hoidmise ajal tegi I. Valujev unitaarlasukomplekti hülsi külgpinna sisse ava, mille kaudu eemaldas hülsist paiskelaengut ehk püssirohtu, mille tulemusena muutus unitaarlasukomplekt laskekõlbmatuks, kuid jäi siiski ohtlikuks, säilitades tänu mürsus sisalduvale lõhkeainelaengule ja sütiku detonaatorile võimet kahjustada elavaid ja elutuid objekte ja olles seega jätkuvalt (ka ilma paiskelaenguta) sõjalise otstarbega laskemoonaks RelvS § 20 lg 4 p 6, § 833 lg 1 p 3 mõistes. Kõnealuse unitaarlasukomplekti näol on tegemist laskemoonaga, mida kasutavad peamiselt Vene päritolu 23 mm kaliibriga lennukikahurid NS-23 ja NR-23. Igor Valujev soetas (omandas), toimetas edasi ja hoidis sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikult, kuivõrd soetada sõjarelva jaoks sobivat laskemoona võivad RelvS § 8347 lg 1 kohaselt üksnes valitsusasutus ja Kaitseliit oma teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks, edasi toimetada sellist laskemoona võivad RelvS § 8351 lg 1 kohaselt sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit, hoida sellist laskemoona võivad RelvS § 8350 lg 1 kohaselt sõjarelvi omavad valitsusasutused ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lg 1 p-s 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 832 lg 3 alusel kehtestatud Kaitseministri 10.07.2018 määruse nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja
1-20-914 kord“ § 1 lg-st 1 ja § 2 lg-st 1 tuleneb, et eelnimetatud tegevusluba võib omada üksnes juriidilisest isikust ettevõtja. Sõjalise otstarbega laskemoona soetamine (omandamine), edasitoimetamine ja hoidmine on vastavalt RelvS § 832 lg-le 1 käsitletav sellise laskemoona käitlemisena. Käideldes eelkirjeldatud viisil Vene päritolu kaliiber 23×115 mm OZT trasseeriva kild-süütemürsuga unitaarlasukomplekti oli I. Valujev teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tegemist on sõjalise otstarbega laskemoonaga, mis oli selle leidmise hetkel laskekõlblik ning jäi ohtlikuks ka pärast seda, kui I. Valujev eemaldas hülsist paiskelaengu ehk püssirohu, kuivõrd selle unitaarlasukomplekti mürsk sisaldas lõhkeainelaengut ja sütiku detonaatorit. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Igor Valujev toime KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t sõjalise otstarbega laskemoona ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja muu ebaseadusliku käitlemise.
7.MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kohtuistungil uuritud süüdistusakti punktis 14 loetletud kriminaaltoimikus sisalduvaid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et süüdistatavate süü on neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kõikides episoodides täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 7.1.Pavel Kalinini poolt lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse toimepanemist, s.o enne 18.06.2016 soetatud kolme silindrikujulise väävlit sisaldava aine kogukaaluga 316,8 grammi käitlemise episoodi, mida P. Kalinin ise pidas lõhkeaineks ammoniit, kinnitavad järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.1.1.Tunnistaja D. B. /tõend 14.7 kd 1, tl 105-114, 117-124/ teadis P. Kalinini ütluste kaudu, et viimane leidis Xxxx saarelt lõhkeainet. Ta teadis, et P. Kalinin hoiab lõhkeainet garaažis, kuna oli seda seal näinud. Samuti kinnitas D. B. kuriteomatkimises osalemist. Nii tunnistaja D. B.i ütlused, kui 13.09.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisadega /tõend 14.2. kd 1, tl 14-71/ näitavad, et D. B. helistas 18.06.2019 hommikul P. Kalininile sooviga osta tabletikujulisi esemeid. P. Kalinin, kes oli teel xxxx, palus D. B.il välja tulla. Samal päeval D. B. kohtuski P. Kalinini elukohas xxxx P. Kalinini ja M. V.iga. P. Kalinin lasi M. V.il tuua kolm lõhkeaine tükki garaažist korterisse, mida M. V. ka tegi. P. Kalinin kinnitas D. B.ile, et nende kolme tüki puhul on tegemist ammoniidiga, mida kasutatakse mäetöödel lõhkamiseks. P. Kalinini pealt kuulatud vestlusest ilmneb, et ta pidas tükkide kogukaaluks ligikaudu 600 grammi. P. Kalinin andis need esemed üle D. B.ile. 13.09.2019 jälitustoimingute protokoll, samuti ka Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi väljasõiduaruanne koos fotodega /tõend 14.3 kd 1, tl 72-81/ näitavad, et 18.06.2019 kella 12.48 ajal loovutas D. B. P. Kalininilt saadud kolm madalat beeži tooni silindrikujulist ainetükki politseile, kes omakorda andis need üle pommigrupile. Nii tunnistaja D. B.i ütlused, kui jälitusprotokoll näitavad, et D. B. tasus saadud kolme ainetüki eest P. Kalininile tema xxxx asuvas elukohas 26.06.2019 õhtusel ajal kaks 50-eurost kupüüri, mille oli eelnevalt saanud politseilt kuriteo matkimiseks.
7.1.2.Lisaks sellele, et D. B.i ütlused on kooskõlas 13.09.2019 jälitustoimingute protokolliga, muudab tema ütlused usaldusväärseks fakt, et ta tundis 10.09.2019 äratundmiseks esitamisel fotodelt /tõendid 14.8. ja 14.9. kd 1, tl 125-130, tl 131-136/ ära Pavel Kalinini kui isiku, kellelt ta sai 18.06.2019 kolm ainetükki. Samuti tundis ta ära M. V.i kui isiku, kes 18.06.2019 hommikul viibis lõhkeainet puudutava jutuajamise juures ja tõi P. Kalinini kasutuses olevast garaažist kolm ainetükki.
7.1.3.D. B.i ütlustega ning 13.09.2019 jälitusprotokolliga haakuvad osaliselt kahtlustatava M. V.i ütlused /tõend 14.36 kd 3, tl 121-136/. M. V. ütlustest ilmneb, et ta elas tookord P. Kalinini juures xxxx asuvas korteris nr xxxx. Ta kinnitas P. Kalinini palvel garaažist ühe koti toomist ning selle P. Kalinini ja D. B.i juurde köögilauale asetamist. M. V.i ütlustest nähtuvalt ei saanud P. Kalinin ise garaaži minna, kuna oli alates 2019. aasta aprillist kolmeks kuuks allutatud elektroonilisele valvele. Selles osas M. V.i ütlused sobituvad muu tõendikogumiga. Kohtu
1-20-914 hinnangul on M. V.i ütlused ebausaldusväärsed selles, et ta ei teadnud, mis oli garaažist toodud kotis. Samuti selles, et tema eesti keelt mittevaldava isikuna ei teadnud, millest D. B. ja P. Kalinin köögis eesti keeles vestlesid. Nimelt 13.09.2019 jälitustoimingute protokoll näitab, et vestlus P. Kalinini, D. B.i ja M. V.i osalusel toimus vene keeles, vestlus toimus lõhkeaine teemal ning M. V.il paluti garaažist ära tuua 3 tükki ammoniiti.
7.1.4.Samuti haakuvad D. B.i ütlustega ning 13.09.2019 jälitusprotokolliga osaliselt kahtlustatava Pavel Kalinini ütlused /tõend 14.32 kd 3, tl 22-31, 73-75/. P. Kalinin kinnitas 16.10.2019 kahtlustatavana, et lasi M. V.il garaažist ära tuua 3 eset. Samas väitis ta, et tegemist oli suitsupommidega, mille D. B. oli tema juurde 2018-nda aasta talvel hoiule toonud. Raha saamist kolme eseme eest P. Kalinin kahtlustatavana eitas. Kohtuistungil viimases sõnas P. Kalinin muutis oma versiooni juhtunust. Ta rääkis, et D. B. teadis saarelt aine leidmisest ning arvas, et see on lõhkeaine. Kuna D. B. käis ostusooviga peale, siis Kalinin müüs talle tavalisi piirituse tablette, veendes D. B.it, et tegemist on ammoniidiga. Kohus leiab, et P. Kalinini ütlused ei ole selles episoodis osaliselt usaldusväärsed. Nimelt valetab P. Kalinin selles, et ta müüs teadlikult D. B.ile piiritusetablette lõhkeaine asemel. Esiteks viitab sellele P. Kalinini vastandlike versioonide esitamine kolme ainetüki kuuluvuse osas (kord D. B.ilt hoiule võetud esemed, kord enda leitud esemed), D. B.ile üleandmise põhjuste osas (kord hoiule antu tagasiküsimine, kord ostusoov) ning ka ainetükkide olemuse osas (kord suitsupomm, kord piiritusetablett). Teiseks ei ole usutav P. Kalinini kohtuistungil räägitu, et ta pettis teadlikult D. B.it kolme ainetüki koostise osas. Nimelt 13.09.2019 jälitusprotokollist on näha, et 18.06.2019 pärast D. B.i lahkumist kolme ainetükiga P. Kalinini juurest oli P. Kalininil 18.06.2019 kell 20.34-20.36 ajal vestlus naistuttavaga. P. Kalinin teadustas naistuttavale, et andis samal päeval kellelegi edasimüügiks kaasa poole kilo jagu lõhkeainet, mille eest saab neljapäeval raha. P. Kalinini kõnest nähtuvalt oli müüdud lõhkeaine kolme tüki kujul ning ta pidas üleantud lõhkeaine kogust selliseks, millega on võimalik korraldada suur plahvatus. Lisaks nähtub 13.09.2019 jälitustoimingute protokollist 19.07.2019 P. Kalinini ja A. P. vahel toimunud vestlusest, aga ka tunnistaja A. P. ütlustest /tõend 14.13 kd 1, tl 187-196; kd 2, tl 105-111/, et P. Kalinin pidas ka 19.07.2019 vestluses varasemalt D. B.ile üle antud ainet ammoniidiks. Kohus leiab, kuna P. Kalinin rääkis sama juttu ammoniidi müügist erineval ajal kolmele isikule, siis ei ole usutav versioon, et ta pettis D. B.it kolme ainetüki koostise osas. Vastupidi, need vestlused näitavad selgelt, et P. Kalinin ise oli veendunud, et tema valduses olevad 3 ainetükki on lõhkeaine ammoniit, millega saab korraldada väga suure plahvatuse.
7.1.5.P. Kalinini kaitsja leidis, et P. Kalininit survestati kuriteo matkimise käigus kuritegu toime panema. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt õiguskaitseorganitel oli P. Kalinini osas alust arvata, et tegemist on isikuga, kes võib käidelda ebaseaduslikult lõhkematerjali. Seda põhjusel, et kuriteo matkimisele kaasatud D. B.ile oli P. Kalinin enne matkimist rääkinud, et leidis Xxxx saarelt lõhkeainet. Samuti oli tunnistaja lõhkeainet P. Kalinini garaažis ise varem näinud. Kuriteo matkimine toimus seaduslikult, sest see toimus Harju maakohtu eeluurimiskohtuniku loa alusel. Lisaks ei ilmne D. B.i ja P. Kalinini vahelisest vestlusest 18.06.2019, et D. B. oleks ülemääraselt survestanud P. Kalininit lõhkeainet käitlema. Vestlusest nähtub, et D. B. uuris esmalt P. Kalininilt kolme tabletikujulise eseme müügi kohta. P. Kalinin võttis küsimusest vedu ning vähem kui tunni aja pärast leidis aset kohtumine P. Kalinini elukohas. Kohtumisel salvestatud vestlus näitab, et aktiivsem pool müügitehingus oli P. Kalinin, mitte matkija. Kohus järeldab eelnevast, et P. Kalinin oli ise huvitatud temal oleva aine, mida ta pidas ammoniidiks ehk lõhkeaineks, müügist D. B.ile.
7.1.6.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus 17.12.2019 nr 13-3/2019/3297-2, millega saadeti politseile ekspertiiside käigus tehtud fotosid lõhkeainest ammoniit /tõend 14.4 kd 1, tl 82-92/ näitab, et lõhkeaine ammoniit on värvuselt sama tooni ning võib esineda samasugusel kujul (vt iseäranis foto kd 1, lk 90) kui P. Kalinini poolt D. B.ile üle antud 3 ainetükki. Kohtu hinnangul toetab selline sarnasus P. Kalinini eksimust tema käideldud kolme ainetüki koostise osas, pidades seda ammoniidiks.
7.1.7.Erialaraamatu „Lõhkeained, pürotehnilised ja süütesegud“ väljavõte /tõend 14.5 kd 1, tl 93-98/ näitab, et ammoniidid kujutavad enesest ammooniumsalpeetri ja trotüüli või mõne
1-20-914 lämmastikku sisaldava lõhkeaine pulbrilise struktuuriga mehaanilist segu. See tõendab, et ammoniit on toode, mis sisaldab lõhkeainet.
7.1.8.24.07.2019 asitõendi vaatlusprotokoll ja lõhkeaineekspertiisi akt 12.08.2019 nr 19EAL0010 /tõend 14.6. kd 1, tl 99-103/ tõendavad, et 18.06.2019 P. Kalinini poolt D. B.ile üleantud kolme ainetüki täpne kogukaal oli 316,8 grammi. Tegemist ei olnud lõhkeainega, vaid ainetükkidega, mis sisaldasid peamiselt väävlit. See tõendab, et P. Kalinin müüs enese teadmata D. B.ile ammoniidi asemel väävlit sisaldavaid ainetükke.
7.1.9.Rahvastikuregistri andmed /tõend 14.63 kd 6, tl 78-79/ tõendavad, et P. Kalinini elukoht asub xxxx. Samuti nähtub rahvastikuregistrist, et P. Kalinini abikaasa on M. K.. Karistusregistri väljavõttest, 25.03.2019 kohtuotsusest ning Tallinna Vangla 11.04.2019 elektronkirjaga saadetud teatest ning 21.10.2019 elektronkirjaga saadetud vastusest menetlejale /tõend 14.63 kd 6, tl 15-31, 46-51, 52-57/ nähtub, et P. Kalinin oli allutatud elektroonilisele valvele 15.04.2019 kuni 15.07.2019. See tõendab, et kuni 15.07.2019 oli P. Kalinini liikumine kodust välja piiratud ning sellest tingituna ei saanud ta ise minna garaaži tooma ära 3 ainetükki.
7.1.10.Kriminaalasjas nr 18231702334 16.01.2019 kahtlustatava Pavel Kalinini ülekuulamise protokolli ning 11.12.2018 ja 16.01.2019 kahtlustatava M. V.i ülekuulamise protokollide esilehtede koopiad /tõend 14.24 kd 2, tl 131-138/ kui dokumentaalsed tõendid näitavad, et nii P. Kalinin kui M. V.i määratlesid endi elukohana xxxx asuva korteri. Nimetatu tõendab koos muu tõendikogumiga, et M. V. elas P. Kalinini juures xxxx.
7.1.11.29.04.2019 äriregistri väljavõte Hooneühistu UUS-PÕHJA kohta, 30.04.2019 ekinnistusraamatu, maakatastri ja ehitisregistri väljavõtted Paldiskis, Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12) asuva kinnistu/katastriüksuse osas ja ortofoto /tõend 14.22 kd 2, tl 112-125/ näitavad, et Paldiskis, Põhja tn 12 asuvate garaažide omanik on hooneühistu UUS-PÕHJA. Hooneühistu liikmete hulka kuulub M. M., kelle isikukood kattub rahvastikuregistris /tõend 14.63/ näidatud P. Kalinini abikaasa M. K. isikukoodiga. Ortofotol on tähistatud P. Kalinini elukoht ja selle läheduses asuvad garaažihooned. Need tõendid näitavad, et P. Kalininil oli võimalik kasutada Paldiskis, Põhja tn 12 asuvaid garaažibokse.
7.1.12.25.09.2019 jälitustoimingu protokoll koos lisadega /tõend 14.23. kd 2, tl 126-130/ /kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 6, p 13.1.6/ näitab, et 15.09.2019 teostatud varjatud jälgimise käigus P. Kalinin avas võtmega ning sisenes kahte kõrvuti paiknevasse garaažiboksi, mis asuvad Paldiskis, Põhja tn 12 P. Kalinini elukoha läheduses. Samuti näitab 15.10.2019 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga /tõend 14.31 kd 3, tl 1-21/, et Pavel Kalinin avas enda võtmetega kaks Paldiskis, Põhja tn 12 asuvat garaažiboksi. Nimetatu tõendab, et kõnealused garaažiboksid olid reaalselt P. Kalinini kasutuses.
7.1.13.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2019 vastus nr 10-1/19-2796-002 koos kutseregistri väljavõtete ja 01.10.2019 elektronkirjadega /tõend 14.27 kd 2, tl 146-163/ näitab seda, et Pavel Kalininil ega M. V.il ei olnud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Nimetatu tõendab, et Pavel Kalininil ja M. V.il puudus LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeaineid käidelda, mis LMS § 2 lg 1 ja 3 tulenevalt hõlmab muuhulgas lõhkematerjali võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist.
7.1.14.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et P. Kalinin omandas ajaliselt enne 18.06.2019 endale 3 ainetükki kaaluga 316,8 grammi, pidades seda lõhkeaineks ammoniit kogukaaluga ca 600 grammi. Ta oli selle aine toimetanud enda kasutatavasse garaažiboksi. Seal hoidis ta ainet kuni 18.06.2019. Sel kuupäeval lasi ta M. V.il aine garaažist nende ühisesse elukohta tuua ja müüs aine D. B.ile 100 euro eest. Kohtu hinnangul käitles P. Kalinin kolme ainetükki subjektiivsest küljest otsese tahtlusega, kuivõrd tema teadmise kohaselt oli tegemist suure plahvatusjõuga lõhkeaine ammoniidiga ning ta ka tahtis just selle aine D. B.ile maha müüa. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, valdamine ehk hoidmine ning üleandmine kui müügi üks oluline osa kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 lg 1 toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kuivõrd 3 ainetükki olid tegelikkuses väävlit sisaldav aine, mitte lõhkeaine, siis esineb puudujääk KarS § 414 lg 1 koosseisu objektiivsetes
1-20-914 tunnustes, mis nõuab ebaseaduslikult käideldava objektina lõhkeainet. Seetõttu ei saanud P. Kalinin lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist süüteo eseme kõlbmatuse tõttu lõpule viia ning tema tegu jäi katsestaadiumi. Kohtu hinnangul on P. Kalinini tegevus selles episoodis õigesti kvalifitseeritud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katsena. 7.2.Igor Valujevi poolt 196,1 grammi lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise episoodi, millele Pavel Kalinin osutas tahtliku kaasabi, vahendades 19.07.2019 trotüüli müüki Igor Valujevilt A. P.le, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.2.1.Tunnistaja A. P. ütlused /tõend 14.13 kd 1, tl 187-196; kd 2, tl 105-111/ koos lisadega /tõend 14.14 kd 1, tl 197-205/ ja 13.09.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisadega /tõend 14.2. kd 1, tl 14-71/ näitavad, et 04.07.2019 helistas kuriteo matkimises osalenud A. P. Pavel Kalininile, küsides, kas viimane sai D. B.ilt raha kätte. Lepiti kokku, et kohtutakse pärast P. Kalini elektroonilise valve lõppemist. 17.07.2019 A. P. helistas P. Kalininile, leppides kokku kohtumise Tallinnas Mustamäel, kuhu P. Kalinin pidi õhtul arsti juurde minema. Kohtumine jäi ära, kuna isik, kes lubas P. Kalinini linna sõidutada, ei saanud seda teha. A. P. ettepanekul leidis kohtumine 19.07.2019 aset Paldiskis. P. Kalinin juhendas A. P.t, kuidas sõita garaažibokside juurde. Kohe pärast A. P.ga Paldiskis kohtumise kokku leppimist saatis P. Kalinin sõnumi Igor Valujevile. Ta andis I. Valujevile teada, et tema poole on teel inimene ja küsis, kas I. Valujev tahab selle kandilise asjanduse müüa. Samuti P. Kalinin helistas 19.07.2019 kella 12.47 ajal I. Valujevile, küsides, kas viimane sõnumit luges ja kas ta ei taha maha müüa. I. Valujev palus P. Kalininil uurida, palju selle eest pakutakse. 19.07.2019 kella 12.58 paiku kohtus A. P. P. Kalininiga garaažide juures. Vestluses P. Kalinin rääkis A. P.le, et ta käib metalliotsijaga saarel, kus on TNT-d ja metalli. Vestluses P. Kalinin rääkis A. P.le 200-grammisest trotüülist. Ta helistas kohtumise ajal I. Valujevile, andes viimasele teada trotüüli hinna 50 eurot. Selline müügihind sobis I. Valujevile. Samuti uuris P. Kalinin I. Valujevilt 16-kaliibrilise eseme müügi kohta, kuid I. Valujev andis teada, et seda ta ei müü. Salvestatud vestlustest ja A. P. ütlustest nähtub, et I. Valujev sõitis jalgrattaga garaažide juurde. A. P. tähistas ortofotodel kohtumispaigana Paldiskis, Põhja tn 12 asuvad garaažiboksid. A. P. tähistatud koht kattub 25.09.2019 jälitustoimingu protokollis ja selle lisades fikseeritud 15.09.2019 P. Kalinini kasutatud garaažibokside asukohaga /tõend 14.23/. A. P. sõnul oli jalgratturil kinnastamata käes kokkukeeratud kilekott. Mees pani kilekoti A. P. sõiduauto pagasiruumi. A. P. vaatas kotti ja nägi seal väiksemat ristküliku kujulist eset, millel kiri „Trotüülplokk, kaal 200 grammi“. A. P. tahtis anda P. Kalininile trotüüli eest 50 eurot, kuid P. Kalinin ütles, et raha tuleb maksta trotüüli toonud mehele. A. P. sõnul päris ta, kas neil on veel midagi. Jalgrattaga tulnud mees ütles, et tal on 16-kaliibriline relv, mida ta esialgu müüa ei kavatse. Pärast kohtumiselt lahkumist sõitis A. P. kohtuma politseitöötajatega, kellele andis üle kilekoti trotüülipakiga. 19.07.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, 27.08.2019 toimunud ekirjavahetus politsei ja Päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi vahel ning pommigrupi 19.07.2019 väljasõiduaruanne nr 1-2019-328/1 koos lisadega /tõend 14.10 kd 1, tl 137-143, 146-150/ tõendavad, et trotüüliklots, mille A. P. ostis I. Valujevilt ja andis üle politseile, kujutas enesest paberpakendis ristkülikukujulist eset, millel venekeelne kiri „Trotüüliklots kaal 200 gr“. Pommigrupi hinnangul oli tegemist lõhkeaine TNT-ga (trotüüliga), mis anti üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi lõhkeaineeksperdile.
7.2.2.Lisaks sellele, et A. P. ütlused haakuvad 13.09.2019 jälitustoimingute protokolliga, muudab tema ütlused usaldusväärseks fakt, et ta tundis 12.08.2019 äratundmiseks esitamisel fotodelt /tõendid 14.15. ja 14.16. kd 1, tl 206-211, kd 2, tl 1-6/ ära Pavel Kalinini kui isiku, kes aitas tal 19.07.2019 osta trotüüliklotsi. Samuti tundis ta ära Igor Valujevi kui isiku, kellelt ta ostis 19.07.2019 trotüüliklotsi.
7.2.3.Niisamuti näitab A. P. ütluste usaldusväärsust asjaolu, et politseile üle antud kilekotilt ja trotüüliklotsi paberpakendilt leiti DNA-ekspertiisides Igor Valujevilt pärinevat bioloogilist materjali. Nimetatud leidu tõendavad 07.08.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0799,
1-20-914 26.08.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0897 ja 23.09.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19EGE1058 /tõend 14.11. kd 1, tl 151-152, 154-163, 165-170, 172-178/.
7.2.4.09.08.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0011 /tõend 14.12 kd 1, tl 179-180, 182185/, tõendab, et P. Kalinini aktiivsel kaasabil I. Valujevi poolt A. P.le müüdud ese oli lõhkeaine trotüül ehk TNT täpse kaaluga 196,1 grammi. 31.12.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 19E-PL0032 koos lisadega /tõend 14.21 kd 2, tl 97-104/ tõendab, et trotüüliklots oli plahvatusvõimeline.
7.2.5.Erialaraamatu „Lõhkeained, pürotehnilised ja süütesegud“ väljavõte /tõend 14.5 kd 1, tl 93-98/ näitab, et trotüül on väga püsiv lõhkeaine. Ka see tõendab trotüül on lõhkeaine LMS § 2 lg 2 mõistes.
7.2.6.Eelnevate tõenditega haakuvad täielikult Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115/. I. Valujev tunnistas oma oma süüd kõigis talle etteheidetud kuriteoepisoodides, sh 196,1 grammi kaaluva trotüüliklotsi ebaseaduslikus käitlemises. Tema 16.10.2019, 25.10.2019 ja 25.11.2019 ütluste kohaselt sai ta trotüüliklotsi kingiks tuttavalt. I. Valujev viis trotüüliklotsi endale koju aadressile xxxx, kus hoidis seda kapi otsas. I. Valujevi sõnul P. Kalinin teadis, et tal on trotüüliklots. P. Kalinin viis ta kokku A.i nimelise ostjaga, kes ostis trotüüliklotsi 50 euro eest P. Kalinini juuresolekul garaaži juures ära. I. Valujev ostis osa raha eest amfetamiini, millele tarbis ära koos P. Kalininiga. Seejuures I. Valujev näitas kahtlustatavana 29.10.2019 ütluste ja olustiku seostamise käigus ette enda tuttava garaaži, kuskohast sai kingiks trotüüliklotsi ning veel ühe rohelist värvi eseme /tõend 14.49. kd 4, tl 84-95/.
7.2.7.Samuti haakuvad eelnevate tõenditega suuremas osas Pavel Kalinini kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.32 kd 3, tl 22-31, 73-75/. P. Kalinini ütlused näitavad, et I.Valujev oli talle kunagi rääkinud, et leidis vana püssi ja et tal on trotüüli. P. Kalinini ütluste kohaselt oli ta A. P.ga enda kasutatava garaaži juures. Ta helistas sealt I. Valujevile. I. Valujev tuli jalgrattaga kohale ja andis A. P.le üle kilekoti. A. P. pani kilekoti auto pagasiruumi ning vaatas kilekotti sisse. A. P. andis I. Valujevile 50 eurot, mille eest see ostis amfetamiini, mida tarvitas koos P. Kalininiga. Selles osas P. Kalinini ütlused haakuvad muu tõendikogumiga. P. Kalinin rääkis kohtus viimases sõnas, et A. P. käis talle pidevalt peale, tahtis talt midagi osta. Helistas talle mitmeid kordi, käis tema juures korduvalt kodus ja isegi töö juures. Kohtu hinnangul on selles osas P. Kalinini ütlused liialdatud. Nimelt eelnev tõendikogum näitab, et esimene A. P. ja P. Kalinini vaheline kohtumine leidis aset 19.07.2019. Enne seda oli A. P. küll mõned korrad P. Kalininiga telefonitsi kontakteerunud, kuid varasemad kohtumised jäid ära mitte seetõttu, et P. Kalininil oleks puudunud huvi A. P.ga kohtuda, vaid seetõttu, et tal ei olnud võimalik temaga kohtuda muudel objektiivsetel põhjustel - kohtumist takistava elektroonilise jalavõru tõttu ja transporti lubanud juhi alt vedamise tõttu. P. Kalinini enese huvitatust vahendada I. Valujevil oleva trotüülitüki müüki näitab asjaolu, et kohe pärast P. P.ga garaažide juures kohtumise kokkuleppimist kontakteerus ta I. Valujeviga saabuva ostuhuvilise teemal. Järelikult ei pidanud ta tegelikkuses A. P. huvi ebaseaduslike esemete osas tüütavaks, vaid oli ise huvitatud kaasabi osutamisest ebaseaduslikule lõhkeaine käitlemisele, mida I. Valujev maha tahtis müüa.
7.2.8.P. Kalinini kaitsja leidis, et kuriteo matkimise käigus P. Kalininit survestati kuritegu toime panema. Samuti I. Valujevi kaitsja arvas, et I. Valujevit võidi ahvatleda kuritegu toime panema. Kohus kaitsjatega ei nõustu. Nimelt õiguskaitseorganitel oli olemas eelnev info, et P. Kalinin võib käidelda ebaseaduslikult lõhkeaineid. Lisaks oli P. Kalinin eelnevalt 18.06.2019 müünud D. B.ile kolm silindrikujulist eset, mida kinnitas olevat ammoniit ja rääkides, et ta käib metalliotsijaga saarel, kus on metalli ja TNT-d. Samuti 13.09.2019 jälitusprotokollis kajastatud A. P. küsimused P. Kalininile, kas tal on midagi pakkuda, ei olnud ülemäära pealetükkivad. Kuriteo matkimine toimus seaduslikult, sest see toimus Harju maakohtu eeluurimiskohtuniku loa alusel.
7.2.9.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2019 vastus nr 10-1/19-2796-002 koos kutseregistri väljavõtete ja 01.10.2019 elektronkirjadega /tõend 14.27 kd 2, tl 146-163/ näitab seda, et Pavel Kalininil ega Igor Valujevil ei olnud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Nimetatu tõendab, et Pavel
1-20-914 Kalininil ja Igor Valujevil puudus LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenev õiguslik alus tulenev õiguslik alus lõhkeaineid käidelda, mis LMS § 2 lg 1 ja 3 tulenevalt hõlmab muuhulgas lõhkematerjali võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist.
7.2.10.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev omandas ajaliselt enne 19.07.2019 lõhkeaine trotüül ehk TNT kaaluga 196,1 grammi. Ta toimetas lõhkeaine endale koju ja hoidis seda seal. Samuti loeb kohus eelneva tõendikogumiga tõendatuks, et P. Kalinin teadis I. Valujevil trotüüliklotsi olemasolust ning korraldas I. Valujevi ja A. P. kohtumise 19.07.2019 enda kasutatavate garaažibokside Paldiskis, Põhja tn 12. Seal müüs Igor Valujev trotüüliklotsi Pavel Kalinini juuresolekul A. P.le 50 euro eest. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, edasitoimetamine, valdamine ehk hoidmine ning üleandmine kui müügi üks oluline osa kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 põhikoosseisus toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kohtu hinnangul käitles Igor Valujev trotüülitükki subjektiivsest küljest otsese tahtlusega, kuivõrd tema teadmise kohaselt oli tegemist lõhkeaine trotüüliga. Ta võttis lõhkeaine kingina vastu. Selle asemel, et teavitada trotüülist Häirekeskust, nagu nõuab LMS § 8 lg 1, viis ta selle koju hoiule ja müüs lõpuks maha. Niisamuti oli P. Kalinini kaasabi osutamine tahtlik, kuivõrd ta teadis, et I. Valujevil on trotüülitükk ning ta tahtis viia ning viiski A. P. selle müügitehingu tegemiseks kokku I. Valujeviga. Kohtu hinnangul vastab I. Valjuevi tegevus selles episoodis lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele ning P. Kalinini tegevus kaasabi osutamisele lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele. 7.3.Pavel Kalinini poolt 770,1 grammi lõhkeaine trotüül ebaseadusliku käitlemise episoodi, mille ta müüs 19.08.2019 A. P.le, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.3.1.Tunnistaja A. P. ütlused /tõend 14.13 kd 1, tl 187-196; kd 2, tl 105-111/ ja 18.09.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisadega /tõend 14.17. kd 2, tl 7-58/ näitavad, et 19.08.2019 helistas kuriteomatkimises osalev A. P. Pavel Kalininile ajal, mil viimane oli tööl. P. Kalininile meenus, et leidis oma garaaži koristades midagi. 19.08.2019 õhtul kohtus A. P. P. Kalininiga viimase töökoha juures, kus P. Kalinin selgitas, et leidis garaažist ümmarguse trotüüli. Koos sõideti sõiduautos xxxx P. Kalinini kasutatavate garaažibokside juurde, mis asuvad Paldiskis, Põhja tn 12. Teel garaažide juurde rääkis P. Kalinin, et tal on üle poole kilo trotüüli ning lepiti kokku hinnas. Jälitusprotokollist on näha, et kui A. P. ja P. Kalinin garaažide juurde jõudsid, oli lähedale pargitud teine sõiduauto ning väljas oli meesterahvas. Vestluses A. P. küsis, mis naaber see sul siin on. P. Kalinin kostis, et kalur. Seejärel P. Kalinin väljus garaažide juures sõidukist ja sisenes enda garaaži. Garaažist väljudes varjas P. Kalinin midagi parema käega tööjope vasaku hõlma all ning istus uuesti sõidukisse A. P. kõrvale. Sõidukis andis ta A. P.le üle silindrikujulise eseme ja A. P. andis vastu 80 eurot. Sõidukis rääkis P. Kalinin, et osa on juba ära saetud ja tema lõhkas. Samuti selgitas ta A. P.le, kuidas eset kontrollida. Tema selgituste järgi tuleb tükk süüdata ja see peab sulama. P. Kalinini selgituste järgi on trotüül nagu majapidamisseep. A. P. sõnul hoidis P. Kalinin garaažist toodud eset kinnastamata käes ja ta pani saadud eseme sõiduauto tagaistmele. Pärast P. Kalinini juures lahkumist kohtus A. P. politseiametnikega, kellele andis ostetud eseme üle. 19.08.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, 27.08.2019 toimunud e-kirjavahetus politsei ja Päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi vahel, 19.08.2019 pommigrupi väljasõiduaruanne nr 1-2019-387/1 koos lisadega /tõend 14.18 kd 2, tl 59-68/ tõendavad, et ese, mille A. P. andis politseile üle, kujutas enesest ebaühtlaselt ärasaetud otsaga silindrikujulist eset. Politsei andis eseme üle pommigrupile. Pommigrupi hinnangul oli tegemist lõhkeainega trotüül.
7.3.2.05.09.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0013 /tõend 14.20 kd 2, tl 91-92, 94-96/ tõendab, et 19.08.2019 P. Kalininilt ostetud silindrikujuline ese oli trotüül ehk TNT ning selle täpne kaal oli 770,1 grammi. Seejuures 31.12.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 19E-PL0032 koos lisadega /tõend 14.21 kd 2, tl 97-104/ tõendab, et P. Kalinini käideldud silindrikujuline trotüülitükk oli plahvatusvõimeline.
1-20-914
7.3.3.Lisaks sellele, et A. P. ütlused haakuvad 18.09.2019 jälitustoimingute protokolliga, muudab tema ütlused usaldusväärseks asjaolu, et politseile üle antud trotüülilt leiti DNAekspertiisides P. Kalininilt pärinevat bioloogilist materjali. Nimetatud leidu tõendavad 19.09.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0937 ja 24.09.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE1079 /tõend 14.19 kd 2, tl 69-71, 73-83, 85-90/.
7.3.4.Samuti haakuvad eelnevate tõenditega osaliselt Pavel Kalinini kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.32 kd 3, tl 22-31, 73-75/. P. Kalinini ütlused näitavad, et ta müüs A. P.le silindrikujulise eseme, kuid P. Kalinini väitel oli tegemist parafiiniga, mitte trotüüliga. Selle eseme müüs ta A. P.le trotüüli pähe, sest oli tüdinenud A. P. helistamistest. Kohus leiab, et P. Kalinini ütlused sellest, et tegelikult oli ese P. Kalinini teada parafiin, mitte trotüül, on ebausutavad. Seda põhjusel, et jälitusprotokollist nähtub selgelt, et garaaži juures oli kõrvaline isik askeldamas ja P. Kalinin tuli garaažist esemega välja seda jopehõlma all varjates. Parafiin ei ole ese, mida oleks tarvis teiste isikute eest varjata. Eseme varjamise fakt osutab, et P. Kalinin teadis, et ese, mille ta müüb A. P.le on lõhkeaine. Samuti toetab kohtu sellist järeldust asjaolu, et sõiduautos P. Kalinin rääkis A. P.le, et osa silindri küljest saetud materjali on ta ära lõhanud. Samuti autos selgitas ta A. P.le, kuidas kontrollida trotüüli ehtsust.
7.3.5.Kaitsja leidis, et kuriteo matkimise käigus P. Kalininit survestati kuritegu toime panema. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt õiguskaitseorganitel oli olemas eelnev info, et P. Kalinin võib käidelda ebaseaduslikult lõhkeaineid. Lisaks oli P. Kalinin eelnevalt 18.06.2019 müünud D. B.ile kolm silindrikujulise eset, mida kinnitas olevat ammoniit ja rääkides, et ta käib metalliotsijaga saarel, kus on metalli ja TNT-d. Samuti oli ta vahendanud 19.07.2019 trotüüliklotsi müüki I. Valujevilt A. P.le. Kuriteo matkimine toimus seaduslikult, sest see toimus Harju maakohtu eeluurimiskohtuniku loa alusel. P. Kalinin enda kahtlustatavana antud ütlustes ja kohtus viimases sõnas rääkis, et A. P. helistas talle sageli ja tüütas teda. Kohtus rääkis P. Kalinin viimases sõnas, et A. P. käis kolmel kuul igal päev ta akna all. Kohtu hinnangul on selles osas P. Kalinini ütlused tugevasti liialdatud. Nimelt eelnev tõendikogum näitab, et A. P. kohtus reaalselt P. Kalininiga ainult kahel korral. Esimest korda 19.07.2019, kui toimus P. Kalinini vahendatud trotüüliklotsi müük ning teisel korral 19.08.2019, kui P. Kalinin müüs A. P.le silindrikujulise trotüüli. Järelikult väited A. P. pealetükkivast käitumisest on P. Kalinini väljamõeldis. Uuritud tõendid näitavad küll A. P. kõnesid P. Kalininile, kuid tema küsimused P. Kalininile, kas tema sõber on Venemaalt saabunud ja kas kokku oleks võimalik saada, ei olnud ülemäära pealetükkivad. Salvestatud vestlused näitavad, et P. Kalinin ise oli huvitatud A. P.ga tehingu tegemisest, kuivõrd ta ise teatas, et leidis garaaži koristades ühe eseme. Järelikult ei pidanud ta tegelikkuses A. P. huvi ebaseaduslike esemete osas pealetükkivaks, vaid oli ise huvitatud ebaseaduslikust lõhkeaine käitlemisest.
7.3.6.Samuti selles episoodis ei olnud Pavel Kalininile väljastatud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Seega puudus tal LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeainet käidelda, mis LMS § 2 lg 1 ja 3 tulenevalt hõlmab muuhulgas lõhkematerjali võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist.
7.3.7.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Pavel Kalinin omandas ajaliselt enne 19.08.2019 lõhkeaine trotüül kaaluga 770,1 grammi, toimetas selle enda kasutatavasse garaažiboksi aadressil Paldiskis, Põhja tn 12. Seal hoidis ta trotüüli kuni 19.08.2019, mil müüs selle 80 euro eest sõiduautos xxxx A. P.le. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, edasitoimetamine, valdamine ehk hoidmine ning üleandmine kui müügi üks oluline osa kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 põhikoosseisus toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kohtu hinnangul käitles Pavel Kalinin silindrikujulist trotüüli subjektiivsest küljest otsese tahtlusega, kuivõrd tema teadmise kohaselt oli tegemist lõhkeaine trotüüliga. Selle asemel, et teatada saarelt leitud trotüülist Häirekeskusele, nagu nõuab LMS § 8 lg 1, viis ta selle garaaži hoiule ja lõpuks müüs aine A. P.le maha. Kuna varasemalt oli P. Kalinin toime pannud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse ning kaasaaitamise lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele, vastab P. Kalinini tegevus KarS § 414 lg 2 p 1 järgi
1-20-914 kvalifitseeritavale kuriteole, s.o lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele, mis on toime pandud vähemalt teist korda. 7.4.Pavel Kalinini poolt piiratud tsiviilkäibega tulirelva, s.o laskekõlbliku kaheraudse sileraudse püssi Bayard ebaseadusliku käitlemise episoodi koos M. V.iga, mis lõppes 15.06.2019 püssi müügiga V. B.ele, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.4.1.29.10.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisaga /tõend 14.33. kd 3, tl 76-88/ näitab, et 15.06.2019 kell 12.08 helistas V. B. Pavel Kalininile. Vestlusest selgub, et P. Kalinin pakkus V. B.ele vanaaegset pikka eset, mida V. B. oli varem ise näinud ja mida P. Kalinin nimetas „pihhpahh“. P. Kalinin oli nõus eseme ära andma kopikate eest, kolme eest, kuigi see on vanaaegne ja maksab normaalselt raha. Ta kinnitas V. B.ele, et tegemist on töökorras esemega, mida B. võib kontrollida. 15.06.2019 kell 12.16 helistas V. B. P. Kalininile tagasi, öeldes, et antakse ainult kaks. Vestlusest nähtub, et P. Kalinin jäi pakutud kahega nõusse. Samal päeval kell 15.48 helistas V. B. M. V.ile. M. V.i kahtlustatavana antud ütlused näitavad, et ta elas sel ajal xxxx P. Kalinini korteris /tõend 14.36/. Kõne alguses tundis V. B. huvi M. V.i poolt pakutud eseme osas. M. V. ütles, et eset on võimalik näha. Seejärel uuris M. V., kas võimalik eelneva asja raha eest tagasi saada. P. Kalinin võttis M. V.ilt toru üle ja küsis V. B.elt müüdud eset tagasi. Taustal oli kuulda P. Kalinini tuttava A. M.e häält, kes ei olnud rahul toimunud müügiga. P. Kalinin lubas vestluses V. B.ele maksta eseme eest poolteist, millest sajalise kohe. Sama teema jätkus 15.06.2019 kell 15.53 telefonikõnes, kui V. B. helistas M. V.ile ja toru võttis taas üle P. Kalinin.
7.4.2.Kahtlustatav V. B.e ütlused ning lisad /tõend 14.38 ja tõend 14.39 kd 3, tl 139-142 ja 143149/ näitavad, et 15.06.2019 päevasel ajal helistas talle P. Kalinin või M. V., pakkudes müügiks püssi. Püssi eest sooviti saada valget pulbrit. V. B. ostis kaks soonkinnitusega kotikest amfetamiini või metamfetamiini. Seejärel sõitis V. B. xxxx P. Kalinini ja M. V.i juurde korterisse. Korteris andis ta P. Kalininile üle kaks soonkinnitusega kilekotti valge pulbriga. P. Kalinin saatis V. B.e koos M. V.iga lähedal asuvasse garaažiboksi. P. Kalinin ise garaaži juurde ei tulnud, kuna tal oli jalavõru. M. V. sõitis V. B.ega garaažiboksi juurde. V. B. märgistas ortofotol garaažibokside asukohaks Paldiskis, Põhja tn 12 asuvad garaažiboksid. V. B.e tähistatud koht kattub 25.09.2019 jälitustoimingu protokollis ja selle lisades fikseeritud 15.09.2019 P. Kalinini kasutatud garaažibokside asukohaga /tõend 14.23/. V. B.e ütluste järgi avas M. V. võtmega garaažiboksi, sisenes sinna ja tõi välja koti. Kotis oli kaheks osaks võetud kaheraudne püss, millel oli puidust kaba. Püssil ei olnud sihikut. Püssil oli kaks päästikut. Püss nägi välja vana ja mitte väga heas seisukorras. M. V. andis koti koos püssiga üle V. B.ele. V. B. pani püssi autosse, viis M. V.i tagasi korterelamu juurde ning sõitis koos püssiga ära. Samal päeval müüs ta püssi xxxx oma tuttavale, keda hüütakse R.iks. V. B.e sõnul helistas P. Kalinin talle pärast püssi mahamüümist mitu korda sooviga püss tagasi osta, kuid V. B. vastas, et see ei ole enam võimalik.
7.4.3.Kohtu hinnangul on kahtlustatava V. B.e ütlused on usutavad, kuivõrd lisaks sellele, et need haakuvad 29.10.2019 jälitustoimingute protokolliga püssi soetuse asjaolude osas, kinnitavad püssi edasimüüki R.i nimelisele isikule kahtlustatava R. K. ütlused /tõend 14.41 kd 3, tl 153-156/. R. K. selgitas, et 2019. aasta suvel, enne jaanipäeva, helistas talle V. B., kes pakkus müügiks kaheraudset püssi. Nad kohtusid xxxx ning R. K. ostis V. B.elt püssi. Püss oli kotis kahes osas, kaks toru ja kabaosa. Püss nägi välja vanem, antiigimoodi. Ostetud püssi hoidis R. K. algul enda kodus, hiljem isakodus. V. B.e ja R. K. vahelist suhtlust kinnitab 02.01.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /tõend 14.44 kd 3, tl 196-197/, millest nähtub muuhulgas, et V. B. ja R. K. kontakteerusid telefonitsi 15.06.2019 pärastlõunasel ajal 3 korda ning R. K. kasutuses olnud telefon asus kõnede ajal xxxx.
7.4.4.06.12.2019 R. K. ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeli ja õiendiga /tõend 14.42 kd 3, tl 157-167/, näitavad, et R. K. hoidis V. B.elt soetatud kaheraudset vanemat kahe päästikuga püssi koos muude relvadega xxxx.
7.4.5.17.12.2019 tulirelvaekspertiisi akti nr 19E-TB0133 kohaselt /tõend 14.42 kd 3, tl 171-178/ kujutab kõnealune püss enesest kaheraudset sileraudset püssi Bayard kaliiber xxxx ning tegemist
1-20-914 on tulirelvaga. Ekspertiisiakti fototabelist nähtub, et püss oli pakendis kahes osas – relvaraud ja kaba ning ekspertiisi käigus püss koostati. Samuti nähtub fototabelist, et relvaraud oli ligi 80 cm pikkune ning püssi üldpikkus ületas 1 meetrit. Ekspertiisi akti põhistavast osast ilmneb, et vaatluse alusel oli püss halvas seisukorras. Samas relva osad olid oma kohtadel ja töökorras. Katselasud toimusid ning relva mehhanismide töö oli korrapärane. Kuna püssil puudus kestade tõukur, tuli lastud kestad eemaldada padrunipesadest käsitsi. Sellisel moel oli püss kõlblik laskude sooritamiseks. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1 ning § 19 lg 1 p 5 ja lg 2 mõttes.
7.4.6.Samuti ilmneb kahtlustatava A. M.e 16.10.2019 ütlustest /tõend 14.62 kd 6, tl 8-12/, et Pavel Kalinin hoidis oma garaažis sileraudset püssi. Tunnistaja sõnul P. Kalinini ütles talle, et müüs püssi maha kahe grammi amfetamiini eest. Kohtu hinnangul on A. M.e ütlused püssi müümise osas on tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 3 ja § 75 lg 4 alusel, kuivõrd P. Kalininilt kuuldu sisaldab (KarS § 418 lg-s 1 ettenähtud) kuriteo omaksvõttu.
7.4.7.Pavel Kalinini kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.32 kd 3, tl 22-31, 73-75/ langevad kokku nii 29.10.2019 jälitustoimingute protokolli kui ka V. B.e ütlustega. P. Kalinin tunnistas kahtlustatavana end püssi ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis süüdi. Ta selgitas, et leidis püssi Xxxx sõjaväepolügoonilt maa seest. Pärast leidmist pani ta püssi garaaži. Püss oli roostes. Ta müüs püssi S. B.ele. Püssi tõi garaažist ära M. V., kuna P. Kalininil oli elektrooniline jalavõru. M. V. elas tema juures, oli nagu perekonna liige, teadis täpselt P. Kalinini asju. Püssi vastu sai P. Kalinin amfetamiini ja viina. Täpselt enam ei mäleta. Hiljem tahtis P. Kalinin püssi S.ult tagasi saada, kuid ei saanud. Kohtuistungil viimases sõnas rääkis P. Kalinin, et leidis vanaaegse kaheraudse püssi Xxxx saarelt. Ta väitis, et võttis püssist lööknõela välja, tegi püssi laskekõlbmatuks ja pani selle seinale kui maketi. Kohus ei pea kohtus antud ütlustest usutavaks seda, et P. Kalinin võttis püssist välja lööknõela, muutes selle niiviisi laskekõlbmatuks ja et ta pani selle seinale nagu maketi. Esiteks nähtub V. B.e ütlustest, et M. V. tõi garaažist välja koti, mille sees oli püss kahes osas. Seega ei rippunud püss maketina seinal nagu väitis P. Kalinin, vaid oli hoiustatud garaažis kotis. Teiseks 17.12.2019 tulirelvaekspertiisi akti kohaselt oli püssi mehhanismide töö on korrapärane ning lasud toimusid. Püssil puudus vaid kestade tõukur. Järelikult ei pea paika P. Kalinini väide sellest, et ta eemaldas püssilt lööknõela ja muutis selle nii laskekõlbmatuks.
7.4.8.Relvaregistri väljavõte /tõend 14.26 kd 2, tl 143-145/, näitab, et P. Kalininil puudub relvaluba. Nimetatu tõendab, et P. Kalinin, leides piiratud tsiviilkäibega relva, eiras RelvS § 9 lg 1 tulenevat nõuet teatada leitud ja valdusesse võetud relvast viivitamata politseile ja anda leid politseile leid üle. Selle asemel käitles ta piiratud tsiviilkäibega tulirelva relva õigustamatult, s.o ilma relvasoetamisloata RelvS § 32 lg 1 ja lg 2 ning relvaloata RelvS § 34 lg 2 mõttes, toimetades püssi enda kasutuses olevasse garaaži, kus hoidis seda 15.06.2019. Siis võõrandas ta relva V. B.ele, kellel samuti puudus relvaregistri väljavõtte järgi /tõend 14.45 kd 3, tl 198-201/ relvaluba. Nimetatud tegevused kujutavad enesest RelvS § 11 lg 2 tulenevalt relva käitlemist, mis tohib toimuda üksnes vastava loa alusel.
7.4.9.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum võimaldavad järeldust, et P. Kalinin leidis täpselt tuvastamata kohas ja ajal hiljemalt 15.06.2019 vanaaegse kaheks osaks võetud laskekõbuliku tulirelva, toimetas selle enda kasutatavasse garaaži ning 15.06.2019 võõrandas koos M. V.iga tulirelva V. B.ele, mille eest sai vastu kaks kotikest narkootilist ainet. Kuigi püss oli kaheks osaks võetud, oli tegemist ühte komplekti kuuluva ja koos hoitavate oluliste püssi osadega, mis kokkupandud kujul moodustasid laskekõlbuliku tulirelva. Niisamuti leiab kohus et M. V.i panus müügi õnnestumiseks oli sama oluline kui P. Kalinini oma. Nimelt P. Kalininil ei olnud võimalik elektroonilise valve tõttu kodust lahkuda, garaažist püssi võtta ega V. B.ele üle anda. Seda tegi tema eest M. V., kelle vastava teopanuseta oleks püssi üleandmine jäänud toimumata. Seega P. Kalininile ja M. V. tegutsesid tulirelva müügil V. B.ele isikute grupis. Kohtu hinnangul käitles Pavel Kalinin püssi subjektiivsest küljest vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd 29.10.2019 jälitusprotokollis ta kinnitab V. B.ele eseme töökorrasolekut, mida tuvastas hiljem ka tulirelvaekspertiis. Samuti teadis ta, et tal puudub relvaluba, kuivõrd seda ei olnud kunagi talle
1-20-914 väljastatud. Järelikult P. Kalinin pidas võimalikuks, et tema valduses on töökorras olev tulirelv ning ühtlasi teadis, et tal ei ole õigust seda käidelda. Sellele vaatamata ta toimetas leitud tulirelva enda kasutatavasse garaaži, hoidis seda seal ning seejärel võõrandas M. V.i teopanuse toel püssi V. B.ele. Relva soetamine, hoidmine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes ning mahuvad KarS § 418 põhikoosseisus näidatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kohtu hinnangul vastab P. Kalinini tegevus KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavale kuriteole, s.o tulirelva ebaseaduslikule käitlemisele, mis on toime pandud grupi poolt. 7.5.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise olulise osa, s.o lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri lõigu ebaseadusliku käitlemise episoodi 01.01.2017 ja 02.01.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.5.1.11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud 2017. ja 2018. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. Nimetatud vaatluse juurde kaasati asjatundjana Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi juhatajat R. T.. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.7. on vaadeldud videot, milles üks isik põletab korteris plastikkattega süütenööri ja teine isik mõõdab mobiiltelefonis oleva stopperiga põlemiseks kuluvat aega. Kõnealuse faili nimetuses kajastub kuupäev 01.01.2017. Samuti on 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.10. vaadeldud videot, milles põletatakse täpselt samasugust süütenööri välitingimustes. Süütenöör on kinnitatud silindrikujulise eseme külge. Faili nimetuses kajastub kuupäev 02.01.2017.
7.5.2.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115/, milles ta tunnistas oma süüd kõigis talle inkrimineeritavates kuriteoepisoodides ja andis üksikasjalikke ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Sealhulgas 30.12.2019 ülekuulamisel ta rääkis 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.7. vaadeldud video kohta, et leidis ligikaudu 2 aastat tagasi ühest lõhutud garaažiboksist hallikat värvi kummist kattega umbes 1-meetrise süütenööri ja ka ühe musta värvi riidematerjalist kattega süütenööri. Ta viis need enda koju xxxx. Kodus lõikas ta süütenöörist jupi ja pani selle põlema. Tema sõber D. O. filmis toimuvat ja võttis mobiiltelefonis oleva stopperiga aega. Punktis 5.10. vaadeldud video osas rääkis ta, et pani plasttorusse padrunist võetud püssirohu ja süütejupi nööri. Video tegi ta üksi Delfiino garaažibokside juures. Kohtu hinnangul on I. Valujevi ütlused usaldusväärsed ja langevad täielikult kokku 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.7. ning 5.10. nähtuvaga. I. Valujevi ütluste ja faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et süütenööri süütas I. Valujev enda kodus 01.01.2017 ja 02.01.2017 välitingimustes ning leidis süütenööri ajaliselt mõni aeg varem. Seejuures 23.12.2019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.54. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.6 nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.10. vaadeldud video on filmitud Paldiskis, Delfiino kinnistu garaažide tagusel metsatuka juurde jääval kõrvalisel alal geograafiliste koordinaatidega 59:21.6573 N (ehk põhjalaius 59°21. 6573') ja 024:03.4716 E (ehk idapikkus 024°03. 4716').
7.5.3.16.12.2019 vaatlusprotokolli ja I. Valujevi ütlustega haakuvad tunnistaja D. O.i ütlused /14.55. kd 4, tl 189-191/. D. O.i ütlused tõendavad, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.7. vaadeldud videol on tema ja Igor Valujev. Tunnistaja sõnul oli I. Valujevil süütenöör, mida ta põletas oma korteris xxxx ning tunnistaja filmis ja võttis aega. Tunnistaja arvas, et idee süüdata süütenöör võis olla tunnistaja poolne, kuid ei mäletanud seda täpselt.
7.5.4.15.10.2019 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga /tõend 14.50. kd 4, tl 123-131/ tõendab, et xxxx asuv korter on I. Valujevi elukoht.
7.5.5.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2019 vastus nr 10-1/19-2796-002 koos kutseregistri väljavõtete ja 01.10.2019 elektronkirjadega /tõend 14.27 kd 2, tl 146-163/ näitab seda, et Igor Valujevil ei olnud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Nimetatu tõendab, et Igor Valujevil puudus LMS § 12 lg 1, § 13 lg
1-20-914 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeseadeldisi ja sellest tulenevalt ka nende olulisi osasid (süütenööri) käidelda.
7.5.6.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev leidis ehk omandas ajaliselt enne 01.01.2017 plastikkattega süütenööri lõigu. Kuna süütenöör on ese, mille abil saab panna plahvatama lõhkeseadeldise, siis loeb kohus süütenööri lõhkeseadeldise oluliseks osaks. Samuti on eelnevate tõenditega kinnitust leidnud, et Igor Valujev toimetas süütenööri enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse. Seal ta hoidis süütenööri ja põletas osa süütenöörist ära 01.01.2017 korteris ning osa 02.01.2017 Delfiino garaažibokside juures välitingimustes. Süütenööri loata või kutsetunnistuseta omandamine (leiu endale jätmine), hoidmine ja ära põletamine ehk kasutamine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. Kohtu hinnangul käitles I. Valujev süütenööri otsese tahtlusega. I. Valujevi ütluste põhjal saab järeldada, et ta sai juba leides aru, et tegemist on süütenööriga. Lisaks ta ühendas süütenööri toruga, kuhu pani püssirohtu. Seega sai I. Valujev aru, et ta hoiab ja kasutab süütenööri, mis on lõhkeseadeldise oluline osa. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba ei ole I. Valujevile väljastatud. Järelikult oli süütenööri käitlemine ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga. 7.6.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 07.11.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.6.1.11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud 2017. ja 2018. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.3. on vaadeldud videot, milles paistab vana potti meenutava metalleseme alt välja asfalteeritud kattega süütenöör. On kuulda, et keegi vestleb Igori nimelise isikuga. Lisaks filmijale on näha eemale jooksmas vähemalt kahte inimest. Tegevus toimub lagedal väljal asuval kruusateel. Kauguses on näha suitsu ja kuulda plahvatust koos metalleseme õhku paiskumisega. Faili nimetuses kajastub kuupäev 07.11.2017. Faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et toimunu leidis aset 07.11.2017.
7.6.2.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115/, näitavad, et 30.12.2019 ülekuulamisel ta rääkis 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.3. vaadeldud video kohta järgmist. Ta leidis metalläärtega seest tühja toru, mille otsad on korgiga kinni keeratavad (elektrikaitsme kest). Ta puuris kodus torusse augu, pani torusse padrunist pärit püssirohtu ja teipis juurde jupi varasemalt leitud asfalteeritud kattega süütenööri. Videol on see ese kuplikujulise eseme all. Video on tehtud Paldiskis garaažide taga. I. Valujev süütas süütenööri ja filmis toimuvat. Lihtsalt vaatamas olid tema kaks tuttavat, D. O. ja I. R.. Kohtu hinnangul on I. Valujevi ütlused usaldusväärsed ja langevad täielikult kokku 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.3. nähtuvaga. Samuti 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.54. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.2. nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.3. video on filmitud Paldiskis, Põhja tn äärde jääva garaažikompleksi tagusel tühermaal asuval kruusateel geograafiliste koordinaatidega 59:21.8031 N (ehk põhjalaius 59°21.8031') ja 024:03.2572 E (ehk idapikkus 024°03.2572').
7.6.3.16.12.2019 vaatlusprotokolli ja I. Valujevi ütlustega haakuvad tunnistaja D. O.i ütlused /14.55. kd 4, tl 189-191/. D. O.i ütlused tõendavad, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.3. vaadeldud videol on tema, I. R. ja Igor Valujev. Tunnistaja sõnul on video tehtud garaažide taga. I. Valujevil oli valmis seadeldis, mille ta pani poti alla. I. Valujev süütas süütenööri ja filmis toimunut. Tunnistaja sõnul I. Valujev lõbustas end selliste paugutamistega. Selliseid juhtumeid oli veel.
1-20-914
7.6.4.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2019 vastus nr 10-1/19-2796-002 koos kutseregistri väljavõtete ja 01.10.2019 elektronkirjadega /tõend 14.27 kd 2, tl 146-163/ näitab seda, et Igor Valujevil ei olnud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Nimetatu tõendab, et Igor Valujevil puudus LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeseadeldisi käidelda, mis hõlmab eneses muuhulgas lõhkeseadeldiste valmistamist, valdamist ning kasutamist.
7.6.5.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 07.11.2017 oma elukohas xxxx nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis kinniste otstega toru püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud toruga lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise garaažide taga tühermaal asuvale kruusateele, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga. 7.7.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 09.11.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.7.1.11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud 2017. ja 2018. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.4. on vaadeldud videot, milles on näha vana metallsangadega pott ja selle kõrval silindrikujuline metallotstega ese. Eseme otsas on kollakat tooni plastikkattega süütenöör. Videos süütab keegi sigaretiga süütenööri, isik jookseb minema ning mõne aja pärast on kuulda plahvatust. Faili nimetuses kajastub kuupäev 09.11.2017. Faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et toimunu leidis aset 09.11.2017.
7.7.2.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused koos lisadega /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 6470, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.4. kirjeldatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta tegi kodus valmis samasuguse püssirohtu sisaldava seadeldise, mida kirjeldas eelmise, s.o 07.11.2017, lõhkeseadeldise episoodi puhul. Süütenöörina kasutas ta seekord kummikattega süütenööri. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.4 vaadeldud video on tehtud I. Valujevi sõnul Paldiskis, Vene surnuaia juures. Igor Valujev tähistas nimetatud video tegemise koha ortofotol. I. Valujevi sõnul süütas ta süütenööri sigaretiga ja jooksis eemale. Sündmuskohal oli ta üksi.
7.7.3.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 09.11.2017 oma elukohas xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis kinniste otstega toru püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud toruga lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise Paldiski linnakalmistu kõrval asuvasse kohta, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja
1-20-914 plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga. 7.8.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 03.12.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.8.1.11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud 2017. ja 2018. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.6. on vaadeldud videot, milles on kivil näha hõbedast värvi silindrikujuline balloon, mille otsa on teibitud kollakas süütenöör. Videos süütab keegi sigaretiga süütenööri, isik jookseb minema ning mõne aja pärast on näha suitsu ja kuulda plahvatust. Faili nimetuses kajastub kuupäev 03.12.2017. Faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et toimunu leidis aset 03.12.2017.
7.8.2.23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.54. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.2. nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.6. video on filmitud Paldiskis, Põhja tn 12 asuva garaažikompleksi ning Paldiski Põhikooli vahel olevale tühermaal vana suure betoonploki sees olevas õõnsuses geograafiliste koordinaatidega 59:21.4417 N (ehk põhjalaius 59°21. 4417') ja 024:03.3730 E (ehk idapikkus 024°03.3730').
7.8.3.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.6. ning 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta leidis süsihappegaasiballooni, puuris sinna kodus augu ja pani sisse padrunitest võetud püssirohu. Ballooni külge kinnitas ta süütenöörijupi. Video tegi ta Põhja garaažide juures. Ta pani seadeldise betoonkaevuplaadis olevasse auku. I. Valujevi sõnul süütas ta süütenööri sigaretiga ja jooksis eemale. Sündmuskohal oli ta üksi.
7.8.4.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 03.12.2017 oma elukohas xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis süsihappegaasiballooni püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud ballooniga lõhketöödeks mõeldud süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise Paldiskis, Põhja tn 12 asuvate garaažide juures tühermaal asuva betoonploki õõnsusesse, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.
1-20-914 7.9.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 03.01.2018, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.9.1.11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud 2017. ja 2018. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.11. vaadeldud videos on näha tühermaal isik, kes valab ajalehe vahelt metallist anumasse hallikasrohelist värvi püssirohusarnast materjali. Järgnevalt keerab isik anumale peale metallist korgi. Siis on näha isiku käes kollakat plastikkattega süütenööri ning kuulda metallkorgi keeramise heli. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.12. vaadeldud videos on näha, et samas kohas samas riietuses isik süütab lühikese käes oleva süütenöörijupi ning viskab selle maha. Videosalvestise kaadris on näha isiku peopesa. Seejärel liigub isik punktis 5.11 vaadeldud korgiga suletud ja süütenööriga ühendatud metallanuma juurde. Ta süütab süütenööri, liigub kiiresti eemale, varjub tühermaal oleva kivi taha ning eemal on näha suitsu, kuulda plahvatust ja näha leeki. Faili nimedes on kuupäev 03.01.2018, millest saab järeldada, et toimunu leidis aset 03.01.2018.
7.9.2.10.01.2020 ekspertiisiakt (sõrmejäljeekspertiis)19E-SS0071 /tõend 14.53 kd 4, tl 163-174/ tõendab, et 03.01.2018 videosalvestise kaadris paistnud isiku vasak käe naha papillaarkurrustiku jäljed kattuvad Igor Valujevi omaga. Nimetatu tõendab, et 03.01.2018 videos eseme plahvatama pannud isik oli Igor Valujev.
7.9.3.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused koos lisadega /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 6470, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.11. ja 5.12. kirjeldatuga ning 10.01.2020 ekspertiisiaktis /tõend 14.53/ tuvastatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta leidis metallist korpuse koos pealekeeratava kaanega. Ta valas korpusesse padrunitest pärineva püssirohu, mis oli kohaliku ajalehe sees. Korpusel oli sobiv ava, kuhu ta pani sisse süütenööri. Eelnevalt ta süütas väikese jupi süütenööri. Seejärel ta süütas korpuse küljes oleva süütenööri ja jooksis eemale. Sündmuskohal oli ta üksi. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.11. ja 5.12 vaadeldud videod on tehtud I. Valujevi sõnul Xxxx poolsaarel kohas, kus kaitseväelased viivad läbi oma õppusi. Igor Valujev tähistas nimetatud video tegemise koha ortofotol. Tähistatud koht asub Paldiskis, Xxxx poolsaarel Leetse tee ja Vana-Tallinna maantee vahelisel alal.
7.9.4.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas 03.01.2018 Paldiskis, Xxxx poolsaarel asuval tühermaal nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis metallanuma püssirohuga ja sulges selle. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud anumaga lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Ta süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.
7.10.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise olulise osa, s.o lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri lõigu ebaseadusliku käitlemise episoodi 06.02.2018, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
1-20-914
7.10.1.11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud 2017. ja 2018. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.14. on vaadeldud videot, milles isik süütab lumistes oludes asfalteeritud kattega süütenööri, mis paistab välja mootorratta kiivri seest. Faili nimes on kuupäev 06.02.2018, millest saab järeldada, et toimunu leidis aset 06.02.2018
7.10.2.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.14. kirjeldatuga. Tema ütlustest selgub, et ta valmistas kodus elektrikaitsme kestast, süüterohust ja süütenöörist seadeldise. Video tegi ta Pavel Kalinini kasutatava garaažiboksi taga, mahapõlenud garaažide juures ning kiivri leidis sealtsamast. Ta süütas süütenööri, püssirohi põles ära, aga seadeldis ei plahvatanud. Sündmuskohal oli ta üksi.
7.10.3.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum on piisav tuvastamaks, et Igor Valujev omandas täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid hiljemalt 06.02.2018 asfalteeritud kattega süütenööri. Ta süütas selle 06.02.2018 Paldiskis, Põhja tn 12 asuva P. Kalinini kasutuses oleva garaažiboksi taga. Kuna süütenöör on ese, mille abil saab panna plahvatama lõhkeseadeldise, siis loeb kohus süütenööri lõhkeseadeldise oluliseks osaks. Süütenööri loata või kutsetunnistuseta omandamine (leiu endale jätmine), enda valduses hoidmine ja ära põletamine ehk kasutamine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. Kohtu hinnangul käitles I. Valujev süütenööri otsese tahtlusega. I. Valujevi ütluste põhjal saab järeldada, et ta sai juba leides aru, et tegemist on süütenööriga. Ta ühendas praeguses episoodis süütenööri elektrikaitsme kestaga, kuhu pani püssirohtu. Seega sai I. Valujev aru, et ta hoiab, valdab ja kasutab süütenööri, mis on lõhkeseadeldise oluline osa. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba ei ole I. Valujevile väljastatud /tõend 14.27/. Järelikult oli süütenööri käitlemine ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.
7.11.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 05.03.2018, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.11.1.11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud 2017. ja 2018. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.16. on vaadeldud videot, milles on näha katkise garaažiboksi nr xxxx seinapraos silindrikujulist eset, millest paistab välja asfalteeritud kattega süütenöör. On näha, et isik süütab sigaretiga süütenööri ning eemaldub. Mõne aja pärast on näha plahvatust ning leeki.
7.11.2.. 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.54. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.7. nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.16. video on filmitud Paldiskis, Põhja tn 12 asuva garaažikompleksi boksi nr xxxx juures, mille kõrval on kokkuvajunud garaažiboks. Sündmuskoha geograafilised koordinaadid on 59:21.4852 N (ehk põhjalaius 59°21. 4852') ja 024:03.3884 E (ehk idapikkus 024°03. 3884').
7.11.3.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.16. ning 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta tegi kodus elektrikaitsme kestast seadeldise nagu eelpool episoodides kirjeldatud. Kesta sisse pani ta püssirohu ja külge ühendas asfalteeritud kattega süütenöörijupi. Video tegi ta Pavel Kalinini garaažiboksi taga, kus on mahapõlenud garaažid. I. Valujevi sõnul süütas ta süütenööri sigaretiga ja läks eemale. Sündmuskohal oli ta üksi. Igor
1-20-914 Valujevi selgituste kohaselt tegi ta kõik videod ja seadeldised lihtsalt huvi pärast, kuna tundis huvi millisel viisil plahvatused toimuvad. Ta hoidis videosid kõvaketastel, ei avalikustanud neid internetis. Ta kahetses siiralt juhtunut, lubades, et rohkem selliste asjadega ei tegele.
7.11.4.Kaitsja leidis, et episoodides, kus Valujev katsetas väikeseid lõhkelaenguid süütenööriga, toimus see tegevus metsavahe teel. Kaitsja hinnangul need paugutused ei olnud ohtlikumad kui uue aasta raketid. Kaitsja leidis, et tõenditega ei ole tuvastatud, et paugutamised leidsid aset Paldiski linnas ja palus, et kohus kohaldaks KrMS § 7 lg 3. Kohus ei nõustu sellega, et nendes episoodides, kus I. Valujev pani plahvatama torupommilaadse lõhkeseadeldise välitingimustes metsateel või tühermaal, ei ole tuvastatud toimepanemise koht. Toimepanemise kohta näitavad nii I. Valujevi ütlused koos märkmetega ortofotodel, kui ka 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Lisaks hõlmavad episoodid käitlemisteona ka lõhkeseadeldiste valmistamist, mis enamustes episoodides toimusid I. Valujevi kodus. Järelikult puudub alus kohaldada KrMS § 7 lg
3.Kuna KarS § 415 koosseis on abstraktne ohudelikt, mille karistamisväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel, siis ei ole koosseisu mõttes oluline, kas isetehtud torupommi õhkimine oli ohtlikum kui uue aasta raketi laskmine. Küll aga saab I. Valujevi teo toimepanemise asjaolusid võtta arvesse tema süü suuruse hindamisel.
7.11.5.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 05.03.2018 oma elukohas xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis silindrikujulise elektrikaitsme püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud elektrikaitsme kestaga lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise Paldiskis, Põhja tn 12 garaažikompleksi vahel paikneva kokkuvajunud garaažiboksi juurde, pani lõhkeseadeldise garaažiboksi xxxx seinapilusse, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – seadeldisse pandud püssirohi ning süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga. Kuna Igor Valujev käitles eelnevalt mitmel korral ebaseaduslikult süütenööri kui lõhkeseadeldise olulist osa, samuti mitmel korral käitles isevalmistatud torupommi tüüpi lõhkeseadeldisi, siis vastab tema tegevus KarS § 415 lg 11 p 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole, s.o lõhkeseadeldise ebaseaduslik valmistamine ja hoidmine ning lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamine ja hoidmine, mis on toime pandud vähemalt teist korda.
7.12.Igor Valujevi poolt lõhkeaine, so monoliitse rohelist tooni eseme, milles sisaldus ligikaudu 70% lõhkeainet nitrotselluloos, ebaseaduslikku käitlemist, sh esemest vähemalt 8,17 grammi välja puurimist, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.12.1.15.10.2019 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga /tõend 14.50. kd 4, tl 123-131/ näitab, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel leiti 15.10.2019 muuhulgas elutoast tumerohelist värvi ainetükk ning läbipaistva topsi sees puru. Tumerohelisel ainetükil olid sees ümmargused augud.
7.12.2.19.11.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0020, 17.12.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0023 /tõend 14.57. kd 5, tl 19-20, 22-24, 25-27, 29-32/ ja 31.12.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 19E-PL0031 lisaga /tõend 14.58. kd 5, tl 33-39/ näitavad, et Igor Valujevi elukohast leitud rohelist värvi ainetükk kaaluga 348,5 grammi ja läbipaistvas plasttopsis sisalduv rohekat värvi puru üldkaaluga 8,17 grammi sisaldasid põhiainena ligikaudu 70% tööstuslikult valmistatud nitrotselluloosi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli plasttopsis sisalduv puru
1-20-914 saadud rohelisest ainetükist ilmselt aine väljapuurimise ja peenestamise teel. Ekspertiisiaktist selgub, et nitrotselluloosi kasutatakse suitsuta püssirohu valmistamiseks ning tegemist on brisantse lõhkeainega. Samuti saab nitrotselluloosi kasutada lõhkeseadeldiste osadena. Samuti tõendab ekspertiis, et nii leitud roheline ainetükk, kui ka plasttopsis olnud puru olid plahvatusvõimelised.
7.12.3.Erialaraamatu „Lõhkeained, pürotehnilised ja süütesegud“ väljavõte /tõend 14.5 kd 1, tl 93-98/ näitab, et nitrotselluloos on normaalvõimsusega lõhkeaine, mida on võimalik kasutada lõhkamistöödel või poolfabrikaadina suitsuta püssirohu tarbeks. Ka see tõendab, et I. Valujevi kodust leitud roheline ainetükk ning topsis olnud puru kulusid lõhkeainete hulka LMS § 2 lg 2 mõistes.
7.12.4.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad 15.10.2019 läbiotsimisprotokollist nähtuva, lõhkeaineekspertiisi aktidest ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi aktist ilmnevaga. I. Valujev rääkis 16.10.2019 ja 25.11.2019 ülekuulamisel, et tumerohelise ainetüki ja trotüüliklotsi sai ta samast kohast. I. Valujev märkas rohelist ainetükki tuttava juures garaažis. Ta arvas, et see on raketiküte. Ta katsetas selle põlemist ning aine põles aeglasemalt kui püssirohi. Ta väitis, et ei teadnud täpselt, millega on tegu ning kas see kujutab enesest ohtu või mitte. Ta puuris akutrelliga tüki sisse avasid, et puru kokku korjata ja põlema panna. Osa puru põletas ta õues ära, osa pani plasttopsi koos padrunitest võetud püssirohuga. Seejuures Igor Valujev näitas kahtlustatavana ütluste ja olustiku seostamise käigus 29.10.2019 ette enda tuttava garaaži, kuskohast sai trotüüliklotsi ning rohelist värvi eseme /tõend 14.49. kd 4, tl 84-95/.
7.12.5.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev omandas enne 15.10.2019 ainetüki, mis sisaldab enamuses nitrotselluloosi. Tegemist oli lõhkeainega LMS § 2 lg 2 mõistes. Nimetatud lõhkeainet hoidis ta elukohas xxxx asuvas korteris, kus puuris esemest välja osa ainet. Selline tegevus vastab LMS § 2 lg 1 ja 3 lõhkematerjali käitlemisele. Leidmise hetkel oli ainetüki kaal 348,5 grammi ja sellest välja puuritud aine kaal 8,17 grammi. I. Valujev tegutses nimetatud lõhkeainet soetades, hoides ja sellest tükikesi välja puurides kaudse tahtlusega. Ta küll arvas, et tegemist on raketikütusega, väites, et ei teadnud, millega on täpselt tegu ja kas see kujutab enesest ohtu; samas tema käitumine aine saamisel näitab, et ta katsetas selle põlemist ning võrdles aine põlemiskiirust püssirohu põlemise kiirusega. Samuti hoidis ta ainest väljapuuritud tükikesi topsis koos padrunitest pärit püssirohuga. Järelikult pidas I. Valujev rohelist ainetükki ja sellest pärinevat puru aineks, millel on sarnasus püssirohuga ning ta vähemalt möönis võimalust, et tegemist on plahvatamisvõimelise ainega. Midagi täpsemat I. Valujev aine omaduste kontrollimiseks ette ei võtnud. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, enda valduses hoidmine ja sellesse aukude puurimine osa aine eemaldamiseks (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 põhikoosseisus toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Lõhkeainega ümberkäimiseks vajalikke lube I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeaine omandamine, hoidmine ja sellest tükkide välja puurimine ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, § 17 lg 1 ja 3 ja § 18 lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga. Kuna Igor Valujev oli varasemalt, s.o enne 19.07.2019 soetanud, oma koju toimetanud, seal hoidnud ning seejärel 19.07.2019 P. Kalinini kaasabil garaažide juures maha müünud 196,1 grammise trotüülitüki A. P.le, siis loeb kohus tuvastatuks, et I. Valujev pani toime KarS § 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda.
7.13.Igor Valujevi poolt piiratud tsiviilkäibega tulirelva, s.o laskekõlbliku kaheraudse sileraudse püssi TOZ ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 26.06.2019 kuni 15.10.2019, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.13.1.15.10.2019 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga ning 15.10.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tõend 14.50. kd 4, tl 123-131 ja 192-231/ näitavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel leiti 15.10.2019 muuhulgas elutoast must prügikott, milles I. Valujevi sõnul sees kaheraudne püss. Asitõendi vaatlusprotokollist ilmneb, et kotis oli kaheraudne
1-20-914 sileraudne püss kolmeks osaks (relvaraud, kaba ja laesäär) lahti võetuna. Visuaalselt on relvaraud väljast roostes ning kaba puitosa vana ja katkine.
7.13.2.12.11.2019 tulirelvaekspertiisi aktist nr 19E-TB0113 koos fototabeliga /tõend 14.56. kd 5, tl 13-18/ ilmneb, et püss saabus ekspertiisi kolmeks osaks lahti võetuna ning koostati. Vaatlemisel oli püss väga halvas seisukorras. Eksperdiarvamuse kohaselt kuulub I. Valujevi elukohast äravõetud kaheraudne püss tulirelvade hulka ja kujutab endast kaheraudset sileraudset püssi TOZ mudel xxxx. Ekspertiisiakti kohaselt on nimetatud püss parempoolsest relvarauast laskmisel laskekõlblik, vasakpoolsest aga mitte. Samuti nähtub fototabelist, et relvaraud on ligi 80 cm pikkune ning püssi üldpikkus ületab 1 meetrit. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga RelvS § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1 ning § 19 lg 1 p 5 ja lg 2 mõttes.
7.13.3.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad 15.10.2019 läbiotsimisprotokollist nähtuvaga ning tulirelva ekspertiisiaktist ilmnevaga. I. Valujev rääkis 16.10.2019 ja 25.11.2019 ülekuulamisel, et leidis 2019. aasta suve alguses Paldiski lähedalt mererannikult vana majaka juurest kaheraudse püssi. Püss oli roostes ning puit mädanenud. Püss oli leidmisel kolmes osas. I. Valujevile meenus, et pärast leidmist saatis ta kivil olevast püssist foto M. V.ile. Seejuures 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ja fotofaili „20190626 104755.jpg“ väljatrükk /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148/ tõendab, et Igor Valujevi elukohast xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjalt leiti muuhulgas fail, milles püssifoto. Foto on tehtud välitingimustes ning püss paikneb kahes osas (relvaraud ja kaba eraldi) kivil. Foto on tehtud 26.06.2019. Samuti Igor Valujev näitas kahtlustatavana ütluste ja olustiku seostamise käigus 29.10.2019 täpselt ette püssi leidmise koha /tõend 14.49. kd 4, tl 84-95/.
7.13.4.Tunnistaja A. P. ütlused /tõend 14.13 kd 1, tl 187-196; kd 2, tl 105-111/ ning tema ütlustele lisatud tähistega ortofotod /tõend 14.14 kd 1, tl 197-205/ näitavad, et tunnistaja A. P. sõnul ta uuris 19.07.2019 kohtumisel trotüüli ostes, kas on veel midagi pakkuda ja jalgrattaga mees ütles, et tal on 16-kaliibriline relv, mida ta esialgu müüa ei kavatse. Niisamuti näitab 13.09.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisadega /tõend 14.2. kd 1, tl 14-71/, et 19.07.2019 kell 13.03 kõnes kutsus P. Kalinin I. Valujevi garaažide juurde, uurides kas I. Valujev võtab ka teise asja kaasa. Kuid I. Valujev andis teada, et seda ta ei müü. Samuti 09.01.2020 jälitustoimingute protokoll koos lisadega /tõend 14.34 kd 3, tl 102-114/ näitab, et 17.09.2019 vestles M. V. V. B.ega vanaaegsest esemest, mille käepide on veidi rikutud, lubades saata 10-15 minuti pärast esemest pildid. Järgmiseks helistas M. V. Igor Valujevile, paludes saata fotod. Eelnev tõendab, et I. Valujevi valduses oli 2019. aasta suvel ja sügisel tulirelv.
7.13.5.Relvaregistri väljavõte /tõend 14.26 kd 2, tl 143-145/, näitab, et I. Valujevil puudub relvaluba. Nimetatu tõendab, et I. Valujev, leides piiratud tsiviilkäibega relva, eiras RelvS § 9 lg 1 tulenevat nõuet teatada leitud ja valdusesse võetud relvast viivitamata politseile ja anda leid politseile leid üle. Selle asemel käitles ta piiratud tsiviilkäibega tulirelva relva õigustamatult, s.o ilma relvasoetamisloata RelvS § 32 lg 1 ja lg 2 ning relvaloata RelvS § 34 lg 2 mõttes, toimetas püssi enda koju, kus hoidis seda, kuni see leiti läbiotsimise käigus 15.10.2019. Nimetatud tegevused kujutavad enesest RelvS § 11 lg 2 tulenevalt relva käitlemist.
7.13.6.§ 418 lg 1 episoodis tõi kaitsja esile, et leitud püss oli roostes ja kasutuskõlbmatu. Kaitsja juhtis tähelepanu, et ekspert ei proovinud kõlblikkust laskmisega tõestada. Kohus ei nõustu kaitse väitega, et tegemist oli kasutuskõlbmatu relvaga. Nimelt ekspertiisiakti kirjeldav-põhjendavast osast ilmneb, et püssiga viidi läbi laskekatse kahe 12-kaliibrilise padruniga. Lask toimus üksnes parempoolsest relvarauast. Vasakpoolsest relvarauast ei saanud laske sooritada selle päästelöögimehhanismi rikke tõttu. Kohus leiab, kui püssiga on võimalik teha kasvõi üks lask, on tegemist tulirelvaga, mida saab kasutada tulistamiseks.
7.13.7.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum võimaldab järeldust, et Igor Valujev leidis hiljemalt 26.06.2019 Paldiski linna mererannikult vanaaegse kolmeks osaks võetud tulirelva, mille paremast relvarauast oli võimalik sooritada lask. Kuigi püss oli kolmeks osaks võetud, oli tegemist ühte komplekti kuuluva ja koos hoitavate oluliste püssi osadega, mis kokkupandud kujul moodustasid tulirelva. St tegemist oli laskekõlbuliku tulirelvaga. Kohtu hinnangul käitles Igor
1-20-914 Valujev püssi subjektiivsest küljest kaudse tahtlusega. Kuigi relv oli visuaalselt kehvas seisus, sai Igor Valujev aru, et tegemist on tulirelvaga. Ta ei võtnud midagi ette selleks, et reaalselt veenduda püssi laskekõlbmatuses, kuna ta ei teatanud leiust politseile. Järelikult ta vähemalt möönis, et tegemist võib olla püssiga, millest kokkupandud kujul võib toimuda lask. Samuti teadis ta, et tal puudub relvaluba, kuivõrd seda ei olnud kunagi talle väljastatud. Järelikult I. Valujev pidas võimalikuks, et tema valduses on tulirelv, möönis võimalust, et sellega võib teha lasu ning ühtlasi teadis, et tal ei ole õigust tulirelva käidelda. Sellele vaatamata ta toimetas leitud tulirelva enda koju, hoidis seda seal kuni 15.10.2019. Relva soetamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes ning mahuvad KarS § 418 põhikoosseisus näidatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kohtu hinnangul on I. Valujevi tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 418 lg 1 järgi, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemisena.
7.14.Igor Valujevi poolt tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega laskemoona, s.o kildsüütemürsu ehk unitaarlasukomplekti käitlemise episoodi, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid:
7.14.1.15.10.2019 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga ning 15.10.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tõend 14.50. kd 4, tl 123-131, 192-231/ näitavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel leiti 15.10.2019 muuhulgas elutoast mürsk ja kümneid erinevaid padruneid ja paukpadruneid.
7.14.2.16.10.2019 toimunud e-kirjavahetus politsei ja Päästeameti demineerimiskeskuse PõhjaEesti pommigrupi vahel koos pommigrupi 15.10.2019 väljasõiduaruannetega /tõend 14.51. kd 4, tl 133-142/ näitab, et 15.10.2019 avastati xxxx asuvas korteris läbipuuritud hülsiga unitaarlasukomplekt ehk mürsk. Hülsist läbipuuritud august oli eemaldatud püssirohi, tong oli töökorras.
7.14.3.31.10.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 19E-PL0027 /tõend 14.59. kd 5, tl 48-53/, näitab, et I. Valujevi elukoha läbiotsimisel leitud mürsust oli eemaldatud püssirohi ehk paiskelaeng. Mürsu sees oli alles lõhkeainelaeng ehk brisantlõhkeaine ning mürsusütiku detonaator. Eksperdiarvamuse kohaselt oli mürsku tehniliselt võimalik kasutada lõhkeseadeldise osana, kuid puudusid tunnused, et seda oleks tehtud või teha püütud. Polügoonil viidi mürsuga läbi plahvatuskatsetus. Mürsuga viidi kontakti plastilisest lõhkeainest lisalaeng ning elektridetonaator. Mürsk plahvatas katsetuses. Nimetatud tõendab, et mürsus asunud lõhkeainelaeng oli kasutuskõlbulik.
7.14.4.Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad 15.10.2019 läbiotsimisprotokollist, pommigrupi 15.10.2019 väljasõiduaruandest ning 31.10.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi aktist nähtuvaga. I. Valujev rääkis 16.10.2019 ja 25.11.2019 ülekuulamisel, et leidis umbes aasta või kaks tagasi ühelt Xxxx saarelt mürsu. Ta hoidis seda kodus. Ta ei pidanud seda ohtlikuks, kuna see nägi välja nagu padrun. Ohu kõrvaldamiseks puuris ta sellesse augu ja eemaldas püssirohu. Sädeme teket ta ei kartnud, kuna kest oli pronksist ja ta jahutas akutrelli puuri veega.
7.14.5.Igor Valujevi kaitsja leidis § 4182 lg 1 episoodis, et üks ese (süüdistuses unitaarlasukomplekt) ei saa olla komplekt, kuid ta kulub komplekti. Kaitsja sõnul oli tegu lennukikuuliga. Kohus on seisukohal, et kõnealune mürsk saab olla komplektne nii üksiku esemena, kuid mürsk saab kuuluda ka komplekti koos seadeldisega, millest mürsk välja tulistatakse. Praegusel juhul kuulub tõendamisesemesse mürsu kui eraldi komplektse sõjalise laskemoona käitlemise küsimus. Kohus leiab, et leidmise hetkel kujutas mürsk enesest komplektset toodet, kuna siis kuulus mürsu koosseisu kolm osa: paiskelaeng, lõhkeainelaeng ning detonaator. Kõnealune mürsk oli komplektne kuni hetkeni, mil I. Valuiev puuris koju toimetatud mürsu hülsi sisse augu ja eemaldas sealt paiskelaengu. Pärast seda mürsk enam komplektne ei olnud. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et pärast I. Valujevi manipulatsioone mürsuga selle reaalne ohtlikus ümbruskonnale kahanes, kuna mürsk ei olnud enam täiskomplektne ja võimalus mürsku plahvatama panna vähenes. Kohus nõustub, et I. Valujevi vastavat käitumist saab arvestada süü
1-20-914 suuruse hindamisel. Püssirohu eemaldamine mürsust kui sõjalise otstarbega laskemoonast ei välista siiski KarS § 4182 lg 1 koosseisusu esinemist I. Valujevi tegevuses, kuivõrd kõnealune koosseis kujutab enesest abstraktset ohudelikti. Ainuüksi juba mürsu pärast leidmist enesele jätmine (valdusesse võtmine) on tegu, mis ohustab ühiskonna üldist turvalisust. Rääkimata sellise mürsu kodus hoidmisest ja selle sisse akudrelliga augu puurimisest.
7.14.6.Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum võimaldab järeldust, et Igor Valujev leidis ja võttis enda valdusse enne 15.10.2019 Xxxx või Xxxx saarelt tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega laskemoona RelvS § 20 lg 4 p 6, § 833 lg 1 p 3 mõistes, s.o Vene päritolu kildsüütemürsu. Ta viis mürsu koju, puuris sellesse augu ja eemaldas hülsist paiskelaengu. Mürsu loata omandamine, hoidmine, sellesse augu puurimine ning paiskelaengu eemaldamine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikku käitlemist KarS § 4182 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul käitles Igor Valujev mürsku subjektiivsest küljest kaudse tahtlusega. I. Valujev selgitas, et ei teadnud, et mürsus on lisaks püssirohule lõhkeaine ja detonaator. Samas I. Valujevi kodust leiti lisaks mürsule kümneid padruneid, järelikult ta teadis, millise suurusega on tavaline padrun. Kuigi mürsk oli analoogse kujuga nagu padrun, on mürsu mõõtmed padrunist kordades suuremad. Järelikult I. Valujev mõistis, et tegemist ei ole tavalise püssist lastava padruniga, vaid tegemist on mingist suuremast seadeldisest laskmiseks mõeldud esemega, mis võib suurusest tingituna olla teistsuguse siseehitusega. Ta ei võtnud midagi ette selleks, et reaalselt veenduda leitud laskemoona ohutuses. Ta ei teatanud leiust politseile nagu nõuab RelvS § 9 lg 1 ja § 44 lg 3, 4. Järelikult ta vähemalt möönis, et tegemist võib olla mistahes muu otstarbega laskemoonaga, mille sisu ja töömehhanism võivad tavalisest padrunist erineda. Samuti teadis ta, et temal kui relvaloata isikul ja lõhkematerjalide käitlemise õiguseta isikul /tõendid 14.26 ja 14.27/ puudub õiguslik alus sõjalise otstarbega laskemoona käidelda. Ta tegi seda ebaseaduslikult, kuivõrd soetada sõjarelva jaoks sobivat laskemoona võivad RelvS § 8347 lg 1 kohaselt üksnes valitsusasutus ja Kaitseliit oma teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks, edasi toimetada sellist laskemoona võivad RelvS § 8351 lg 1 kohaselt sõjarelvi omav valitsusasutus ja Kaitseliit, hoida sellist laskemoona võivad RelvS § 8350 lg 1 kohaselt sõjarelvi omavad valitsusasutused ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lg 1 p-s 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Järelikult I. Valujev pidas võimalikuks, et tema valduses on sõjalise otstarbega lahingumoon ning ühtlasi teadis, et tal ei ole õigust seda laskemoona käidelda. Sellele vaatamata ta toimetas leitud mürsu komplektsel kujul enda koju, puuris sinna augu, eemaldas paiskelõhkeaine ning hoidis mürsku kuni 15.10.2019. Kuna mürsk kujutab enesest sõjarelva laskemoona, siis on selle soetamine, edasitoimetamine ja hoidmine RelvS § 832 lg-le 1 mõistes laskemoona käitlemine. Kohus leiab, et Igor Valujevi tegevus vastab KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole, s.o sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikule omandamisele, hoidmisele ja muule ebaseaduslikule käitlemisele.
7.15.Kuivõrd eelneva põhjal on tuvastatud Pavel Kalinini tegude vastavus KarS § 414 lg 2 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 ning Igor Valujevi tegude vastavus KarS § 414 lg 2 p 1, § 415 lg 11 p 1, § 418 lg 1, § 4182 lg 1, kummagi puhul ei esine õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, siis teeb kohus KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 ning § 309 lg 3 alusel kohtuotsuse süüdistatavate süüdimõistmise kohta.
8.KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
9.Karistuse mõistmine Pavel Kalininile
9.1.Pavel Kalinini puhul leidis tõendamist KarS § 414 lg 2 p 1 ning § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine. KarS § 414 lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse ning KarS § 418 lg 2 p 3 sanktsioon rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna KarS § 418 lg 2 p 3 korral on tegemist alternatiivselt sätestatud
1-20-914 karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava P. Kalinini suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. P. Kalinini puhul leidis tuvastamist, et ta võõrandas tulirelva selleks, et saada vastu narkootilist ainet. Lisaks on ka lõhkeaine käitlemise episoodides tuvastatud lõhkeaine müük rahaliste vahendite saamiseks. Nimetatu viitab sellele, et P. Kalinin pani kuritegusid toime selleks, et saada raha või rahas hinnatavaid hüvesid. Töötamise registri järgi lõppes viimane ametlik töösuhe P. Kalininil 21.06.2018 /tõend 14.63, kd 6 tl 73-75/. Kohtus uuritud tõenditest ilmnes, et P. Kalinin töötab mitteametlikult. Andmebaasi e-täitur andmetel on P. Kalinini suhtes käimas 5 täitemenetlust, sh rahalised nõuded varasemate lahendite alusel ning rahalised nõuded ei ole neis täidetud /tõend 14.63 kd 6, tl 66-70/. P. Kalinini kohtus antud ütlusi arvestades ei ole tema täitemenetluses makseid teinud. Kohtu hinnangul viitab eelnevalt kirjeldatud P. Kalinini käitumine ühest küljest piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja teisalt iseloomustab tema ükskõikset suhtumist varasema rahalise karistuse, rahatrahvi ja rahaliste kohustuste täitmisesse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei avalda P. Kalininile mingit mõju ning tema suhtes tuleb kohaldada vangistust.
9.2.Kohus leiab, et P. Kalinini süü KarS § 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel on keskmisest mõnevõrra madalam. Tuvastamist leidis kolme episoodi toimepanemine: lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse, kaasaitamine lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele ning lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine. Kohus arvestab, et ammoniidiks peetud ainet ning trotüüli hoidis P. Kalinin enda kasutatavas garaažiboksis, mis asus kortermajast eemal ja kus inimesed igapäevaselt ei viibi. Seega valis ta ohtlike ainete hoidmiseks kõrvalisema ja ohutuma koha. Kohus arvestab, et ammoniit ja trotüül olid metalliotsimise käigus juhuslikult leitud esemed, mille P. Kalinin endaga kaasa võttis. Kohus arvestab, et P. Kalinin ei otsinud aktiivselt lõhkeainele ostjaid. Need asjaolud kahandavad tema süüd. Samas arvestab kohus ka seda, et lõhkeaine ostuhuviliste tekkimisel P. Kalinin ei keeldunud müügist ja vahendas müüki, tundmata huvi, mida ostjad ohtlike esemetega teha plaanivad. Selline ükskõiksus suurendab kohtu arvates P. Kalinini süüd. Karistust kergendavaid asjaolusid P. Kalinini puhul ei esine. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist arvestades, on mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise jääv karistus see, mis kohtu hinnangul mõjutab P. Kalininit edaspidi õiguskuulekusele ning ühtlasi arvestab selline karistus ühiskonna huve, et üldist turvatunnet ohustavale käitumisele reageeritaks mõjusalt.
9.3.Kohtu hinnangul on P. Kalinini süü KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel keskmisest märgatavalt madalam. Süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kuriteoepisoodi toimepanemist. Kohus arvestab, et tegemist oli metalliotsimise käigus maa seest välja kaevatud ja halvas seisukorras oleva kaheks osaks võetud püssiga. P. Kalinin hoidis ja võõrandas püssi samal kujul nagu leidis – kaheks osaks võetuna. Kohus arvestab, et relva hoidis P. Kalinin enda kasutatavas garaažiboksis, mis asus kortermajast eemal ja kus inimesed igapäevaselt ei viibi. Seega valis ta ohtliku eseme hoidmiseks kõrvalisema ja ohutuma koha. Need asjaolud ei viita suurele süüle. Samas arvestab kohus ka seda, et P. Kalinin ise pöördus ostja poole, et võõrandada püss narkootilise aine vastu. Nimetatu suurendab kohtu arvates P. Kalinini süüd. Karistust kergendavaid asjaolusid P. Kalinini puhul ei esine. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist arvestades, on märgatavalt alla sanktsiooni keskmise jääv karistus see, mis kohtu hinnangul mõjutab P. Kalininit edaspidi õiguskuulekusele ning ühtlasi arvestab selline karistus ühiskonna huve, et üldist turvatunnet ohustavale käitumisele reageeritaks mõjusalt.
9.4.Praegusel juhul on P. Kalinin toime pannud mitu tegu ja need vastavad KarS § 414 lg 2 p 1, § 418 lg 2 p 3. Teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud. Seega vastavalt KarS § 63 lg 2 tuleb P. Kalininile mõista eraldi karistus kummagi teo eest, lähtudes eespool tuvastatud süü suurusest. Seejärel tuleb mõista liitkaristus KarS § 64 sätete järgi. Kuna P. Kalinini eesmärk oli kahjustada erinevaid õigushüvesid, ta ise otsis võimalust võõrandada püss ning lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise episoodis ta müüs märkimisväärselt suure koguse, s.o 770,1 grammi
1-20-914 trotüüli ning arvas, et võõrandab ka ca 600 grammi ammoniiti, samuti viis kokku ostja ja müüja ca 200 gr trotüüli müügitehinguks, siis neid koguseid ja asjaolusid arvestades ei saa kohaldada tema suhtes karistuste liitmise kergeimat viisi, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, vaid tema suhtes tuleb kohaldada raskemat karistuste liitmise viisi, s.o suurendada üksikkaristustest raskeimat.
9.5.Kuna tegemist on lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel P. Kalininile mõistetavat liitkaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
9.6.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
9.7.Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei esine P. Kalinini puhul erandlikke süüteo toimepanemise asjaolusid, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. P. Kalinini isikuandmetest nähtub, et teda on varem kolmel korral karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda 25.03.2019 vangistusega, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kõik käesolevas asjas tuvastatud kuriteod pani P. Kalinin toime katseajal viibides, seejuures elektroonilisele valvele allutatult pani ta toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise ning lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse. See näitab, et tingimuslik karistusest vabastamine ei sundinud P. Kalininit loobuma uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatav jätkas õigusvastast käitumist, mis näitab, et tema ükskõikselt suhtumist tegude keelatusse. Kohus on seisukohal, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjutamaks isikut seadusekuulekusele, tuleb tema suhtes kohaldada reaalset vangistust. Kuna P. Kalinin on käesoleva kriminaalasja esemeks olevad teod toime pannud kõik katseajal, siis asub kohus seisukohale, et karistusest vabastamine on tema puhul välistatud.
9.8.Pavel Kalinin on kuriteod toime pannud pärast eelmise kohtuotsuse (s.o Harju Maakohtu 25.03.2019 kohtuotsuse) kuulutamist. Eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud vangistus on ära kandmata. Eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud rahalisest karistusest on osa tasutud. Selline asjaolu tingib olukorra, kus uute kuritegude eest mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides ühtlasi KarS § 64 lg 2, 4 ja 5 ning jälgides, et liitkaristus ei ületa karistusliigi ülemmäära.
9.9.Karistuse mõistmise osas võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et P. Kalinin viibib alates 15.10.2019 vahi all.
10.Karistuse mõistmine Igor Valujevile
10.1.Igor Valujevi puhul leidis tõendamist KarS § 414 lg 2 p 1, § 415 lg 11 p 1, § 418 lg 1, § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine. KarS § 414 lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse, Kars § 415 lg 11 p 1 viie- kuni viieteistaastase vangistuse, KarS § 418 lg 1 sanktsioon rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 4182 lg 1 kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Kuna KarS § 418 lg 1 korral on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas
1-20-914 süüdistatava I. Valujevi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Töötajate registri andmetel lõppes I. Valujevil viimane töösuhe 31.12.2019 /tõend 14.64 kd 6, tl 91-92/. Järelikult puuduvad tal sissetulekud. Praegusel juhul lasub süüdistataval suur menetluskulude hüvitamise kohustus. Sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Lisaks on süüdistatavat varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mille tasumist karistusregistrist ei ilmne /tõend 14.64 kd 6, tl 81-84/. Eeltoodule tuginedes ei ole rahalise karistuse kohaldamine õigustatud, vaid süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistust.
10.2.Kohus leiab, et I. Valujevi süü KarS § 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel on keskmisest tunduvalt madalam. Tuvastamist leidis kaks lõhkeaine käitlemise episoodi. Kohus arvestab, et 196,1 grammise trotüüliklotsi müügitehingus ei olnud I. Valujev kuigi aktiivne, kuivõrd ise ta ostjat ei otsinud. Ostja viis I. Valujeviga kokku P. Kalinin. Rohelist värvi nitrotselluloosi käitlemise episoodis arvestab kohus, et nimetatud eset I. Valujev kellelegi müügiks ei pakkunud. Need asjaolud kahandavad tema süüd. Samas arvestab kohus ka seda, et nii nitrotselluloosi kui trotüüliklotsi hoidis I. Valujev kortermajas. Trotüüliklotsile ostuhuvilise tekkimisel I. Valujev ei keeldunud müügist, vaid müüs lõhkeaine maha, huvi tundmata, mida ostja sellega teha plaanib. Selline ükskõiksus suurendab kohtu arvates I. Valujevi süüd. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, aga ka aktiivset kaasabi kuriteo avastamisel. Nimelt I. Valujev andis kohtueelses menetluses üksikasjalikke ütlusi, mis asjaoludel, kellelt ja kuskohast ta sai kingiks trotüüliklotsi ning nitrotselluloosi. Lisaks üksikasjalikele ütlustele näitas I. Valujev ütluste ja olustiku seostamisel kätte täpse koha, kuskohast lõhkeaine pärines. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning karistust kergendavaid asjaolusid arvestades, on keskmisest tunduvalt madalam karistus see, mis kohtu hinnangul mõjutab I. Valujevit edaspidi õiguskuulekusele ning ühtlasi arvestab selline karistus ühiskonna huve, et üldist turvatunnet ohustavale käitumisele reageeritaks mõjusalt.
10.3.Kohtu hinnangul on I. Valujevi süü KarS § 415 lg 11 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel sanktsiooni alammäära suurune. Tuvastamist leidis kaks süütenööri põletamise episoodi ning viis isevalmistatud torupommi tüüpi lõhkeseadeldise valmistamise ja plahvatama panemise episoodi. Kohus arvestab, et plast- ja asfalteeritud süütenööride kui lõhkeseadeldise oluliste osade juppideks lõikamine ning põletamine on palju väiksema ohuastmega, kui torupommide valmistamine. Kohus arvestab ka seda, et I. Valujevi torupommid olid väikeste mõõtmetega, sisaldasid padrunitest eemaldatud püssirohtu ning aset leidnud plahvatused ei olnud suured. Tegemist oli väikese võimsusega lõhkeseadeldistega. Kohus arvestab ka I. Valujevi ütlusi, et ta valmistas lõhkeseadeldisi lihtsalt seepärast, et see teema pakkus talle huvi. Muud eesmärki tal ei olnud. Kohus peab seda ka usutavaks, kuna eranditult kõik isetehtud torupommide plahvatama panemised leidsid aset välitingimustes kõrvalistes kohtades, mida I. Valujev filmis enda jaoks. Need asjaolud kahandavad suurel määral I. Valujevi süüd. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, samuti aktiivset kaasabi kuriteo avastamisel. Vaid I.Valujevi filmimistegevuse ning videote säilitamise tõttu sai lõhkeseadeldiste ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise episoodide toimepanemine teatavaks. Lisaks andis I. Valujev kohtueelses menetluses üksikasjalikke ütlusi kõigi videote osas, mis tema kodust andmekandjatelt plahvatuste ja süütenööri põletamise kohta leiti. Ta selgitas üksikasjalikult, kuidas ja millest ta lõhkeseadeldisi valmistas, kus kohas täpselt pani lõhkeseadeldised plahvatama, tähistades kohad ortofotodel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning karistust kergendavaid asjaolusid arvestades, on sanktsiooni alammäära suurune karistus täiesti piisav mõjutama I. Valujevit edaspidi õiguskuulekusele ning ühtlasi arvestab selline karistus ühiskonna huve, et üldist turvatunnet ohustavale käitumisele reageeritaks mõjusalt.
10.4.Kohus leiab, et I. Valujevi süü § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, on keskmisest märgatavalt madalam. Süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kuriteoepisoodi toimepanemist. Samuti arvestab kohus relva soetamise ja hoidmise asjaolusid. Tegemist oli mere äärest leitud ja väga halvas seisukorras oleva kolmeks osaks võetud püssiga. Püssi hoidis I. Valujev osadeks võetuna ja kotti pakituna. Tema ütlustest nähtub, et tal ei olnud eesmärki püss maha müüa
1-20-914 ning seda ta ka ei teinud, kuivõrd püss leiti läbiotsimisel. Püss võimaldas kokkupandud kujul lasku üksnes paremast relvarauast, vasakust mitte. Need asjaolud kahandavad süüd. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, samuti aktiivset kaasabi kuriteo avastamisel. Nimelt I. Valujev andis kohtueelses menetluses üksikasjalikke ütlusi, kuskohast ja millises seisukorras ta püssi leidis. Lisaks üksikasjalikele ütlustele näitas I. Valujev ütluste ja olustiku seostamisel kätte täpse koha, kuskohast ta püssi leidis. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning karistust kergendavaid asjaolusid arvestades, on keskmisest märgatavalt madalam karistus see, mis kohtu hinnangul mõjutab I. Valujevit edaspidi õiguskuulekusele ning ühtlasi arvestab selline karistus ühiskonna huve, et üldist turvatunnet ohustavale käitumisele reageeritaks mõjusalt.
10.5.Kohus leiab, et I. Valujevi süü 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on sanktsiooni alammäära suurune. Süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kuriteoepisoodi toimepanemist. Kohus arvestab, et ühe mürsu ehk laskemoona käitlemine on palju väiksema ohuastmega, kui sõjarelva käitlemine. Kohus arvestab, et I. Valujev üritas leitud mürsku teha ohutuks, eemaldades hülsist püssirohu. Samuti arvestab kohus I. Valujevi selgitusi, mille kohaselt ta hoidis oma arvates ohutut mürsku kodus justkui kaunistusena. Tal ei olnud eesmärki mürsku müüa. Lisaks arvestab kohus ekspertiisiaktist ilmnevat, et plahvatuskatse tegemiseks ei piisanud ainult mürsust. Selleks oli vaja paiskelaenguta mürsuga kontakti viia plastilisest lõhkeainest lisalaeng ning elektridetonaator. Need asjaolud kahandavad I. Valujevi süüd. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, samuti aktiivset kaasabi kuriteo avastamisel. Nimelt andis I. Valujev kohtueelses menetluses üksikasjalikke ütlusi, kus kohast ta leidis mürsu ning miks ja kuidas eemaldas hülsist püssirohu. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning karistust kergendavaid asjaolusid arvestades, on sanktsiooni alammäära suurune karistus piisav mõjutamaks I. Valujevit edaspidi õiguskuulekusele ning ühtlasi arvestab selline karistus ühiskonna huve, et üldist turvatunnet ohustavale käitumisele reageeritaks mõjusalt.
10.6.Praegusel juhul on I. Valujev toime pannud mitu tegu ja need vastavad KarS § 414 lg 2 p 1, § 415 lg 11 p 1, § 418 lg 1, § 4182 lg 1. Teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud. Seega vastavalt KarS § 63 lg 2 tuleb I. Valujevile mõista eraldi karistus kõigi tegude eest, lähtudes eespool tuvastatud süü suurusest ja arvestades karistust kergendavaid asjaolusid. Seejärel tuleb mõista liitkaristus KarS § 64 sätete järgi. Kuna I. Valujevi süü on talle etteheidetavates osades kuritegudes sanktsiooni alammäärale vastav ning ülejäänutes tunduvalt alla sanktsiooni keskmise, siis ning kõikide etteheidetud kuritegude osas ta avaldas puhtsüdamlikku kahetsust ja aitas aktiivselt kaasa kuritegude avastamisele, peab kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, s.o lugeda kergeim karistus kaetuks raskeimaga.
10.7.Kuna tegemist on lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel I. Valujevile mõistetavat liitkaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
10.8.Karistuse mõistmise osas võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et I. Valujev viibib alates 15.10.2019 vahi all.
10.9.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
1-20-914
10.10.Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei ole I. Valujevil ühtki kehtivat karistust kuritegude eest. Etteheidetavad kuriteod on olemuselt rasked, kuid arvestama peab I. Valujevi olulist abi nende kuritegude avastamisel, iseäranis raskeima kuriteo, s.o lõhkeseadeldiste ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise episoodis. Raskeima kuriteo toimepanekul valis I. Valujev torupommide plahvatama panekuks võimalikult kõrvalised ja inimtühjad kohad. Üksnes seeläbi, et ta ise oma tegevust filmis ja filmitu kõvaketastel säilitas, tuli ebaseaduslik lõhkeseadeldiste ja süütenööride käitlemine ilmsiks. Kohus leiab, et I. Valujevi isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades on võimalik teda mõjutada õiguskuulekusele vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmisega ning maksimaalse katseaja kohaldamisega, mille kestel allutatakse I. Valujev käitumiskontrollile. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid peab kohus õigustatuks kohustada I. Valujevit käitumise kontrolli ajal otsima enesele poole aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest töökoha. Maandamaks edaspidi samalaadsete kuritegude toimepanemise riski on kohtu hinnangul õigustatud panna katseajaks I. Valujevile kohustus mitte omada, kanda ega kasutada relva ning mitte suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt valdavad tulirelvi, lõhkeainet või lõhkeseadeldisi.
11.KONFISKEERIMINE
11.1.KrMS § 306 lg 1 p 12 ja 121 kohaselt peab kohus otsustama konfiskeerimise küsimuse. Kriminaalasja materjalidega leidis tuvastamist, et lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse episoodis sai Pavel Kalinin ammoniidiks peetud esemete müügitehingus D. B.ilt tasuks 100 eurot ning lõhkeaine käitlemise episoodi 770,1 grammi trotüüli müügitehingus A. P.lt tasuks 80 eurot. Järelikult sai P. Kalinin tahtliku kuriteo eest vara KarS § 831 mõistes, mis on konfiskeerimisele kuuluv vara. Kuna see raha on ära kulutatud, ei ole selle äravõtmine temalt võimalik. Vastavalt KarS §-st 84 võib kohus juhul, kui süüteoga saadud vara on ära tarvitatud või see ei ole muul põhjusel võimalik, mõista välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Praegusel juhul vastab süüteoga saadud vara väärtusele 180 eurot, mis tuleb P. Kalininilt konfiskeerimise asendamisena välja mõista.
11.2.Kriminaalasja materjalidega leidis tuvastamist, et lõhkeaine käitlemise episoodi 196,1 grammi trotüüli müügitehingus sai Igor Valujev A. P.lt tasuks 50 eurot. Järelikult sai I. Valujev tahtliku kuriteo eest vara KarS § 831 mõistes, mis on konfiskeerimisele kuuluv vara. Kuna see raha on ära kulutatud, ei ole selle äravõtmine temalt võimalik. Vastavalt KarS §-st 84 võib kohus juhul, kui süüteoga saadud vara on ära tarvitatud või see ei ole muul põhjusel võimalik, mõista välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Praegusel juhul vastab süüteoga saadud vara väärtusele 50 eurot, mis tuleb I. Valujevilt konfiskeerimise asendamisena välja mõista.
12.TÕKEND
12.1.KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt peab kohus otsustama tõkendi küsimuse. Seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega tuleb mõlema süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või P. Kalinini puhul karistuse ära kandmisel või I. Valujevi puhul kohese vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
13.ASITÕENDID JA MUUD ESEMED
13.1.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud.
13.2.Kriminaalasjad toimikus on 14 DVD/CD-plaati salvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures ümbrikutes nr 1-2, 4-11) ja ümbrik nr 3 tunnistaja andmetega (asub kriminaalasja materjalide juures). Tegemist on objektidega, millele on talletatud kriminaalasjas
1-20-914 tõenduslik või vajalik teave ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
13.3.Kriminaalasja materjalide kohaselt on jäeti lõhkeaineekspertiisis nr 19E-AL0010 ekspertiisi objektiks olnud ainest võrdluseks alles 4,15 grammi ainet. Aine asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Eelnimetatud aine jääk kaaluga 311,9 grammi kolmes tükis asub hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 19E-AL0011). Nimetatud esemed jätta jätta edasi hoiule vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse. Kuivõrd kriminaalasja nr 19230100395 menetlus kestab, siis ning nende objektide suhtes kohaldatavad lõplikud meetmed otsustatakse viidatud kriminaalasja menetluses.
13.4.PPA Põhja prefektuuris asuvad hoiul 1 kilekott ja 2 prügikotti, relva käepide, puuteproovid ja papist karp koos pulbriga (aktid 2019-1038; 2019-1329; 20ATH00696; 20ATH00695). Tegemist on väärtusetute esemetega, mis kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
13.5.Lõhkeaine (2,56 gr ja 2,08 gr trotüüli ning 1,65 gr ja 1,53 gr nitrotselluloosi), mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (ekspertiisiaktid 19E-AL0011, 19E-AL0013 ja 19EAL0020). Kuna kõnealused objektid olid KarS § 414 näidatud kuriteo vahetuks objektiks, nende omamiseks puudus süüdistatavatel lõhkematerjaliseadusest tulenev luba, siis konfiskeerida need KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ning hävitada need kui väärtusetud esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 ja LMS § 43 lg 3 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
13.6.Kaheraudne sileraudne püss TOZ mudel xxxx kaliiber 12, 29 paukpadrunit, 9 püssirohuta padrunit, 3 ehitus-montaažipüstoli padrunit ja 3 elektrilist süüteelementi, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuris (akt 20ATH00720). Kuna kõnealused objektid olid KarS § 418 näidatud kuriteo vahetuks objektiks, samuti nende omamiseks puudus süüdistataval relvaseadusest tulenev luba, siis konfiskeerida need KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvS § 83 lg 2 p 3 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
13.7.Oranži värvi pulber (looduslikul baasil värvipigment), mis on hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 20ATH00695). Tegemist on väärtusetu esemega, mis kuulub hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
13.8.Neli kõvaketast, mis asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 20ATH00697). Need esemed kuuluvad Igor Valujevile tagastamisele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
14.KRIMINAALMENETLUSE KULUD
14.1.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse. Süüdistatavate Pavel Kalinini ja Igor Valujevi menetluskuludeks on ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsja tasud ning esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Määratud kaitsja tasud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kõik ekspertiisid on tehtud tõendamisvajadusest lähtudes.
14.2.Kriminaalasja materjalidest ilmnes, et Pavel Kalinin töötas mitteametlikult ning Igor Valujev ametlikult. Hetkel on mõlemad süüdistatavad vahi all. Eelnev näitab, et mõlemad isikud on võimelised tööd tegema ja seeläbi sissetulekut teenima. Kohtuistungil ei ilmnenud, et süüdistatavad oleksid oma varalise seisundi tõttu sellises olukorras, kus menetluskulude hüvitamine käiks neile üle jõu. Menetluskulude riigi kanda jätmist istungil ei taotletud. Menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Näiteks juhul, kui isiku poolt toimepandud süütegu on n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhuslike episoodidega süüdistatavate P. Kalinini ja I. Valujevi elus, kuna nad kumbki panid toime mitmeid kuriteo episoode. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et
1-20-914 menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja tekkinud menetluskulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavate kanda. Seejuures kohus arvestab ekspertiisikulude määramisel sellega, millise isiku süüdistusega oli seotud ekspertiisiobjekt ning samuti süüdistuses näidatud toimepanijate arvu. Samuti arvestab kohus ekspertiisikulude juures kohtuekspertiisiseaduses ettenähtud ekspertiiside maksumusi. Nende DNA-ekspertiiside osas, kus ekspertiisi tegemise kulu on olnud suurem kui analüüsiobjektide arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumus, kuulub süüdistatavatelt välja mõistmisele analüüsiobjektide arvu põhjal arvutatud ekspertiisi maksumus. Seda ületav summa jääb riigi kanda KrMS § 180 lg 2 ja 3 alusel.
14.3.Arvestades menetluskulude summa suurust, samuti seda, et süüdistatavad ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ning I. Valujev ei pruugi tingimisi vabanedes leida koheselt tööd, siis võimaldab kohus süüdistatavatel tasuda sundraha ja menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.