Kriminaalasi nr 1-20-8997
Eesti Vabariigi nimel 07. detsember 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Alla Lašmanova Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi T.V süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav T.V , IK XXX; sünniaeg: 10. detsember 1990. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada T.V KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud kaheksa (8) kuu pikkusest vangistusest tuleb T.V-l koheselt ära kanda üks (1) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse hulka T.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.–27. juuli 2020. a ja 05.–07. detsember 2020. a, s.o kokku kuus (6) päeva ning määrata, et T.V-l tuleb koheselt ära kanda veel kakskümmend neli (24) päeva vangistust, mille algust arvestada alates 08.detsembrist 2020. a. Kohaldada T.V suhtes tõkendina vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o seitsme (7) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.V ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on T.V käitumiskontrolli ajal kohustatud:
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Edastada kohtuotsuse välisriigi kodaniku vahistamisest teadmiseks Eesti Vabariigi Välisministeeriumile.
Süüdistus T.V süüdistatakse selles, et tema: - omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 25. juulil 2020. a kella 14.25 ajal Tartus XXX juures mootorsõidukit Audi A6 reg-nr XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l kohta. T.V rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; - isikuna, kes on varasemalt 25. juulil 2020. a juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis uuesti 05. detsembril 2020. a kella 19.51 paiku XXX juures mootorsõidukit Audi A6 reg-nr XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l kohta. T.V rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani T.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale T.V-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest tuleb T.V-l koheselt ära kanda 1 kuu vangistust, mille hulka arvata KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva (25. – 27. juuli 2020. a ja 05.–07. detsember 2020. a). Seega peab T.V koheselt reaalselt ära kandma veel 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 7 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on T.V käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata T.V-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada T.V 1 kuu jooksul vangistuse kandmiselt vabanemisest alates registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 64,80 eurot. T.V avaldas, et tema sissetulekuteks on XXX eurot, vahel XXX. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb T.V kriminaalmenetluse kulude (kokku 502,80 eurot) tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt T.V-lt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.