Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-144011
Kohtuasi
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X-i vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. juuni 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ’i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres Kostja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2025 määrus osas, milles maakohus mõistis X-ilt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja menetluskulud 2634,17 eurot ületavas osas, samuti 2634,17 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas Advokaadibüroo
EMERALDLEGAL
OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2025 määrus muutmata.
3.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt X-ilt (isikukood XXX) välja hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431) kasuks menetluskulud summas 2634,17 eurot.
3.3.Jätta kostja X ’i (isikukood XXX) taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning määrata, et kostjal X ’il (isikukood XXX) hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3.4.Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2634,17 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.5.Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele.
4.X ’i määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 22.01.2025 otsusega osaliselt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) hagiavalduse X-i (kostja) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4015,44 eurot ja viivise 316,91 eurot ning alates 01.01.2022 viivise tasumata põhinõudelt määraga 0,06% päevas kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Hagi jäi rahuldamata põhivõla summas 729,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72,66 eurot ning sissenõudmiskulu nõude summas 150 eurot osas. Menetluskulud jättis maakohus 82% ulatuses kostja kanda ning 18% ulatuses hageja kanda. Harju Maakohus tegi 23.01.2025 täiendava otsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks.
2.Hageja esitas 20.01.2025 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud maakohtu menetluses kokku 4038,33 eurot, millest 425 eurot on riigilõiv ja 3533,33 eurot on lepingulise esindaja kulu ning 80 eurot kohtuotsusega tutvumise prognooskulu. Kokku on õigusabiteenust hagejale osutatud maakohtu menetluses 22 tundi ja 5 minutit, tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub otsusega tutvumise ja analüüsi prognooskulu 30 minutit. Menetluskulude kindlaksmääramisel palus hageja mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses suuruses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
2.1.Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale lisatud tööaruandele kulus lepingulisel esindajal perioodil 04.02-07.02.2022 hagiavalduse koostamisele 3,5 tundi; 17.05.2022 kostja vastusele arvamuse koostamisele 3 tundi; 27.11.2023 istungiks ettevalmistumisele 1 tund ja 40 minutit; 29.11.2023 istungil osalemisele 0,75 tundi; 04.12.2023 seisukoha koostamisele 2 tundi ja 50 minutit; 12.12.2023 kostja 08.12.2023 vastuväite analüüsile ja seisukoha koostamisele 1 tundi; 14.02.2024 istungiks ettevalmistusele 50 minutit; 02.05.2024 kohtunõude analüüsile ja vastuse koostamisele 40 minutit; 22.05.2024 kohtu kirjale ja kostjale vastuse koostamisele 0,5 tundi; 01.10.2024 istungiks ettevalmistusele ja istungil esindamisele 2 tundi; 09.10.2024 - 01.10.2024 kohtunõude täitmisele (täiendavate tõendite esitamine) 3 2
tundi; 23.12.2024 - menetlusdokumendi koostamisele (kohtukõne kirjalikud teesid) 2 tundi; 17.01.2025 menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit.
3.Kostja märkis 06.01.2025 menetlusdokumendis menetluskulude osas, et juhul, kui hageja leiab, et temal on tekkinud menetluskulusid, mida vastaspool hüvitama peaks, ja kohus peab nende hüvitamise põhjendatuks, peab kostja õiglaseks lugeda kostja kulud hageja kuludega võrdseks. Kostjal puudub metoodika oma menetluskulude hüvitamiseks ja leiab, et kostjal on mõistlik tugineda hageja metoodikale, kuna hageja osaleb õigusvaidlustes märksa sagedamini ning omab seetõttu kohtupraktikast paremat ülevaadet.
3
Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 11.06.2025 määrusega osaliselt hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2854,97 eurot ja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
4.1.Määruse põhjenduste kohaselt on menetluses tasutud riigilõiv 425 eurot põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 138, TsMS § 144 p 1). Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohus märkis, et praktikas on advokaatide tunnitasu üldjuhul vahemikus 140180 eurot ilma käibemaksuta, kuid käesolevalt ei ole tegemist niivõrd keerulise tsiviilvaidlusega, mis õigustaks tunnihinda 160 eurot. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinnaks 140 eurot. Kohus hindas hageja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, ning leidis, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, välja arvatud 12.12.2023 toiming kostja 08.12.2023 vastuväite analüüs ja seisukoha koostamine, 1 tund, 160 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud seisukohta kostja 07.12.2023 vastuväitele. Maakohus pidas kostja 08.12.2023 vastuväite analüüsi põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi. Maakohus leidis, et ülejäänud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 3056,67 eurot ((22 tundi 35 minutit – 0,75 tundi) x 140eurot/h). Hageja menetluskulud koos riigilõivuga 425 eurot on kokku 3481,67 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust on hageja põhjendatud menetluskulud 2854,97 eurot (3481,67 x 82%). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjal alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.2.Maakohus leidis, et kostjal ei ole kohtuväliseid kulusid tekkinud, mistõttu kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 218 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on kõik menetlusdokumendid koostanud ise. Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et ta on kasutanud lepingulise esindaja abi.
4
Määruskaebus
5.Kostja esitas 01.07.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, mida täpsustas 13.10.2025. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas ning palub lugeda hageja menetluskuludeks 0 eurot. Samuti vaidlustab kostja maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis tema taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
5.1.Määruskaebuse kohaselt puuduvad maakohtu määruses kaalutlused, millest nähtuks, miks luges maakohus hageja esitatud menetluskulud põhjendatuks. On ilmne, et maakohus ei ole diskretsiooniõigust kasutanud ega esitatud dokumente ja teostatud toiminguid kõrvutanud ega analüüsinud. Tsiviilasja vaidluse asjaolusid arvestades (hageja esitas kostjale põhjendamatult suuri arveid), oleks maakohus pidanud esitatud dokumente põhjalikumalt kontrollima ja rakendama diskretsiooniõigust selliselt, et kohtu argumentatsioon ja mõttekäik oleks ka lahendis jälgitav. Hageja büroost on lühikese aja jooksul lahkunud kaks vandeadvokaati, kuna kutseorganisatsioon heitis nad välja. Seega on küsitav, kas selline advokaadibüroo saab küsida tavapärast tunnihinda.
5.2.Kostja jääb selle juurde, et tal on õigus menetluskulude hüvitamisele. Kostja on omandanud õiguse õppesuunal magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. On ilmne, et õigusharidusega isik esindab end ise ega sõlmi endaga õigusabilepingut ning on ebaõiglane väita, et õigusharidusega isikul ei ole menetluskulusid. Selline käitumisviis rikub isiku põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele. Kui ringkonnakohus tõlgendab TsMS § 144 p-i 1 sarnaselt maakohtuga kitsalt, taotleb kostja, et ringkonnakohus algataks menetluse selle sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Õigusharidusega isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele ka juhul, kui ta kaitseb kohtus enda õigusi ning formaalselt lepingut ei sõlmi. Ei ole alust arvata, et füüsiline isik kulutab oma aega pro bono. Menetluse edasine käik
6.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on maakohtu määruse vaidlustanud osas, milles maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas ning jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2634,17 eurot ületavas osas ja menetluskulude 2634,17 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 5
10.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).
10.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute osas põhjendatud ja vajalik 21 tunni ja 50 minuti osas, s.o 21,83 tundi. Sealjuures on maakohus pidanud kogu ulatuses põhjendatuks 29.11.2023 istungil osalemise ajakulu 0,75 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis nimetatud istung 35 minutit (11.36-12.11), s.o 0,58 tundi (dtl 166-166). Arvestades eeltoodut vähendab ringkonnakohus istungil esindamisega seotud ajakulu 0,17 tunni osas.
10.2.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 22.05.2024 kohtu kirjale ja kostjale vastuse koostamisele 30 minutit (dtl 218). Arvestades, et hageja 22.05.2024 e-kiri puudutab üksnes istungiaja kooskõlastamist ning hageja üldsõnalist seisukohta kompromissi sõlmimise osas, saab kirja sisu ja mahtu arvestades lugeda selle koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 15 minuti, s.o 0,25 tunni ulatuses. 23.12.2024 on hageja lepingulisel esindajal kulunud kohtukõne teeside koostamisele 2 tundi. Arvestades hageja kohtukõne teeside sisu ja mahtu (dtl 423-424) ning seda, et tegemist oli suures osas juba menetluses esitatud seisukohtade kordamisega, saab nende koostamisega seotud ajakulu pidada ringkonnakohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks kuni 1 tunni ulatuses.
10.3.Lisaks on maakohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude nimekirjas märgitud prognooskulu 30 minutit, mis seondub maakohtu otsusega tutvumise ning analüüsimisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (14.04.2021 RKTKo, 2-19-10324, p 19). Kohtulahendiga tutvumise ajakulu on üldjuhul edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi peale edasi kaebamine eeldab selle sisulist analüüsi. Seega ei saa kohtulahendiga tutvumise ja selle analüüsimise ajakulu pidada praegusel juhul vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses (vt ka TlnRko 26.04.2024, 2-22-18142, p 25).
10.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus muus osas hagejale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas hageja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse 6
hinnale. Muu hulgas tuleb esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p ). Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus nende asjaoludega arvestanud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Ka maakohtu poolt käesolevas asjas põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) jääb turuhinna piiresse, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust tasumäära täiendavalt vähendada.
11.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning vähendab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu kokku 1,92 tunni võrra. Seega tuleb lugeda, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik kokku 19,91 tunni ulatuses. Arvestades tunnihinda 140 eurot, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud summas 2787,40 eurot (käibemaksuta) ning sellele lisandub riigilõiv 425 eurot, s.o kokku on hageja menetluskulu põhjendatud summas 3212,40 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjat hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 2634,17 eurot (3212,40x82%) ning seda ületavas osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kostja taotles 06.01.2025 avalduses enda menetluskulude hüvitamist hagejaga samas määras. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kuna kostja on end praeguses menetluses ise esindanud, ei ole tekkinud tal kohustust õigusabi eest tasuda ning seetõttu ei ole kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Riigikohus on selgitanud, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (RKTKm 16.10.2019, 2-15-12032, p 13; 12.10.2011, 3-2-1-80-11, p 23). TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §-s 144. Sama paragrahvi punkti 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalise enda ajakulu menetluses toimingute tegemisele ja dokumentide koostamisele ei ole samastatav TsMS § 144 lg 1 p-s 1 kuluga ega ole kindlaks määratav TsMS § 175 lg-s 1 ettenähtud lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Riigikohus on leidnud, et ka olukorras, kus advokaadist menetlusosaline esindas end tsiviilasja menetluses ise, ei ole tekkinud tal menetluskulusid, mille hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga. Samas lahendis leidis Riigikohus, et advokaadist menetlusosalise kulude hüvitamise regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. (vt RKTKo 16.10.2019, 2-15-12032/11 p-d 12-14). Eeltoodud põhjendusi arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada ka TsMS § 144 punkti 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda hüvitada õigusharidusega menetlusosalise enda ajakulu.
13.TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 7
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.