Liiklussüüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ajavahemike

järel

mitte tarbima alkoholi;



otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist



läbima Kainem ja Tervem Eesti programmi.

karistuse kandmiselt peale käesoleva

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 11.03.2020 otsusega nr 1-20-1918 tunnistati M.W süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M.W kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.–11. märts 2020. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust M.W-le Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8365 mõistetud karistuse, s.o 5 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust.

24.09.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud M.W isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 18.11.2020 avanes ka võimalus isikul vabaneda tingimisi enne tähtaega ilma kohustusliku elektroonilise valveta. Tartu vangla toetab M.W elektroonilise järelevalve alla.

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab M.W tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. M.W kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p 9 elektroonilise valve kohustusega. Kohtuistungi toimumise ajaks on M.W temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 kuu, so üle 1/3 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressil xxx. Ametnik teostas kodukülastuse 04.09.2020 esitatud elukohale koos xxx valla sotsiaaltöötaja L. S.ga (S.). Tegemist on kortermaja esimesel korrusel asuva 3-toalise ahiküttega korteriga. Vesi ning elekter on korteris olemas. Ametniku hinnangul on elamistingimused head. Elektroonilise valve kohaldamiseks on tagatud elektriga varustatus, elukohas on teenusepakkuja levi ning M.W-l on seaduslik alus selles elukohas elamiseks. Kõik nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning käitumine vangistuse jooksul on olnud eeskujulik, vanglateenistuse ametnikesse suhtub positiivselt. Samuti on M.W läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Iseloomustus isiku osaluse kohta programmis on positiivne. Majandustöödele isikut vangla iseloomustusest nähtuvalt rakendatud ei ole, kuid isik on motiveeritud tööle asuma. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul igati isiku suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Samuti võib loota, et kinnipeetav saab vabaduses majanduslikult hakkama. Kuigi isikul puudub garanteeritud töökoht, on ta märkinud, et elukaaslase tööandja on valmis ka talle tööd pakkuma. Juhul kui eelnimetatud variant ei peaks realiseeruma, on kohtu hinnangul tal võimalik sellegipoolest töökoht Töötukassa abiga leida. Kinnipeetav on materjalidest nähtuvalt varasemalt olnud tööga hõivaud ning ka vangistuses suhtunud töökohustusse positiivselt. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, tasuda temal lasuvaid nõudeid ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Ka on positiivne, et isikul on säilinud toetavad suhted lähedastega. Isikul on lähedastest poeg, isa, vend ja elukaaslane, kellega küll enam koos ei elata, kuid suhted on head. On olnud joomakaaslasi, kuid on ennast viimasel ajal nendest kaugemale hoidnud. Toetavad lähedased saavad isikule pakkuda motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Isiku viimased kaks kuritegu on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimised. Samas nähtub isiku ütlustest, et ta soovib alkoholi tarbimisest loobuda ning on valmis läbima ka Kainem ja Tervem Eesti programmi. Toetamaks isiku edasist seadusekuulekat käitumist, tulebki tal katseajal keelata alkoholi tarbimine ning kohustada teda läbima Kainem ja Tervem Eesti programm. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava jaoks esimese vangistusega, võimaldab loota, et vabaduse kaotus on isikule omanud vajalikku mõju ning isik on tõepoolest mõistnud varasema käitumise keelatust ning hakkab ennast edaspidi korralikult ülal pidama ega kipu autorooli alkoholijoobes olles. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine

kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.