Liiklussüüteod

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et võimalusel soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa R.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega R.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. R.N kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on R.N temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 6 kuud, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Hetkel elab seal tema abikaasa. Tegemist on 3-toalise ahiküttega majaga, mis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub R.N-ile endale. Seega

on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul positiivne, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on säilinud suhted lähedastega. Eelöeldu siiski ei anna alust arvata, et R.N Paabust lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega oleks põhjendatud. Eriti arvestades isiku poolt toime pandud kuritegude liiki. Toetavad lähedased olid isikul ka varasemalt, kuid see ei ole teda kuritegudest eemal hoidnud. Ka distsiplinaarkaristuste puudumist sedavõrd lühikese vangistusaja jooksul isiku poolt, kellel tema elukäigust nähtuvalt ei ole suuremaid probleeme kehtivast korrast kinnipidamisel, ei saa ületähtsustada. R.N-i suurim probleemkoht ning ohutegur seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Kinnipeetavat on kahel korral karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevalt esialgu tingimisi kandmisele määratud karistus pöörati täitmisele, kuivõrd isik ei täitnud talle kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu ega läbinud sõltuvuse tuvastamisel ka Kainem ja Tervem Eesti programmi. Paraku aga ei nähtu ka hetkel kohtule esitatud materjalidest ega isiku ütlustest, et ta oleks motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. Kuivõrd isiku karistusaeg on alla aasta, ei ole talle ka vangistusasutuses ette nähtud sõltuvusteemalisi programme, mis võinuks selles osas muutusi tuua. Üksnes vangistuses viibimine seda ka kaasa toonud ei ole. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei pea R.N alkoholi tarvitamist probleemiks. Ka kohtuistungil ilmnes, et kinnipeetav pisendab rikkumist, öeldes, et tegemist oli kokkusattumisega, kuivõrd sai sõbraga kokku, keda ei olnud pikalt näinud. Eelnevast selgub üheselt, et isik ei teadvusta probleemi ning tal puudub tõsikindel soov alkoholi tarbimisest loobuda. Kui aga isik, kes on korduvalt asunud alkoholijoobes olles autorooli, ei teadvusta vajadust alkoholist loobuda, eksisteerib väga kõrge uue samalaadse kuriteo toimepanemise risk. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid ning nõustudes täielikult prokuratuuri arvamusega, on seisukohal, et R.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. R.N-il tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.