Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-5631 23. oktoober 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Juhan Sarv Kriminaalasi Hannes Otsa süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2020. a määrus Hannes Otsa kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, määruskaebus Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Natalia Lebed 23. september 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jätta läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 12. veebruaril 2020 otsuse resolutiivosa, millega tunnistas Hannes Otsa süüdi ja karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Otsuses märgiti, et apellatsiooniteate esitamise korral on otsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 5. märtsil 2020. Kaitsja teatas otsuse kuulutamisega samal päeval kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist.
2.Maakohus allkirjastas tervikotsuse 18. veebruaril 2020 ja samal päeval tehti see e-toimiku süsteemi kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks.
3.Maakohtu otsuse peale esitas 19. märtsil 2020 apellatsiooni H. Otsa kaitsja Paavo Paal, kes taotles otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2020. a määrusega jäeti H. Otsa kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. Kohus leidis järgmist.
4.1.Apellatsioon on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Maakohus tegi otsuse e-toimiku kaudu kättetoimetatavaks 18. veebruaril 2020. Sellest ajast oli otsus avalikult teatavaks tehtud. Seega möödus apellatsiooni esitamise 15-päevane tähtaeg 4. märtsil 2020.
4.2.Süüdistatav ja kaitsja viibisid mõlemad 12. veebruaril 2020 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. Järelikult teadsid nad, et apellatsiooniteate esitamise korral teeb kohus motiveeritud otsuse hiljemalt 5. märtsil 2020.
4.3.Apellatsioonitähtaega tuleb arvestada kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemisest (v.a KrMS § 319 lg-s 3 toodud erand), mitte sellest, millal süüdistatav või kaitsja selle e-toimiku süsteemis vastu võtab. Mõjuvad põhjused, mis takistasid kohtumenetluse poolel kättesaadavaks tehtud otsusega tutvuda, on arvestatavad apellatsioonitähtaja ennistamisel. Kaebetähtaja ennistamist apellatsioonis ei taotletud.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
1-19-5631
5.Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla taotleb 14. aprillil 2020 esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja apellatsiooni saatmist samale kohtule sisuliseks lahendamiseks. Alternatiivselt palub ta apellatsioonitähtaja ennistada.
5.1.Kohtuotsuse terviktekst tuleb lugeda teatavaks tehtuks alates selle avamisest kaitsja poolt etoimiku süsteemis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-11-17). Apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema alates maakohtu määratud teatavakstegemise ajast (praegusel juhul 5. märtsist 2020), kuid mitte hiljem, kui kaitsja on motiveeritud otsuse vastu võtnud. Kaitsja sai otsuse kätte 4. märtsil ja esitas kaebuse 19. märtsil 2020 ehk 15-päevase kaebetähtaja jooksul. Järelikult on apellatsioon tähtaegne.
5.2.Kui Riigikohus asub seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, tuleb apellatsioonitähtaeg ennistada. E-toimiku teate järgi tuli kaebus esitada hiljemalt 19. märtsiks 2020.
6.Vastuses määruskaebusele nõustus prokuratuur ringkonnakohtu järeldustega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Esmalt lahendab kolleegium küsimuse, kas maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioon on tähtaegne (I), seejärel käsitleb apellatsioonitähtaja ennistamisse puutuvat (II) ja lahendab määruskaebuse (III). I
8.KrMS § 319 lg 2 järgi esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Lahendades küsimust sellest, kas ringkonnakohus jättis arutatavas asjas kaitsja apellatsiooni põhjendatult läbi vaatamata, tuleb vastata küsimusele, millal maakohtu otsus avalikult teatavaks tehti.
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on õigesti arvutanud apellatsiooni esitamise tähtaega
18.veebruarist 2020 ehk ajast, kui otsus kohtumenetluse pooltele e-toimiku süsteemis nähtavaks ehk kättesaadavaks tehti. Otsuse avalikult teatavakstegemise all tuleb mõista päeva, mil otsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. See tähendab, et kaebetähtaja kulgema hakkamine ei olene sellest, kas mingid muud asjaolud takistavad poolel otsusega tutvuda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 31). Vaidlust ei ole selles, et hetkest, mil lahend e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele nähtavaks tehakse, saadetakse nende e-posti aadressile vastavasisuline teade ja neil on üldjuhul võimalik otsuse sisust teada saada. Järelikult on põhjendatud sellest hetkest arvestada ka apellatsiooni esitamise tähtaega.
10.Kaitsja seisukoht, et kaebetähtaega tuleb arvutada alates tegelikust otsusega tutvumisest, on seega väär. Samuti on asjakohatu kaitsja viide Riigikohtu 6. aprilli 2017. a lahendile asjas nr 3-1-1-11-17. Selles lahendis käsitles kolleegium KrMS § 319 lg-t 5, mis seob apellatsioonitähtaja uuesti kulgema hakkamise riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisega kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisega. Nagu öeldud, sõltub KrMS § 319 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja algus otsuse avalikult teatavakstegemisest, mitte selle kättetoimetamisest. Seega on tegemist erinevate olukordadega.
11.Eeltoodust tuleneb, et maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitamise viimaseks päevaks oli 4. märts 2020. Kaitsja esitas kaebuse 19. märtsil 2020 ehk hilinenult. II
12.KrMS § 319 lg 7 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Praeguses asjas ei taotletud apellatsioonis menetlustähtaja ennistamist. Küll aga esitas kaitsja sellesisulise taotluse ringkonnakohtu määruse peale esitatud kaebuses. Kaitsja hinnangul oli apellatsioonitähtaeg mitmeti mõistetav. Seejuures juhib ta tähelepanu e-toimiku infosüsteemist saadetud teatele, mille järgi oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 19. märts 2020.
13.Riigikohus on selgitanud, et kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord ei muuda iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-75-08, p 10). Samas on 2(3)
1-19-5631 leitud sedagi, et sellist menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel tuleb võtta arvesse kaebetähtaja ennistamise otsustamisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-7210/11, p 9.2). Sarnaselt kohtulahendiga pärineb ka e-toimiku teates sisalduv teave edasikaebetähtaja kohta kohtult. Seetõttu võib ka sellise teate ekslikkuse korral jaatada kaebetähtaja ennistamise alust. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista tingimata ka asjaolu, et kaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav (vt samas).
14.Kaitsja taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks jääb siiski tagajärjetuks. Nimelt ei ole kaitsja järginud seaduses tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaega. KrMS § 172 lg 3 järgi võib vastava taotluse esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse, ehk praegusel juhul koos apellatsiooni esitamisega. Kuna e-toimiku teates märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab kaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta. (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-7210/11, p 9.1.)
15.Ringkonnakohus tegi määruse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta 30. märtsil 2020 ja samal päeval tehti see süüdistatavale ja tema kaitsjale e-toimiku süsteemis nähtavaks. Järelikult tuleb samast päevast arvutada tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega. Seda sõltumata asjaolust, et kaebuse Riigikohtule on esitanud uus kaitsja. Määruskaebusele lisatud volikirja kohaselt volitas H. Ots vandeadvokaat R. Ainlat enda huve Riigikohtus esindama 8. aprillil 2020. Kaitseülesannet võttes pidi kaitsja seega arvestama, et KrMS § 172 lg 3 kohase tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks on tal aega 13. aprillini 2020. Kaitsja esitas taotluse aga 14. aprillil 2020. Kuna apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus on esitatud hilinenult, ei edasta kolleegium seda ringkonnakohtule, vaid jätab läbi vaatamata (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-7210/11, p 9.1). III
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse jätab kolleegium läbi vaatamata.