Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, TL, Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking, FL, Osaühing Sirvos ja Foral LT OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 78 ja Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Kaebaja II Ringi Haldus OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Kaebaja III TL Kaebaja IV Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking, seaduslik esindaja Toivo Ninnas Kaebaja V FL Kaebaja VI Osaühing Sirvos, seaduslik esindaja Anneli Luht Kaebaja VII Foral LT OÜ, seaduslik esindaja JL Vastustaja Pärnu linn, volitatud esindaja Katrin Karu Kolmas isik OÜ SP1, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pärnu linna ja OÜ SP1 määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Pärnu linna ja OÜ SP1 määruskaebused Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-471.
2.Võtta asja materjalide juurde OÜ SP1 määruskaebuse lisad 1–20 (dtl 910-997) ja Pärnu linna määruskaebuse lisad 1–2 (dtl 1017 ja 1072).
3.Rahuldada määruskaebused osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-471 osas, milles halduskohus peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 74 alusel väljastatud ehitusloa kehtivuse. Teha tühistatud
3-21-471 osas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlused 01.02.2021 korraldust nr 74 „Tee ehitusloa andmine“ puudutavas osas rahuldamata. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, millega lahendati kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus, võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas edasi kaevata ei saa (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le SP1 (edaspidi ka kolmas isik) kuulub kinnistu Pärnus Lootsi tn 10, mille sihtotsarve on 100% riigikaitsemaa.
2.Riigi Kinnisvara AS võõrandas 22.03.2018 kinnistu oksjonil. Pärast seda alustas Pärnu linn ostja OÜ Herakos taotlusel uue detailplaneeringu menetlust, mille kohaselt kavandati Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu rajamist.
3.Kolmas isik omandas 26.07.2018 Lootsi tn 10 kinnistu OÜ-lt Herakos ja esitas Pärnu linnale taotluse ehitusloa väljastamiseks Lootsi tn 10 kinnistule. Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu (edaspidi kaebaja I), Ringi Haldus OÜ (kaebaja II), AS Sanatoorium Tervis, MTÜ Pärnu Jahtklubi ja AS Pärnu Sadam esitasid Lootsi tn 10 ehitusloa menetluses oma vastuväited.
4.Pärnu Linnavalitsus andis 01.02.2021 korraldustega nr 78 ja nr 74 ehitusload vastavalt Lootsi tn 10 kinnistule hoone ehitamiseks ja Lootsi tn 6//8 kinnistule Lootsi tänava pikenduse ehitamiseks.
5.Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu esitas 05.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduste nr 78 ja nr 74 tühistamiseks.
6.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus, milles kaebaja I palub EÕK korras peatada Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldustega nr 78 ja nr 74 väljastatud ehituslubade kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kaebaja I leiab, et vastustaja on rikkunud kaebaja I detailplaneeringust tulenevaid õigusi tahtlikult. Kaebaja I poolt Lootsi tn 10 ehitusloa menetluses esitatud vastuväiteid ei ole vastustaja sisuliselt analüüsinud ega neile vastanud. Tee ehitusloa menetlusse ei ole kaebajat I üldse kaasatud ega teda ära kuulatud. EÕK kohaldamine on vajalik kaebaja I liikmete (korteriomanike) õiguste edasise rikkumise tõkestamiseks ja kaebaja I liikmetele pöördumatute negatiivsete tagajärgede vältimiseks. EÕK kohaldamata jätmise korral on kolmandal isikul võimalik alustada Lootsi tn 10 kavandatud korterelamu ja selle juurdepääsutee ehitamist, millega aga kaasnevad kaebaja I liikmetele pöördumatud tagajärjed.
7.Pärnu linn taotleb vastuses EÕK taotluse rahuldamata jätmist. Kaebajal I puudub kaebeõigus. Korteriühistul ei ole õigust esitada kaebust korteriomanike õiguste kaitseks ning kui korteriomanikud leiavad, et nende õigusi on rikutud, peavad nad ise pöörduma kaebusega kohtu poole. Praeguses etapis on ennatlik oletada, et Lootsi tn 10 kinnistule ehitise püstitamisel ei järgita ehitusprojekti.
2(9)
3-21-471
8.Kolmas isik leidis, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal I puudub ilmselgelt kaebeõigus. Ehitusload ei riiva kuidagi kaebaja kui korteriühistu isiklikku ega subjektiivset avalikku õigust. Kui kohus leiab, et kaebajal I on kaebeõigus, tuleb EÕK taotlus jätta rahuldamata.
9.Kaebaja I esindaja esitas 15.03.2021 seisukoha, et ei nõustu kaebuse muutmisega selliselt, et kaebajana määratletakse korteriühistu asemel korteriomanikud. Kaebajal I ei ole vastuväiteid sellele, kui korteriomanikud soovivad korteriühistu kaebusega ühineda või esitada individuaalkaebused. Kaebaja I on teavitanud oma liikmeid kohtu ettepanekust kaebusega ühineda või esitada individuaalkaebused. Kaebaja I on samuti teavitanud oma liikmeid vajadusest esitada oma vastus või kaebus kohtule hiljemalt 22.03.2021.
10.Kaebaja II esitas 17.03.2021, kaebaja III esitas 18.03.2021 ning kaebajad IV - VIII esitasid 19.03.2021 avaldused kaebaja I kaebusega ühinemiseks ning EÕK taotluse peatada Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldustega nr 78 ja nr 74 väljastatud ehituslubade kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni, nõustudes korteriühistu kaebuses esitatud põhjendustega. Kaebaja II, IV ja VII esitasid taotluse ennistada Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 78 peale tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja III, V ja VI said vaidlustatud ehituslubade sisust teadlikuks pärast korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kutse saamist 04.03.2021, Lootsi 10 ehitusloa ja Lootsi 6/8 tee-ehitusloa suhtes möödub kaebetähtaeg seega 05.04.2021 ja kaebus on seega esitatud tähtaegselt.
11.Vastustaja esitas 26.03.2021 seisukoha, milles leidis, et KL-le ja FL-le toimetati Lootsi tn 10 ehitusloa andmise korraldus kätte e-posti teel 03.02.2021, seega möödus kaebetähtaeg 05.03.2021. AS Taastusravikeskus Viiking, OÜ Foral LT ning Ringi Haldus OÜ on kinnitanud vaidlustatud korralduse kätte saamist 03.02.2021, samas ei ole esitatud ühtegi mõjuvat ja tõsiseltvõetavat põhjendust tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise taotlused ei ole põhjendatud.
12.Tallinna Halduskohus ennistas 30.03.2021 määrusega Ringi Haldus OÜ, Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking ja Foral LT OÜ kaebetähtaja tühistamiskaebuse esitamiseks (resolutsiooni p 1), võttis Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, TL, Aktsiaseltsi Taastusravikeskus Viiking, FL, Osaühingu Sirvos ja Foral LT OÜ tühistamiskaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Pärnu linna, kaasas kolmanda isikuna menetlusse OÜ SP1 (resolutsiooni p 4) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldustega nr 78 ja nr 74 väljastatud ehituslubade kehtivuse kuni käesolevas haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 7). 1) kaebajad II, IV ja VII lähtusid põhjendatult eeldusest, et KÜ kaudu kaebust esitades on esindatud kõikide liikmete huvid ja seetõttu ei peetud eraldi individuaalkaebuse esitamist vajalikuks. Vastustaja kaasas ehitusloa menetlusse KÜ ning teavitas korteriomanikke Lootsi tn 10 ehitusloast (mõningate eranditega) KÜ kaudu. Vastustaja pidi mõistma, et 55 korteriga elamus võtab KÜ liikmete teavitamine aega. KÜ üldkoosoleku pädevusse kuulub õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses KÜ esindaja määramine (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4). Halduskohtule kaebuse esitamisega võivad tekkida menetluskulud (kolmanda isiku menetluskulud), millega tuleb kaebuse esitamisel arvestada. KÜ põhikirja p 4.2.13 kohaselt otsustab üldkoosolek küsimuste üle, mis ei ole igapäevaelu küsimused ehk mis ei kuulu juhatuse pädevusse. Kaebajad II, IV ja VII ületasid kaebetähtaega, kuid selleks olid mõjuvad põhjused; 2) kaebaja V esitas kaebuse tähtaegselt ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamine ei olnud vajalik. Vastustaja edastas kaebajale V korralduse dokumendihaldussüsteemi kaudu 03.02.2021, KL avas e-kirja 03.02.2021. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.06.2020 otsuses asjas nr 3-19-1376, et kui dokumendihaldusprogramm võimaldab registreerida adressaadile 3(9)
3-21-471 edastatud e-kirja vastuvõtmise ja avamise, ei tähenda see, et isiku elektronposti aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel. FL ei ole kättesaamist kinnitanud (HMS § 27 lg 2 p 2) ning on selgitanud, et sai vaidlustatud ehituslubade sisust teadlikuks pärast korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kutse saamist 04.03.2021; 3) kaebajate I, II, III, V ja VI esitatud EÕK taotlus tuleb rahuldada. Kaebajatel on EÕK vajadus. Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu püstitamist saab pidada pöördumatuks tagajärjeks. Esineb kahtlus, et Vabatahtlike Päästjate Maja nime all kavatseb arendaja ehitada kortermaja, mis ei ole kooskõlas kehtiva Lootsi tn 10 kinnistu detailplaneeringuga ega maa sihtotstarbega. Vabatahtlike Päästjate Maja projektist võib välja lugeda, et esimesel korrusel hakkavad paiknema hoovipoolses küljes treeningsaal ja tänavapoolses küljes hoone sissepääsude juures rendiruumid. Hoone keskossa on projekteeritud lahtine garaaž hoone kasutajate autodele. Teisele korrusele on projekteeritud ainult rendipinnad, kolmandale apartment-tüüpi majutusruumid vabatahtlikele päästjatele ning neljandale korrusele on projekteeritud seminariruumid. Asjaolu, et kinnistule juurdepääsu rajamisel ning parkimisalade loomisel ei ole arvestatud päästesõidukite ligipääsuga, viitab sellele, et hoone ei ole päästeteenistuse tegevustele orienteeritud. Põhjendatud on kaebajate mure, et parkimisala kasutamisel treeningalana tuleb sõidukid parkida mujale ning seega ei pruugi olla tagatud detailplaneeringu nõue, et parkimine toimub oma krundil. Ülekaalukat avalikku huvi Vabatahtlike Päästjate Hoone rajamiseks ei nähtu. Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet on avaldanud, et ei soovi hoonet oma tegevusteks kasutada ning sellise hoone ehitamiseks puudub vajadus. Seega ei ole hoone ehitamine vajalik riigi- ja korrakaitseliste tegevuste tagamiseks. Kolmas isik ei ole täpsustanud, millises etapis on hoone ehitamise plaanid ning millised oleksid kolmandale isikule kaasnevad tagajärjed EÕK kohaldamisel. Ta on üksnes üldsõnaliselt viidanud, et EÕK taotluse rahuldamine rikuks kolmanda isiku õigusi, kuivõrd kolmandale isikule on väljastatud kehtivad ehitusload, mis annab talle õiguse kinnistule rajada hoone. Kohus eeldab, et Vabatahtlike Päästjate Hoone ehitamist ei ole veel alustatud. Samuti puudub kohtul teave selle kohta, kas kolmas isik on hoone ehitamiseks sõlminud kokkuleppeid, mida EÕK kohaldamine võiks oluliselt kahjustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.OÜ SP1 palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 kohtumääruse resolutsiooni p 1 osas, milles kohus ennistas Ringi Haldus OÜ, Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking ja Foral LT OÜ kaebetähtaja tühistamiskaebuse esitamisel. Kolmas isik palub tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 kohtumääruse resolutsiooni p 7 osas, millega kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ehituslubade kehtivuse. Kolmas isik taotleb, et kohus mõistaks kaebajatelt määruskaebuse esitaja kasuks välja määruskaebuse esitaja menetluskulud. Kolmas isik esitas kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: 1) kohus rikkus HKMS § 71 lg-t 1, kui ennistas kaebajate II, IV ja VII kaebuste esitamise tähtaja. Kaebajad kinnitasid, et nad said vaidlustatavad haldusaktid vastustajalt 03.02.2021. Kaebajad II, IV ning VII on juriidilised isikud ning kaebetähtaja ennistamine mõjuvaks põhjuseks ei ole juriidilise isiku väärarvamus, et korteriühistu kaudu kaebust esitades on esindatud kõikide liikmete huvid. Kaebajatel I ja II on asjas sama esindaja. Kehtiva õiguse mittetundmine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses; 2) EÕK kohaldamata jätmine ei raskenda kaebajate õiguste kaitset ega muuda seda võimatuks. Kaebused on perspektiivitud; 3) kaebajad ega kohus ei ole selgitanud, milles seisneb halduskohtumenetluse kestel esinev kaebajate õiguste intensiivne riive, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist; 4) EÕK kohaldamata jätmine ei jätaks kaebajate õiguseid kaitseta. Juhul, kui kaebus rahuldatakse, on võimalik ehitis lammutada, teha projektis muudatusi või nõuda kahju
4(9)
3-21-471 hüvitamist. Kohus on alternatiivsed OÜ-d SP1 vähem koormavad võimalused jätnud täielikult hindamata; 4) korralduse nr 74 kehtivuse peatamine ei olnud põhjendatud. Kaebajad ja halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas nende õigusi rikub Pärnu linna maale ehk avalikule maale SP1 OÜ kulul tee rajamine; 5) kaebajad vaidlevad mitte ehitusõiguse, vaid Lootsi tn 10 kinnistu tuleviku kasutamise küsimuse üle. SP1 OÜ ei kavatse ehitada Vabatahtlike Päästjate Maja nime all kortermaja. Hoones on ette nähtud treeninguala, hõljuki parkimiskoht jms spetsiifilist, mida ühelgi büroovõi majutushoonel ei ole. Kaebaja tugineb üksnes väidetava eksperdi KL subjektiivsele seisukohale, millel puudub tõenduslik väärtus; 6) kohus ei ole arvesse võtnud avalikku huvi ega OÜ SP1 omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust; 7) parkimist Pärnu linna avalikult kasutatavatel teedel reguleerib liiklusseadus ning Pärnu linna kui teeomaniku poolt paigaldatud liiklusmärgid kui haldusaktid. Sõidukeid võib parkida vastavalt liiklusseadusele ning OÜ SP1 kui kinnistu omaniku õigused ei ole ega saagi olla piiratud lähtuvalt sellest, kuidas avaliku tee omanik Pärnu linn korraldab avalikel teedel liiklust (sh sõidukite peatumist ja parkimist).
14.Pärnu linn taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 7 tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlus puudub, et kaebajad II, IV ja VII said Lootsi tn 10 ehitusloa andmise korralduse kätte 03.02.2021 ning nende tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg möödus 05.03.2021; 2) üksnes asjaolu, et kaebajad II, IV ja VII ei pidanud mõistlikuks ega vajalikuks identse või sarnase kaebuse esitamist, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks; 3) vastustaja edastas Lootsi tn 10 ehitusprojekti arvamuse andmiseks KÜ Ringi 60 e-posti aadressil 05.08.2020. Vastustaja teavitas 25.08.2020 KÜ-d Ringi 60, et ühistu peab tagama laekunud teabe edastamise oma liikmetele. KÜ Ringi 60 juhatus sai Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 78 kätte 03.02.2021. Arusaamatuks jääb, millistel kaalutlustel on halduskohus leidnud, et KÜ tegutses korrektselt, kui saatis 04.03.2021 ehk alles kuu aega pärast Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr 78 kättesaamist liikmetele teate erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, et otsustada vaidlusaluse küsimuse üle. Samas on kaebusega liituda soovijatest TL (kaebaja III), FL (kaebaja V) ja Osaühing Sirvos (kaebaja VI) avaldanud, et KÜ Ringi 60 esitas 05.03.2021 tühistamiskaebuse oma liikmete enamuse, sh kaebajate soovil. Sellest saab järeldada, et korteriomanikud pidid Pärnu Linnavalitsuse korralduse kätte saama piisavalt varakult, et tutvuda selle sisuga ning avaldada soovi tühistamisekaebuse esitamiseks. Kaebajad II, IV ja VII ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajate II, IV ja VII näol on tegemist juriidiliste isikutega, kes pidid aru saama, et neil on õigus iseseisvalt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Halduskohtu põhjendus, et kaebuse esitamisega võivad tekkida menetluskulud, millega tuleb kaebuse esitamisel arvestada, ei ole kohane. Isik, kes kohtusse pöördub, peab selliste kuludega arvestama, kuid kulude optimeerimine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks; 4) kaebustest nähtuvad läbivalt üksnes kaebajate väidetavad riived juhul, kui Lootsi tn 10 kinnistule püstitatakse kujuteldav eluhoone või majutusasutus. Halduskohus ei ole kontrollinud, kas ja millises määras riivab Lootsi tn 10 kinnistule kavandatud Vabatahtlike Päästjate Maja kaebajate subjektiivseid õigusi. Ehitusloa aluseks oleva projekti kohaselt rajatakse Lootsi tn 10 kinnistule päästeteenistust ja korrakaitset tagava ning toetava vabatahtlike organisatsioonide kasutusse Vabatahtlike Päästjate Maja. Kui kolmas isik soovib võtta Lootsi tn 10 kinnistu koos sellele rajatava ehitisega kasutusele muul otstarbel, tuleb koostada uus detailplaneering. Halduskohus pole põhjendanud Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 74 kehtivuse
5(9)
3-21-471 peatamist. Kuna kaebustel puuduvad eduväljavaated, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus võtab Pärnu linna ja OÜ SP1 määruskaebused menetlusse (HKMS § 124 lg 3, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 252 lg 7).
16.OÜ SP1 on lisanud määruskaebusele 20 lisa (dtl 910-997) ning vastustaja oma määruskaebusele 2 tõendit (dtl 1017 ja 1072). Võib järeldada, et menetlusosalised soovivad nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus võtab tõendid asja juurde, sest need on asjassepuutuvad ja vajalikud määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
17.Määruskaebuse esitajad vaidlustavad halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega kohus ennistas Ringi Haldus OÜ, Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking ja Foral LT OÜ kaebetähtaja tühistamiskaebuse esitamisel.
18.Määruskaebuste esitajad leiavad, et kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks ei ole korteriomanikest kaebajate lähtumine asjaolust, et nad saavad oma õigusi kaitsta korteriühistu poolt halduskohtule esitatud kaebusega. Kaebajad juriidiliste isikutena pidid aru saama, et neil on õigus iseseisvalt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ning nende puhul on välistatud, et nad ei teadnud, et korterühistu ei saa nende nimel kaebust esitada.
19.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et halduskohus on kaebajate II, IV ja VII kaebetähtaja ebaõigesti ennistanud.
20.Vaidlus puudub selle üle, et kaebajad II, IV ja VII said Lootsi tn 10 ehitusloa e-posti teel kätte 03.02.2021. Kaebajad esitasid tühistamiskaebuse ehitusloa peale halduskohtule 17.03.2021. Tühistamiskaebuse Lootsi tn 10 ehitusloa peale pidid kaebajad II, IV ja VII esitama hiljemalt 05.03.2021. Järelikult on tühistamiskaebus Lootsi tn 10 ehitusloa peale esitatud pärast tähtaja möödumist.
21.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
22.Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamise välistab tingimata asjaolu, et kaebajate puhul on tegemist äriühingutega ning mõnda neist võis esindada advokaat. Kohtupraktikast ei tulene, et äriühingu õiguslik kogenematus ei saaks ühelgi juhul olla kaebetähtaja ennistamise aluseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2018 määrus asjas nr 318-692, p 22) ning õigusteadmistega isiku ehk advokaadi osalemine menetluses välistaks alati kaebetähtaja ennistamise (vt Riigikohtu 07.12.2016 määrus asjas nr 3-3-1-64-14, p 15; 23.10.2020 määrus asjas nr 1-19-5631, p 13; 20.12.2017 määrus asjas nr 1-17-7210, p 9.2; Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2017 määrus asjas nr 3-14-53197, p 11).
23.Ringkonnakohus ei jaga ka määruskaebuse esitajate seisukohta, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla kaebajate eksimus korteriühistu kaebeõiguse regulatsioonis. Aluse kaebetähtaja ennistamiseks võib anda õigusliku regulatsiooni ebaselgus (vt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-3-1-64-14, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2017 määrus asjas nr 314-53197, p 11). Varasemas kohtupraktikas on kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena aktsepteeritud ka korteriühistute kaebeõiguse regulatsiooni ebaselgust (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus asjas nr 3-17-2375, p-d 10-12). 6(9)
3-21-471
24.Kaebajad II, IV ja VII on halduskohtule esitatud kaebustes märkinud, et korteriühistu esitas tühistamiskaebuse ehituslubade peale oma liikmete enamuse soovil, lähtudes põhikirja p-st 1.5, mille kohaselt korteriühistu eesmärgiks on oma liikmete ühiste huvide esindamine ning kaebajad lähtusid sellest, et korteriühistul on seadusest ja põhikirjast tulenev õigus vaidlustada korteriomanike huvides ehitusluba.
25.Korteriühistu kaebeõiguse küsimuses on kohtupraktikas leitud, et korteriühistu kaebeõigus ei tulene KrtS § 12 lg-st 1, vaid HKMS § 44 lg-st 1. Korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks saab korteriühistu halduskohtusse pöörduda üksnes siis, kui korteriühistu liige on konkreetses küsimuses andnud korteriühistule kohtusse pöördumiseks ja enda esindamiseks volituse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 12). Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et nii KrtS § 12 kui ka § 34 lg 2 toetavad tõlgendust, mis ei välista korteriühistu õigust pöörduda korteriomanike õiguste kaitseks halduskohtusse. Korteriühistul peab olema õigus esindada omanike õigusi vajadusel ka kohtumenetluses. Korteriühistu ei pruugi küll teostada vahetult oma õigusi, vaid pigem kõigi või enamiku korteriomanike õigusi (vt Taru Ringkonnakohtu 23.07.2019 määrus asjas nr 3-18-1950, p-d 12 ja 14).
26.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et korteriühistuid puudutav kaebeõiguse regulatsioon võis kaebajatele kui ka nende esindajale olla ebaselge, mistõttu ületasid kaebajad tähtaega mõjuval põhjusel, kuna ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest olukorras, kus korteriühistu oli teiste hulgas ka nende õiguste kaitseks esitanud kaebuse halduskohtusse. Eksimust süvendas korteriühistu kaasamine haldusmenetlusse. Asjaoludest nähtuvalt oli kaebuste esitamise ajal kaebajate jaoks õigusraamistiku ebaselguse tõttu kaebetähtaja võimalik möödalaskmine vähemalt vaieldav (vt ka Riigikohtu 28.02.2018 otsus nr 2-15-4239, p 15).
27.Kaebajad II, IV ja VII ei ole viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Halduskohus juhtis 12.03.2021 määruses korteriühistu tähelepanu kaebeõiguse probleemile ja viitas, et kui korteriühistu esitab kaebuse ka konkreetsete korteriomanike nimel, siis on kaebetähtaeg nende puhul ületatud ja korteriomanikel tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebajad esitasid 17.03.2021 ja 19.03.2021 kaebused halduskohtule.
28.Ringkonnakohus nõustub OÜ SP1 väitega, et halduskohus jättis talle andmata võimaluse esitada seisukoht kaebajate II, IV ja VII kaebetähtaja ennistamise taotlustele. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. HKMS § 27 lg 1 p 7 järgi on menetlusosalistel mh õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Rikkumine ei ole siiski niivõrd oluline, et tooks vältimatult kaasa kohtumääruse tühistamise. Rikkumine on võimalik kõrvaldada määruskaebusmenetluses. OÜ SP1 on saanud esitada oma vastuväited kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuses ning neis esitatud seisukohad ei andnud alust halduskohtu määruse muutmiseks.
29.Määruskaebuse esitajad vaidlustavad praeguses asjas halduskohtu määruse resolutsiooni p 7, millega halduskohus rahuldas kaebajate I, II, III, V ja VI esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas 01.02.2021 väljastatud ehituslubade kehtivuse kuni käesolevas haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni.
30.Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). See on olukord, kus vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole kaebajale ka soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või on selle hilisem heastamine ebaotstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea olema esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal kindel, kohus peab arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. 7(9)
3-21-471 Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning arvestades esialgse õiguskaitse erinevaid tagajärgi ei saa avalik huvi ja puudutatud isiku õigused vaidlusaluse tegevuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada (HKMS § 249 lg 3).
31.Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12).
32.Kaebajad II, III, V ja VI on välja toonud, et vabatahtlike päästjate maja asemel kavandatakse tegelikult korterelamut ning kavandatav hoone ei vasta detailplaneeringule ja maakatastris registreeritud sihtotstarbele ning kaebaja I väidab lisaks, et elamu või majutusasutuse rajamine riivab kaebaja liikmete omandipõhiõigust (PS § 32), sest sellega kaasneb suurem liikluskoormus ja parkimisprobleemid.
33.Kaitstav õigus võib võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist, sh planeeringust (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-17-1930, p 14.1) ning kaebajate huvides võib olla riigikaitsemaa sihtotstarbeline kasutamine. Seega kaebajad on välja toonud võimaliku subjektiivsete õiguste riive ning võivad nõuda asjassepuutuvatest normidest kinnipidamist (vt MaaKatS § 181 lg-st 7; Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrus asjas nr 3-21-458, p 18).
34.Esialgse õiguskaitse vajadust tuleb ringkonnakohtu hinnangul möönda, sest Lootsi tn 10 ehitusloa faktilisi tagajärgi ei ole tõenäoliselt võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada. Ehitamise kui tegevuse tagajärjel valmiv hoone loob olukorra, kus puudutatud isikute õiguste kaitse muutub raskendatuks või isegi võimatuks (Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2018 määrus asjas nr 3-18-1992, p 13).
35.Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega kaebuste perspektiivide osas. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on muu hulgas asjaolu, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11). Kaebajate huviks võib olla riigikaitsemaa sihtotstarbeline kasutamine. Puudub vaidlus, et kinnisasja sihtotstarve oli ja on jätkuvalt riigikaitsemaa ning detailplaneeringu kohaselt on lubatud sinna praegu ehitada piirivalvehoone (Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2019 määrus asjas nr 3-19-478, p 7). Kui maa-alale on ette nähtud kindel sihtotstarve, peaks juba ehitusloa menetluses olema selge, kas hoonet on võimalik sel otstarbel kasutada. Kuigi kasutusloa kontrolliesemesse võib põhimõtteliselt kuuluda kontroll selle üle, kas ehitis vastab detailplaneeringule, tuleb see kontroll siiski enamasti teha ehitusloa menetluses (EhS § 44 p 1 ja § 55 p 4, vrdl Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 24; vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrus asjas nr 3-21-458, p 18).
36.Halduskohus on õigesti leidnud, et vabatahtlike päästjate maja ehitamise osas puudub oluline avalik huvi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrus asjas nr 3-21-458, p 19). Maja ehitust ei ole tellinud ükski riigiasutus. Seega saab maja valmimine sisejulgeoleku tagamisse panustada vaid kaudselt. Samuti ei ole ühe vabatahtlike päästjate maja panus siseturvalisuse tagamisse eelduslikult väga suur. Selliselt puudub avalik huvi, mis õigustaks kaebajate õiguskaitsevajadusega arvestamata jätmist. Lisaks võib eeldada, et kui maa-alale on ette nähtud riigikaitsemaa sihtotstarve, siis on selle sihtotstarbeline kasutamine avalikes huvides. Selliselt eksisteerib vastassuunaline avalik huvi ehitusloa kehtivuse peatamise poolt. Paljasõnalised on ka väited, et sõlmitud on kokkulepped vabatahtlike päästjate organisatsioonidega, kes ootavad hoone valmimist. Kaebuse edulootusi ei saa pidada niivõrd madalaks, et kolmanda isiku õigused omandaksid suurema kaalu kui kaebaja õigused. Halduskohus ei ole 01.02.2021 korralduse nr 78 kehtivuse peatamisel eksinud.
8(9)
3-21-471
37.Määruskaebuse esitajad on esitanud määruskaebuse ka Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määruse nr 3-21-458 resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduste nr 78 ja nr 74 alusel väljastatud ehituslubade kehtivuse kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.05.2021 määruse resolutsiooni p-ga 2 määruskaebused osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määruse osas, milles halduskohus peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 74 alusel väljastatud ehitusloa kehtivuse. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse 01.02.2021 korraldust nr 74 „Tee ehitusloa andmine“ puudutavas osas rahuldamata. Muus osas jäi Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus muutmata.
38.Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 74 kehtivuse peatamist puudutavas osas leidis Tallinna Ringkonnakohus viidatud 04.05.2021 määruses, et tee rajamine üle Pärnu linnale kuuluva maa, et võimaldada Lootsi tn 10 kinnistule juurdepääs, oli ette nähtud juba 19.04.2007 otsusega kehtestatud detailplaneeringus. Tee tuleks ehitada ka siis, kui kinnistule rajatakse riigikaitse sihtotstarbega ehitis. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas viidatud ringkonnakohtu määruses esitatud seisukohtade juurde. Tee ehitamiseks antud ehitusloa kehtivuse peatamiseks puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlused tuleb selles osas jätta rahuldamata.
39.Eeltoodust lähtudes tuleb määruskaebused rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määruse osas, milles halduskohus peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldusega nr 74 antud ehitusloa kehtivuse ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused vastavas osas rahuldamata. Muus osas jäävad määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.