Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
14. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-20-6741
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merili Riga
Kriminaalasi
R.N süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Margit Pärn
Süüdistatav
R.N , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; töötab XXX; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 20.21.08.2020. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
Menetluskulu:
KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista R.N-ilt menetluskuluna riigituludesse:
kaitsjatasu 64,80 eurot; sundraha 876 eurot;
KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et R.N on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 940,80 (üheksasada nelikümmend eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 78,40 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700044473 ning selgituse “R.N, otsus nr 1-20-6741, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus R.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.08.2020 kella 08:22 ajal Tartu linnas Põllu 1a juures mootorsõidukit mopeed JIAJUE JJ50QT-23 reg.nr-ga XXX, olles alkoholijoobes ja R.N alkoholisisaldus äljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l kohta. R.N rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani R.N toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis tatavale R.N-ile karistuseks 3 kuud vangis tust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.08.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust - 2 kuu 28 päeva pikkust vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 (4)
Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu 64,80 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 940,80 eurot. R.N avaldas, et tema sissetulekuteks on palk XXX eurot kuus, mõni kuu on olnud palk ka väiksem. Laene ja liisinguid ei ole. Säästud puuduvad. R.N avaldas, et kogu menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib üle tema majanduslike võimaluste. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb R.N kriminaalmenetluskulude 940,80 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et R.N tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades (12 x 78,40 = 940,80). Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav R.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.N süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas R.N menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 64,80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020. a on kuupalga alammäär 584 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. R.N taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks ning kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulude katteks 78,40 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib R.N-ile tema sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades ilmselt üle jõu. Seetõttu annab kohus talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 940,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 (4)
Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.