Kriminaalasi nr 1-20-2362
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-2362 (18278002310)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Mariann Rei
Kriminaalasi
H.X süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi lühimenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm
Süüdistatav
H.X Isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; Eesti XXX; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 2 kehtivat karistust. Tõkend: puudub.
Kaitsja
Advokaat Eve Laine
Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2020. a
Süüdi tunnistada H.X KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust, võrra ja mõista H.X-ile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et H.X-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui H.X ei pane 4 (nelja)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 08.10.2020. a. Rahuldada kannatanu L. K. tsiviilhagi. Välja mõista H.X-ilt kannatanu L. K. kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 2074 (kaks tuhat seitsekümmend neli) eurot 95 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot 23 senti ja mittevaralise kahju katteks 1000 (tuhat) eurot. Välja mõista H.X-ilt kannatanu L. K. kasuks viivis varalise kahju nõudelt (2074,95 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 08.10.2020. a kuni nõude täieliku tasumiseni. Kannatanu kasuks välja mõistetud hüvitis tuleb tasuda L. K. arvelduskontole nr XXX. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel H.X-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, ekspertiisikulu 61 (kuuskümmend üks) eurot ja riigi õigusabi kulu katteks 691 (kuussada üheksakümmend üks) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.X-il on õigus menetluskulud kogusummas 2212 (kaks tuhat kakssada kaksteist) eurot 20 senti tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700043555. Selgitusse tuleb märkida „1-20-2362 menetluskulud, H.X“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel H.X-ilt välja mõista kannatanu L. K. kasuks valitud esindajale makstud tasu katteks 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot. Hüvitis tuleb kanda XXX XXX arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu 518 (viissada kaheksateist) eurot 40 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, v.a prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu
kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
H.X-ile on esitatud süüdistus KarS § 118 lg 1 p 2 järgi selles, et tema 27.11.2018. a kella 11:00 paiku XXX maja välisukse ees haaras ukse kõrvalt plastmassämbri ja surus selle XXX kulleri töökohustusi täitnud L. K. pähe. Seejärel võttis H.X L. K. ämbri peast ja tõukas teda tugevalt kahe käega ülakehasse, põhjustades kannatanu L. K. kukkumise maja ees olevale sillutisele vasakule küljele, mis tekitas kannatanule füüsilist valu ning järgmisi tervisekahjustusi: abaluu liigespinna eesmise-alumise luumurru koos liitelise liigeskapslipõletikuga ja limapaunapõletikuga. Lisaks tekitati L. K. nahaalused verevalumid vasakul alajäsemel.
astus tagasi ja selle käigus komistas ämbri otsa, mille tõttu kukkus sillutisele. Kui kuller komistas, aitas H.X ta püsti, korjas dokumendid kokku ja andis need talle kätte. Seda, et 27.11.2018. a toodi XXX kiri H.X-ile , sai ta teada järgmisel päeval, kui piirkonnapolitseinik koos teise XXX abiga tuli ja selgitas, et kiri on H.X-ile. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Kannatanu L. K. ütluste kohaselt ei ole ta tõepoolest esimesel ülekuulamisel mäletanud, kas H.X tõukas teda ühe või kahe käega, kuid teisel ülekuulamisel on ta seda täpsustanud. Kohtu hinnangul ei sea antud asjaolu kahtluse alla kannatanu tajumisvõimet ja seda, kas kannatanu poolt tajutu ka tegelikkusele vastas. Asjaolu, et kannatanu L. K. ei olnud suuteline meenutama mõned päevad pärast toimunut seda, kas teha lükati kahe käega või mitte, ei muuda kannatanu ütlusi või versiooni toimunust vastuoluliseks. Kannatanu on järjepidevalt rääkinud sellest, et teda lükati pikali ja selle juurde on kannatanu ka jäänud. Kannatanu L. K. ütlused on olnud järjepidevalt samalaadsed. Juba vahetult pärast sündmuse toimumist on kannatanu L. K. võtnud ühendust enda XXX büroo juhataja, tunnistaja A. L. Tunnistaja A. L. ütlustest järelduvalt on kannatanu võtnud temaga ühendust ja teatanud, et ta on H.X juures ja H.X ründas teda – talle pandi ämber pähe, lükati ja ta kukkus maha. Tunnistaja teatas toimunust politseile (tl 45-47). Tunnistaja ja kannatanu ütlusi kinnitab ka patrullileht, mille kohaselt ärritus H.X kui kannatanu läks dokumente üle andma, hakkas sõimama ja lõi ämbriga vastu pead ning tõukas, et naine kukkus (tl 1-2). Samasisuline on olnud ka kannatanu poolt esitatud avaldus (tl 3). Lisaks peab kohus oluliseks, et vigastuste järgi on pidanud ka kohtuekspert võimalikuks, et kannatanu sai vigastused just kukkumise tagajärjel, millele eelnes tõukamine (tl 41-42). H.X ütlused selle kohta, et kannatanu ehmatas sõimamisest ja komistas ämbri otsa ei ole kooskõlas teiste tõenditega ega eluliselt usutavad. Kohus peab oluliseks, et kannatanu on pikka aega töötanud kullerina XXX büroos (üle XXX aasta). Seega on kannatanul ilmselgelt varasemaid korduvaid kokkupuuteid inimestega, kes on dokumentide kättetoimetamisest häiritud ja käituvad ebaadekvaatselt. Ka tunnistaja A. L. kinnitab, et probleemseid kliente on neil hästi palju (tl 45-47). Nii nähtub ka kannatanu ja süüdistatava ütlustest, et ka süüdistatav H.X oli varasemalt juba kannatanu suhtes verbaalsel viisil agressiivsust juba üles näidanud (sõimanud). Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks, et korduvaid kokkupuuteid H.X-iga omanud kannatanu võis H.X reageeringust (sõimamisest) olla sedavõrd ehmatanud, et oleks komistanud ämbri otsa. Arvestades H.X poolt esitatud fotodelt nähtuvat (tl 49-50), jääb ka arusaamatuks, kus ja millistel põhjustel pidi asuma välisukse juures ämber, millele kannatanu sai 27.11.2018. a otsa selliselt komistada, et pärast seda kivisillutisele kukkuda. Samuti jääb arusaamatuks, milline pidi olema vestlus ja sellega kaasnenud liikumine välisukse juures, et kannatanu saanuks maas olnud ämbrile komistada. Fotodelt (tl 49-50) nähtuvat arvestades pidi toimuma liikumine välisukse juurest kivisillutiseni. Eeltoodust tulenevalt on H.X ütlusi tõendikogumi hulka arvestada osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega ja on eluliselt usutavad.
§ 16 lg 3 mõttes. Kohus leiab, et kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et H.X soovis kannatanu L. K. tervisekahjustuste tekitamist. Kogutud tõenditest nähtub, et kui H.X kannatanut ukse taga menetlusdokumente kätte toimetamas nägi, hakkas ta kannatanut sõimama ja selle käigus tekkis soov kannatanule „millegagi virutada“. H.X mõistliku inimesena sai aru, et kannatanule ämbrit pähe surudes ja teda tugevajõuliselt tõugates võib kannatanu kukkuda ning selle tagajärjel tervisekahjustusi saada. H.X tahtis seda. Kohus leiab, et ka tagajärje osas on H.X tegutsenud tahtlikult, s.o kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Kohus on arvamusel, et lükates kannatanut tugevajõuliselt sai H.X aru, et kannatanu võib saada ka raskemaid tervisekahjustusi. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et H.X-ile oli ilmselge, et kannatanu kukub kas tänavakividele või kivisillutisele (kuna mujale kukkuda ei olnud võimalik). Seega H.X pidi möönma, et kannatanu võib saada ka raskemaid tervisekahjustusi.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.X puhul on kohaseks karistusliigiks vangistus, kuid seda alammääras, s.o 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3, s.o 1 aasta 4 kuu võrra. Lõplikuks karistuseks jääb seega 2 aastat 8 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja H.X isikut, leiab, et tema puhul on karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Varem karistamata H.X suhtes on võimalik karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistuse mõistmisega. Seega leiab kohus, et H.X-ile mõistetud vangistus tuleb täies ulatuses jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata. Kohus leiab, et katseajaks H.X allutamine kriminaalhooldusele (seeläbi sotsiaaltöö tegemine) ei ole vajalik, arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja H.X isikut. KarS § 73 lg 3 alusel tuleb H.X-ile määrata katseajaks 4 aastat. Seda põhjusel, et katseaja pikkus ei tohi olla lühem mõistetud vangistusest (sh Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 1 -17-689 p 26). Mõistetud karistusest pikemat tähtaega ei pea kohus põhjendatuks määrata. Tsiviilhagi
Ajavahemikul 28.05.2019. a kuni 31.05.2019. a ja 01.06.2019. a kuni 13.06.2019. a kannatanu töötas ning 14.06.2019. a kuni 20.06.2019. a puhkas sai töötasu ja puhkushüvitist kokku summas XXX eurot (neto) (XXX). 9.2 Kaitsja on arvamusel, et puhkuse ja töötasu väljatoomise näol ei ole tegemist tsiviilhagi selgitamise, vaid täiendamisega, mis lühimenetluses ei ole lubatav. Kohus leiab samuti, et kannatanu on tsiviilhagis esitatud asjaolusid täiendanud (tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 4 p 1 tähenduses), kuid antud olukorras oli see vältimatu (uuendatud menetluse istungil selgus, et kannatanu on ajavahemikul detsembrist 2018 kuni augustini 2019 olnud tööl ja puhkusel). Kuna kannatanu ei ole soovinud esitada täiendavaid tõendeid ja teised menetlusosalised on saanud avaldada oma seisukoha, siis on kohtu arvates täiendavate asjaolude esitamine käesoleval juhul lubatud. Samal ajal nõustub kohus kaitsjaga ka selles, et kannatanu esindaja selgitused on taaskord raskesti mõistetavad ja laialivalguvad. Kannatanu esindaja ei ole välja toonud selget ja konkreetset varalise kahju arvestuskäiku. Kaitsja väljapakutud arvestuskäiku kohtu hinnangul rakendada ei ole võimalik (arvestada haiguslehel viibitud päevade eest keskmine töötasu, tööpäevade arvu arvesse võttes), kuna vastavalt töölepingule oli kannatanu tööajanormiks 40 tundi kuus (I kd, tl 82-83), mis on vähem kui täistööajaga töötamine. Sellest tulenevalt ei ole aga võimalik arvestuse aluseks võtta kõik kuus olevad tööpäevad (kuna kannatanu ei pidanud kõikidel tööpäevadel töötama). Selline arvestuskäik oleks põhjendatud siis, kui kannatanu töötaks täistööajaga. 9.3 Ajavahemikul detsember 2018. a kuni august 2019. a (s.o kokku 9 kuu eest) on kannatanu L. K. põhitasu suuruseks kokku XXX eurot (bruto) (II kd, tl 41). Kannatanu L. K. poolt saadav lisatasu suurus ei ole töölepingus fikseeritud ja see sõltub igakuiselt kättetoimetatavate dokumentide hulgast. XXX büroo raamatupidaja arvestuste kohaselt on ajavahemikul veebruarist novembrini 2018. a olnud keskmine L. K. lisatasu XXX eurot kuus. Ajavahemikul detsember 2018. a kuni august 2019. a on (s.o kokku 9 kuu eest) kannatanu L. K. keskmiseks lisatasu suuruseks kokku XXX eurot (bruto) (II kd, tl 41). Kohtule esitatud arvestuste kohaselt oleks kannatanu poolt saadav netotasu töötasu ja lisatasu näol ajavahemikul detsember 2018. a kuni august 2019. a kokku XXX eurot (neto) (XXX) (II kd, tl 41). Kuna kannatanu L. K. on ajavahemikul detsember 2018. a kuni august 2018. a saanud haigushüvitise, töötasu ja puhkuse tasuna kokku XXX eurot (neto) (XXX), on käesolevaks ajaks saamata jäänud tuluks XXX eurot (XXX). Kannatanu taotleb hüvitisena 2074,95 euro väljamõistmist, mis jääb põhjendatud hüvitise piiridesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 lg 1 alusel välja mõista H.X-ilt kannatanu L. K. kasuks varalise kahju nõude katteks 2074,95 eurot. 9.4 Kannatanu taotleb viivise väljamõistmist varalise kahju nõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Algselt on kannatanu taotlenud viivise väljamõistmist seisuga 27.03.2020. a summas 191,21 eurot ja alates 28.03.2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 24.09.2020. a selgitustes taotleb kannatanu viivise väljamõistmist 2074,95 euro suuruselt summalt alates 28.03.2020. a kuni nõude täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et varalise kahju nõudelt on VÕS § 113 lg 2 tähenduses on õige arvestada viivist alates hagi esitamisest, s.o 27.03.2020. a (I kd, tl 68-77). Seega tuleb viivist arvestada ajavahemiku 28.03.2020. a kuni 07.10.2020. a eest, s.o 194 päeva.
VÕS § 113 lg-st 1, § 94 lg-st 1 ja Ametlikes Teadaannetes avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavate viimaste intressimäärade suurustest (enne 01.01.2020. a ja enne 01.07.2020. a 0,00%) tulenevalt on viivise suuruseks 8% aastas. Seega sissenõutavaks muutunud viivis on 88,23 eurot.
Riigikohtu kohtupraktika analüüsi „Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016“ mittevaralise kahju hüvitised kehalise väärkohtlemise eest olid vahemikus 290-5000, raske kehavigastuse tekitamisena kvalifitseeritud kuritegudes olid vahemikus 420 eurot kuni 50 000 eurot. Riigikohtu kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018 – 2019“ olid mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest vahemikus 200 eurot kuni 17 000 eurot. Eeltoodust ja tuginedes VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 2, § 1050 lg-le 1, § 134 lg-le 2, 5 tuleb süüdistatav H.X-ilt kannatanu L. K. kasuks välja mõista mittevaraline kahju 1000 eurot. Kriminaalmenetluse kulud
kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020. a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1460 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.