Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7. september 2020, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-18-5688
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. augusti 2020 määrus, millega pöörati täitmisele M.V-le Tartu Maakohtu 19. septembri 2018 otsusega mõistetud karistus ja Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. septembri 2020 enesekontrollimenetluses tehtud määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu M.V (isikukood XXX), määruskaebus
Jätta Tartu Maakohtu 17. augusti 2020 ja 14. septembri 2020 määrused muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
KarS § 68 lg 1 alusel arvestati M.V eelvangistuses viibitud aeg 27.04.2018 – 27.06.2018, s.o 2 kuud 1 päev, karistusaja hulka ning loeti M.V kandmata karistuseks 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9866 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu vangistuse, võrra ning mõisteti M.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 659 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli M.V-l ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
KarS § 69 lg 4 alusel oli M.V kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lõike 4 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida alkoholitarvitamise häire hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lõike 4 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. M.V oli kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et M.V ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati M.V kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 05.10.2018.
rakendamisele on soosivat suhtumist avaldanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu on 07.03.2019 määruses nr 1-09-14104, p 25). Kohtuotsusest nähtub, et juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Eeltoodust tuleneb, et CDT näit vereanalüüsis ei või võrreldes eelmise analüüsiga olla suurem, vaid see peab olema võrdne või väiksem. Praegusel juhul on M.V vereanalüüsi CDT näit olnud juulis 2020 1,3% ning juunis 2020 1,1%. Seega on CDT näit olnud eelmise analüüsiga võrreldes suurem, mis viitab alkoholi tarvitamisele. Maakohtul ei ole põhjust M.V vereanalüüside tulemuste õigsuses kahelda. Varasem CDT näidu tõus vereproovis aprillis 2020 oli seotud alkoholi tarvitamisega, mida hooldusalune ka ise tunnistas.
tegemisel. Seega oleks tulnud süüdimõistetul ka kõik endast olenev teha, et mitte nimetatud kohustusi ja nõudeid rikkuda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades süüdimõistetu rikkumisi ja nende korduvust oli põhjendamatu maakohtu poolt antud võimalus näidata, et süüdimõistetu on võimeline muutuma. Süüdimõistetu käitumine ja suhtumine näitab ning kinnitab kohtu veendumust, et süüdimõistetu ei ole võimeline karistust kandma vabaduses. Lisaks peab ringkonnakohus veelkord vajalikuks märkida, et määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasulik töö, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. Praeguseks ajaks on KarS § 69 lg-st 6 tulenevad alternatiivsed võimalused ennast ammendanud. Süüdimõistetu toob välja, et tegelikkuses on tal tegemata 71 tundi üldkasulikku tööd ning maakohtu poolt täitmisele pööratud karistus 3 kuud 29 päeva on vale. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on selles osas seisukoha võtnud kriminaalhooldusametniku erakorralise määruskaebuse alusel, tühistades osaliselt 14.09.2020 määrusega enesekontrollimenetluses 17.08.2020 määruse täitmisele pööratud karistuse osas. Siiski on õige 79 sooritamata tundi. Nii on ka kriminaalhooldusametnik selgitanud, et ametnik, kes süüdimõistetule määrust tutvustas, asendas teda puhkuse ajal ja tegi tundide arvestamise osas vea – ta kirjutas, et tegemata on 71 tundi, kuid tegelikult on 79 ning see omakorda tähendab 79 päeva vangistust tuleb täitmisele pöörata.
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.