1-20-5420
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2020.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-5420 (20270000127)
Kohtukoosseis
kohtunik Tambet Grauberg
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Jevgeni Lapuhin süüdistuses KarS § 424 lg 1, § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokurör Milvi Pruus
Süüdistatav
Jevgeni Lapuhin isikukood: 38606150293; elukoht: Liiva 4-16, Rapla; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: ASPR Grupp OÜ; varem kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
vandeadvokaat Tõnu Meidra
Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas:
1-20-5420 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Liiva 4-16, Rapla. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Jevgeni Lapuhin kohustatud katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Jevgeni Lapuhin kohustatud läbima katseajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.
Lk 2 / 4
1-20-5420
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Jevgeni Lapuhinile on esitatud süüdistus selles, et tema 04.03.2020 kella 01.00 ajal juhtis ta Rapla linnas Tallinna mnt ja Kastani tn ringristmikult Kastani tänavale mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga 123PXK olles joobeseisundis - EKEI uuringuakti nr 358T kohaselt tuvastati isikul narkojoove (tema verest ja uriinist leiti gammahüdroksüvõihapet ehk GHB-d ja amfetamiini), mis avaldus väliselt tajutavas häiritud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. Joobe tõttu ei tulnud J. Lapuhin mootorsõiduki juhtimisega toime ja sõitis vastu ringristimiku ohutussaarel asuvat liiklusmärki ning sõidutee ääres paiknevat tuletõrjehüdranti, seejärel teelt välja kraavi. Juhtides mootorsõidukit narkojoobes, rikkus J. Lapuhin liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, juhtides mootorsõidukit narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, pani Jevgeni Lapuhin toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on Jevgeni Lapuhinile esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas vähemalt 91,18 grammi vedelikku, mis sisaldas 39,9 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihape (GHB), ja vähemalt 0,283 grammi valget pulbrit, mis sisaldas 0,022 grammi narkootilist ainet amfetamiin, ning hoidis omandatud narkootilist ainet oma mootorsõidukis Mercedes-Benz registreerimismärgiga 123PXK, kuni see 04.03.2020 kell 16.51-17.01 politsei poolt ära võeti. Kokku võeti Jevgeni Lapuhinilt ära narkootilisi aineid koguses (s.o 39,9 gr GHB ja 0,022 gr amfetamiin), millest oleks saanud narkootilise joobe ca 25 inimest. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiline aine gammahüdroksüvõihape (GHB) ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Lk 3 / 4
1-20-5420 Sellise tegevusega pani Jevgeni Lapuhin toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Prokurör nõuab kohtus Jevgeni Lapuhin süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 11 kuud ning KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks kahe kuriteo eest mõista 1 aasta 11 kuud vangistust, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta täitmisele pööramata, kui Jevgeni Lapuhin 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Jevgeni Lapuhini kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Jevgeni Lapuhinit katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Jevgeni Lapuhinit läbima talle kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Jevgeni Lapuhinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1460 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 1, s.o 2,5 kuupalga alammääras I astme kuriteos süüditunnistamisel). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside kulu kogusummas 703 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud - kokku 2163 eurot - ositi 12 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 180.25 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.