Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Chistina Jõesaar
Põlva
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele B.O-le Tartu Maakohtu 26. veebruari 2020. a otsusega mõistetud karistus ja saata ta vanglasse karistust kandma 7 kuuks.
2.Kohustada B.O-d ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Arvestada B.O karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 26. veebruari 2020. a otsusega tunnistati B.O süüdi KarS § 157 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui B.O ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustusi registreerida end 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi
tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin) kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26. veebruarist 2020.
2.Tartu Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrusega pikendati B.O-le alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi tegemise tähtaega kuni Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra lõppemiseni, sest B.O ei taha eriolukorra ajal liikuda ringi vereproovi tegemiseks.
3.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 31. augustil 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande B.O suhtes, sest B.O tarvitas 7., 8. ja 10. mail 2020 ja 27. augustil 2020 alkoholi, ei allunud 16. augustil 2020 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning ei ilmunud 17. augustil 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
4.Erakorralisest ettekandest nähtub, et B.O suhtes algas kriminaalhooldus 13. märtsil 2020. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda B.O-ga 24. märtsil 2020. Eriolukorrast tingituna toimusid edasised vastuvõtud distantsilt ja B.O-ga on vesteldud telefoni teel. B.O on kinni pidanud määratud helistamise aegadest. Alates 19. maist 2020 täitis B.O registreerimiskohustust taas esinduses. Ta on registreerimiskohustust täitnud. Vaid 17. augustil 2020 ei ilmunud B.O registreerimisele ning ei teatanud ilmumata jätmise põhjustest. B.O on arvel Eesti Töötukassas. Kohtu määratud täiendava kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest täitmist on kon trollitud 19 korral ja joove tuvastati 4 korral. B.O tunnistab alkoholi tarvitamist veel kahel päeval, mille osas protokollid puuduvad. Ametnik on teinud B.O-le alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest kirjaliku hoiatuse. Vestlustel on B.O-le korduvalt selgitatud alkoholikeelu olemust ja rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. B.O väitel pole nii pikalt kui praegusel kriminaalhoolduse perioodil järjest kaine olnud. B.O väitel muutub ta joobes olles ülbeks, hakkab norima ja arveid klaarima. Ta pole alkoholijoobes kasutanud füüsilist vägivalda. B.O arvab, et ta ei suuda alkohoolikuna 18 kuud kaine olla. Ta arvab, et vangistus on tema jaoks lihtsam kui tingimisi vangistusega kaasnevad lisakohustused. Ametniku hinnangul on B.O-l välja kujunenud alkoholi tarbimisharjumus ja tal võib olla sõltuvus.
5.B.O on täitnud kohustuse registreerida ennast alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Ta registreeris ennast teisipäeval 24. märtsil 2020 Võrus Lõuna Eesti Haigla programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Vastuvõtuaeg määrati 25. maiks 2020 kella 12.00-ks ja hiljem lükkasid programmi läbiviijad aja edasi 5. juunini 2020. B.O jätkab programmis osalemist. Ametnik esitas 26. märtsil 2020 kohtule kirjaliku ettepaneku pikendada laboratoorsete vereanalüüside tegemise kohustuse tähtaega eriolukorra lõppemiseni. Tartu Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrusega taotlus rahuldati. B.O on kahel korral teinud laboratoorse vereanalüüsi. 20. mail 2020 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 5,4% ja 31. juulil 2020 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,4%. B.O pole kriminaalhoolduse ajal toime pannud uusi süütegusid.
6.Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele B.O-le Tartu Maakohtu 26. veebruari 2020. a otsusega mõistetud karistus, sest ta pole suutnud tingimisi
karistusest teha vajalikke järeldusi ning ta ei järgi talle pandud kohustusi. Ametniku hinnangul on vähetõenäoline, et B.O suudab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest ja järgida täiskarsket eluviisi.
7.B.O asus kohtuistungil seisukohale, et tema suhtes võiks siiski rakendada mingeid muid meetmeid. Kes sinna vangi ikka minna tahab ja vangla teda nagunii ei muuda. Kohtu seisukoht
8.Erakorralises ettekandes heidetakse B.O-le ette seda, et ta tarvitas 7. , 8. ja 10. mail ja
27.augustil 2020 alkoholi. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas B.O-l indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 7., 8. ja 10. mail ja 27. augustil 2020 ning 7. mail 2020 oli indikaatorvahendi näit 0,541 mg/l, 8. mail 2020 näitas indikaatorvahend 1,341 mg/l, 10. mail 2020 näitas indikaatorvahend 0,778 mg/l ja 27. augustil 2020 näitas indikaatorvahend 0,795 mg/l. Ka B.O tunnistab, et ta tarvitas alkoholi 7, 8. ja 10. mail ja 27. augustil 2020. Ühtegi mõjuvat mõjust, mis saaks vabandada keelu rikkumist, ei ole. Seega rikkus B.O talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu 7., 8. ja 10. mail ja 27. augustil 2020. Kuna kriminaalhooldusametnik tegi alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest 7., 8. ja 10. mail 2020 B.O-le kirjaliku hoiatuse, ei saa kohus nende rikkumiste eest omapoolseid meetmeid kohaldada. Kohus saab reageerida alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele 27. augustil 2020.
9.Erakorralises ettekandes heidetakse B.O-le ette ka seda, et ta polnud 16. augustil 2020 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav alkoholi tarvitamise keelu kontrolliks. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks kodukülastuse leht, millest nähtub, et 17. augustil 2020 tegid kriminaalhooldusametnikud kodukülastuse B.O elukohas, kuna B.O polnud reidi käigus ametnikele kättesaadav. Kriminaalhooldusametnikud sisenesid koos Kanepi valla sotsiaaltööspetsialistiga B.O korterisse, kus vedeles hulgaliselt tühje viinapudeleid. Kuna B.O-d polnud kodus, proovisid kriminaalhooldusametnikud B.O-ga vestelda telefoni teel, kuid tema telefon oli välja lülitatud. B.O tunnistab, et ta ei vastanud 16. augustil 2020 telefonile, kuna ta ei kuulnud helinat. Ta oli 16. augustil 2020 sõbra juures ja muusika mängis. Kodukülastuse lehest nähtub, et kriminaalhooldusametnikud tegid B.O elukohas kodukülastuse 17. augustil 2020. Kuna kodukülastuse lehel on märgitud kodukülastuse põhjuseks asjaolu, et B.O polnud ametnikele reidi käigus kättesaadav, on alust arvata, et ametnikud tegid B.O elukohas kodukülastuse ka enne 17. augustit 2020. Kodukülastuse lehelt ei nähtu, mis kuupäeval tegid kriminaalhooldusametnikud varasema kodukülastuse. Arvestades asjaolusid, et B.O väitel helistas kriminaalhooldusametnik talle
16.augustil 2020 ja kodukülastuse lehel märgitud asjaoludest nähtub, et ka enne 17. augustit 2020 toimus kodukülastus, loeb kohus tõendatuks, et kriminaalhooldusametnikud tegid kodukülastuse B.O elukohas 16. augustil 2020.
10.Kodukülastuse lehel märgitus ja B.O seletustes avaldatus on erinevused selle osas, miks B.O ei vastanud kriminaalhooldusametniku kõnele. Kodukülastuse lehel on märgitud, et B.O telefon oli välja lülitatud. B.O väidab, et ta ei kuulnud 16. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku kõnet. Erinevused on põhjustatud sellest, et kodukülastuse lehel on räägitud 17. augustil 2020 tehtud kodukülastusest, kuid B.O väitel ei kuulnud ta telefonikõnet 16. augustil 2020. Ka kriminaalhooldusametnik tunnistab, et B.O elukohas tehti kodukülastus 16. ja 17. augustil 2020 ja 16. augustil 2020 ei vastanud B.O telefonikõnele ja 17. augustil 2020 oli B.O telefon välja lülitatud.
11.KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas hõlmab endas ka kohustust olla kriminaalhooldajale telefoni teel kättesaadav kodukülastuse aja kokku leppimiseks. KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse eesmärk on tagada kriminaalhooldusametnikule võimalus teha kodukülastus süüdimõistetu elukohas ja kriminaalhooldusametnik saab teha kodukülastuse vaid juhul, kui ta saab telefoni teel ühendust süüdimõistetuga, kes ei viibinud varem kokku leppimata kodukülastuse ajal kodus. Kohustus olla telefoni teel kättesaadav ei tähenda seda, et süüdimõistetu peab alati kõne kohe vastu või paari minuti jooksul tagasi helistama. Seda tuleb teha mõistliku aja möödumisel. Telefoni välja lülitamine on aktsepteeritav vaid mõjuval põhjusel. Selliseid põhjuseid ei esine.
12.Erakorralises ettekandes heidetakse B.O-le ette ka seda, et ta ei ilmunud 17. augustil 2020. kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks registreerimisleht. Registreerimise aeg oli talle teada. B.O põhjendab registreerimisele ilmumata jätmist asjaoluga, et tal oli 17. augustil 2020 palavik 39,9 kraadi. Samas pole ta esitanud arstitõendit, mis kinnitab, et ta oli 17. augustil 2020 haige. Kuna B.O pole esitanud arstitõendit haiguse kohta, ei saa haigust lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis kohustuse mitte täitmist vabandaks. Seega rikkus B.O talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 17. augustil 2020.
12.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas pikendada B.O katseaega või määrata talle mõni täiendav kohustus või pöörata talle mõistetud karistus täitmisele.
13.B.O rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust ja kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Ta on ka varem kolmel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtu hinnangul muudab B.O suhtumine kriminaalhooldusesse katseaja eduka läbimise väga vähe tõenäoliseks. Ta leiab enda tegudele õigustusi, süüdistab kriminaalhooldusametnikke nende kohustuste põhjendamatult sagedases täitmises ja leiab, et üleüldse on ta põhjendamatult süüdi tunnistatud. Enda sõnul on ta varem vabaduskaotuslikku karistust kandnud. Võimalus uuesti vanglasse sattuda ei ole muutnud tema suhtumist ega käitumist. Kriminaalhoolduse senine käik näitab, et B.O-l on kalduvus alkoholi kuritarvitada. Kohus tutvus asja menetlemisel tema karistusregistri õiendiga. Alkoholi tarvitamine suurendab uute kuritegude toime panemise riski arvestatavalt.
14.Kuna alkoholi tarvitamise keelu järgmise tõenäosus ja ühes sellega ka katseaja läbimise tõenäosus on väike, tuleb KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata B.O-le Tartu Maakohtu
26.veebruari 2020. a otsusega mõistetud karistus ja saata ta vanglasse karistust kandma 7 kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.