Kriminaalasi nr 1-20-6497
Eesti Vabariigi nimel 15. september 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi Arto Lessingi süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Arto Lessing, IK 36912092722; sünniaeg: 09. detsember 1969. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada Arto Lessing KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Arto Lessingu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.–14. september 2020. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arto Lessing ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata Arto Lessingu katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Arto Lessingult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Arto Lessing kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Arto Lessingult riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa (438) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend neli (54) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist ühe (1) aasta jooksul ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700038780.
Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus Arto Lessingut süüdistatakse selles, et tema 12. septembril 2020. a kella 22:00 paiku juhtis Tartumaal Elva vallas Tännassilma külas Puhja-Konguta tee teisel kilomeetril mootorsõidukit Nissan Primera reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,05 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Arto Lessing kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Arto Lessing toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Arto Lessingule karistuseks 4 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Arto Lessingult mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (12.-14. september 2020. a), mille vältel Arto Lessing oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Arto Lessing ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 54 eurot ja süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 438 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb
eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 492 eurot, ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Arto Lessing tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arto Lessingilt väljamõistatavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.