Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod › Põhivabaduste rikkumised

ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Adel-Jane Prutskajale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

on xxxx lehega, siis seal on ainult seksiga seotud kuulutused. Tema teada on seal kuulutus üleval 24 tundi ja selle eest tuleb maksta. 08.07.2019 hakati talle helistama ja öeldi, et helistavad xxxx lehel oleva kuulutuse peale. Kõnesid oli väga palju, umbes 50. Kirjutas lehele, et nad kuulutuse maha võtaks ja 24 tunni pärast oli kuulutus kustunud. Peale seda sai kõnesid veel, aga harvem. Kahtlustab antud teos Adelja ja K Prutskajat (tütar ja ema), kellega tal oli konflikt seoses sellega, et Adelja kohtus tema lapse isaga. Nad on tema naabrid. Päev enne kuulutuse ilmumist sai K sms-i, et temaga on lõpp. Seetõttu arvab, et nemad võisid selle kuulutuse üles panna. Materiaalselt kahju pole tal tekkinud. Antud teoga rikuti tema mainet, jättes mulje nagu ta pakuks seksteenust, mida ta tegelikult ei tee. Nõudekirjast (tl 10-12) tulenevalt lisati 08.07.2019 kell 13:56 venekeelne kuulutus koos pildi ja telefoninumbriga xxxx IP aadressilt xxxx. Nõudekirjast (tl 13-17) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl 18) nähtub, et IP aadressi xxxx on kasutatud telefoninumbriga xxxx 08.07.2019 kell 14:02, 14:39, 14:50, 15:09. Kahtlustatav Adel-Jane Prutskaja ütluste (tl 25-27) kohaselt tunnistab ta, et pani kahtlustuses esitatud teo toime. Tema sõnul on E K tema naaber ning tunneb teda umbes 1,5 aastat. Neil on pidevalt probleemid, sest E elukaaslane suhtleb ka temaga ning E on armukade. Seetõttu on nad tülis. Millalgi enne 08.07.2019 pani E xxxx lehele kuulutuse, kuhu pani tema pildi ja telefoninumbri ning teksti, millega andis mõista, et ta pakub seksteenust. Talle hakkasid helistama mehed, kelle käest sai teada, et selline kuulutus on xxxx lehel. Kuna see kuulutus kustub mõne aja pärast, siis ta ei hakanud sellest xxxx lehte teavitama. E ta sellest ei rääkinud. E pole talle ka ise öelnud, et ta selle kuulutuse pani, aga ta arvab, et see oli E. Ta tahtis Ele tagasi teha, et ta saaks tunda, mis tähendab, kui hakatakse helistama. Seetõttu pani ta E foto (võttis Viber-ist) ja telefoninumbri xxxx lehele ja kirjutas kuulutuse, mille sisuks oli, et ta pakub seksteenust. Mõne aja pärast helistas talle E elukaaslane, kes ütles, et ta teab, et tema pani selle kuulutuse ja ütles, et E läheb politseisse. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Adel-Jane Prutskaja kasutas E Kt tuvastada võimaldavaid isikuandmeid ilma E K nõusolekuta. Samuti lisas süüdistatav portaali xxxx kuulutuse, millele lisas E K foto ja telefoninumbri. Selle kõige eesmärgiks oli luua teise isikuna esinemise teel E Kst teadvalt ebaõige ettekujutus ja kahjustada tema mainet, luues mulje, et E K pakub seksteenust. Kannatanu E K leidis, et süüdistatava poolt andmete kasutamine ja tema nimel xxxx keskkonnas tegutsemine põhjustas talle moraalset kahju, kuna kahjustas tema mainet. Seega leiab kohus, et süüdistatava tegevus vastab eeltoodud põhjustel KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult, s.t süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, s.t süüdistatava eesmärgiks oli teatud portaali kannatanu andmete üleslaadimine teadmises, et kannatanut peetakse isikuks, kes osutab intiimteenust ja kannatanule hakatakse seetõttu helistama, et intiimteenuse osutamise osas kokku leppida, millega esines kannatanu nimelt kannatanust teadvalt ebaõiget ettekujutust luues, eesmärgiga kahjustada kannatanu mainet, ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Adel-Jane Prutskaja toime teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, s.o KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Hinnates süü suurust KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse kodanikuõiguse vastase süüteo toimepanemist, millega ei põhjustatud kannatanule varalist kahju, kuid samas oli süüdistatava eesmärgiks luua kannatanust ebaõige ettekujutus avalikkusele ning sellega tekitati kahju kannatanu seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, sh mainele. Seejuures on tuvastatud vaid ühekordne kuriteo toimepanemine ning kriminaalasja materjalidest tuleneb, et tegemist on isikute isiklikest suhetest ning armukadedusest tuleneva tüliga ning see ei kahjustanud teisi kõrvalisi isikuid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks sellele, et süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, peab kohus vajalikuks arvestada ka sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud aasta, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt karistuse täitmisele pööramisse lähtub kohus Riigikohtu seisukohast, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Arvestades aga asjaolu, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud isiklike suhete pinnalt, millega teiste isikute õigusi ei ohustatud ega riivatud ning kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks vahepeal toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning tema suhtes piisab KarS § 73 sätete kohaldamisest. Arvestades asjaolu, et süüteo toimepanemises on möödunud juba aasta, siis ei pea kohus vajalikuks määrata pikaajalist katseaega ja kohus loodab, et kohtuotsusega määratav ka lühiajaline katseaeg distsiplineerib süüdistatavat piisavalt ja ta hoidub edaspidi vähemalt isiklike suhete pinnalt tõusetuvate olukordade lahendamisel süütegude toimepanemisest.

Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seejuures ei ole tegemist esimese ja juhusliku süüteoga, kuivõrd süüdistatava suhtes oli eelnevalt kriminaalmenetlus lõpetatud teiselaadsete süütegude toimepanemises otstarbekuse kaalutlusel. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Välja mõistetavaks menetluskuluks on sundraha, mille väljamõistmise eesmärk on riigile menetluse läbiviimisega tekkivate kulude hüvitamine. Käesolevas kriminaalasjas on kohtulik menetlus veninud, kuivõrd süüdistatava asukoha kindlakstegemiseks tuli kaasata politsei ning tuvastati, et süüdistatava avaldatud elukohas süüdistatav tegelikkuses ei elanud. Seega tekkis asja menetlemisel täiendav kulu ja kohus leiab, et seetõttu tuleb sundraha täies ulatuses välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatava suhteliselt väikest sissetulekut, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.