Liiklussüüteod

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sander Parkot süüdistatakse selles, et tema juhtis 25.09.2019a. kella 02:20 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Ristiku tänaval suunaga Kopli tänava poole mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga xX ning samuti olles 04.11.2019a. karistatud Põhja prefektuuri otsusega LS § 201 lg 2 (juhtimisfakt 12.10.2019.a.) kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest s.o. korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusteta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 24.10.2019.a. kella 01:10 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Ahtri tn 6b juures mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga xX ning juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 04.12.2019a. kella 17:43 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Paldiski mnt 56 juures mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga xX ja juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 02.02.2020a. kella 18:41 paiku Harju maakonnas, Kuusalu vallas, TallinnNarva mnt 43 km`l mootorsõidukit Ford Mondeo reg. märgiga xX ja juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 20.02.2020a. kella 17:00 paiku Harju maakonnas, Harku vallas, Harku alevikus, Tähetorni 61B juures mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga xX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1/ mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/nõuet. Seega Sander Parko pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 02.02.2020a. kella 18:41 paiku Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt 43 km-l mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xX, olles joobeseisundis (narkojoove EKEI uuringuakti nr 176T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: amfetamiin), ning kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu teepiirdeid ja tähisposti, millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1, 4 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1,2 - Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kuigi Sander Parko rikkus oma käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. Seega Sander Parko pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Menetluskäi k ja kohtuot suse põhjendused Süüdistatava Sander Parko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 1.04.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sander Parko süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2019, s.o 1 päev ja 04.12-05.12.2019, s.o 2 päeva ja 20.02.2020 kuni 01.04.2020 (eelvangistuses viibitud aeg on arvestatud kokkuleppe sõlmimise kuupäevaga, s.o 01.04.2020 seisuga, kuid tuleb ümber arvestada kohtuotsuse kuulutamise päeval), kokku 45 päeva ehk 1 kuu ja 15 päeva ning kandmata karistus on 01.04.2020 seisuga 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 5 alusel määrata, et mõistetud tähtajalist vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Sander Parko ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 järgi on Sander Parko kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Sander Parkole täiendavalt järgmised lisakohustused: KarS § 75 lg 2 p 8 osaleda sotsiaalprogrammis; Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid: Vastavalt KarS § 75 lg 4 Sander Parko võtab endale vabatahtlikult kohustuse alluda ambulatoorsele ravile ja läbima narkosõltuvuse vastase ravikuuri ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mootorsõiduk Ford Transit registreerimismärgiga xX – tagastada omanikule või omaniku poolt volitatud juhilubadega isikule. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 511,40 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot riigituludesse. Kaitsja sõidukulud 9 eurot jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.