lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-2852/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-2852/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-2852/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval09.04.20191-19-2852/20Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. mai 2020

Kohtuasja number

1-19-2852

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

U.L (isikukood XXX ) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.L kaitsja Arri Tooming, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja abiprokurör Ain Tali

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. aprilli 2020 määrus muutmata ja U.L kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Pärnu Maakohtu 9. aprilli 2019 otsusega tunnistati U.L süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ja teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 27. veebruari 2019 otsusega U.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. U.L karistusaeg algas 10. mail 2019 ja lõpeb 6. septembril 2020.
2.31. detsembril 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid U.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
4.Viru Maakohus jättis 3. aprilli 2020 määrusega U.L vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et U.L-iga on vanglas vesteldud erinevatel probleemsetel teemadel, tal on vabanemisel elukoht ja elukoha omanik garanteerib talle suveperioodiks töökoha OÜ-s Casper. Need asjaolud tema vabastamist aga kaasa ei too. Süüdimõistetul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta teist korda. Korduv karistatus viitab sellele, et U.L-ile ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused eripreventiivset mõju avaldanud. Ka vangistuses pole süüdimõistetu käitumine olnud õiguspärane ega viita sellele, et ta oleks vajalikud järeldused teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas muutnud. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta ei suuda ka vangla range järelevalve all alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Ehk siis õiguspärase käitumise kriteerium ei ole antud juhul täidetud. Ka tuleb U.L puhul tähele panna, et kuritegude sooritamist soodustab alkoholi kuritarvitamine. Sellega on tal olnud probleeme varasest east alates. Kuriteo, mille eest ta karistust kannab, pani U.L toime samuti mõningal määral alkoholi tarvitanuna. Ka nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et süüdimõistetu tarvitab kanepit ja motivatsioon sellest loobuda tal puudub, kuna ta ei pea kanepit narkootikumiks. Sõltuvusainete tarvitamisega kaasneb risk sõltuvuskäitumisest või majanduslikust toimetulekust tulenevalt uue kuriteo sooritamiseks. Seega puudub eeltoodu põhjal kindlus, et U.L karistuse eesmärk on nüüdseks juba täidetud ja ta suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Ka tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei oleks piisavad hoidmaks ära süüdimõistetu uusi kuritegusid.
5.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U.L kaitsja Arri Tooming, kes palub kohtumääruse tühistada ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja arvates on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu maakohtu järeldus, mille kohaselt pole U.L poolt õiguspärase käitumise kriteerium täidetud kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu.
18.novembril 2019 tingimisi määratud distsiplinaarkaristus oli U.L-ile karistuse kandmise aja jooksul ainus. Samuti on etteheidetav, et kohus, märkides positiivsete asjaoludena kinnipeetaval elu- ja töökoha olemasolu, ei ole nimetatut otsustuse tegemisel tegelikult arvesse võtnud. Ka ei ole maakohus põhjendanud, miks U.L vabastamise kasuks rääkivad tegurid võrdluses kuriteo asjaoludega ei saa kaasa tuua tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Seega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kohtule on seadusega antud õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel. Vabastada võib sellise isiku, kelle puhul on alust loota, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kriteeriumid, millest kohus peab taolise prognoosotsustuse tegemisel lähtuma, on sätestatud KarS § 76 lg-s 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas teinud viga viidatud normis ette antud asjaolude hindamisel ning on põhjendatult jätnud U.L vanglasse karistust kandma.
7.Kohtukolleegium nõustub maakohuga, et U.L-ist lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk ei ole tema vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud. Selliseks negatiivseks prognoosiks annab aluse eelkõige U.L karistusandmete kohta käiv teave. Nimelt on oluline tähele panna, et ka üksnes kehtivaid karistusi arvestades on U.L-i kriminaalkorras karistatud kolm korda. Kusjuures olgu eraldi välja toodud, et kahel viimasel korral sooritas süüdimõistetu kuriteod katseajal. Ka on oluline, et viimane kuritegu toimus vaid natuke rohkem kui kuu pärast U.L süüdimõistmist Pärnu Maakohtu 27. veebruari 2019 otsusega. Taoline asjade käik viitab selgelt sellele, et U.L võib kuritegelikult käituda edaspidigi. Ka reaalselt vanglas viibimisele ei saa 2(3)

omistada olulist ja süüdimõistetu suhtumist ning hoiakuid muutvat tähendust. Nähtub ju vangla koostatud ettekandest, et kinnipidamisasutuses karistust kandmas on U.L olnud varemgi. Sinna tagasi sattumise oht teda aga seaduskuulekusele ei mõjutanud.

8.Seega, nagu märgitud, tuleb U.L kuritegeliku käitumise jätkumist prognoosida juba tema korduvate karistamiste pinnalt. Asjakohane on aga välja tuua ka, nagu maakohus seda tegigi, et vangistuseski ei ole süüdimõistetu suutnud käituda korrakohaselt. 18. novembril 2019 määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristus (5 ööpäeva kartserit katseajaga 6 kuud) seoses sellega, et ta ei allunud ametnike korraldustele. Kaitsja hinnangul ei tohiks seda karistust süüdimõistetu kahjuks arvestada, kuna see oli mõistetud tingimisi, ka on see ainus distsiplinaarkaristus kuue vangistuskuu jooksul. Ringkonnakohus sellise arvamusega ei nõustu. Kõigepealt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kuigi karistus oli tingimuslik, tingis rikkumise raskus U.L karistamise vangistusseaduse § 63 lg-s 1 loetletutest raskeima karistusega (mitte nt noomitusega). Teiseks on aga ilmselge, et süüdimõistetud on kohustatud käituma vanglakorda austades, seda ohustamata, ning ka vaid üks distsipliinirikkumine on ülearune, viidates ühtlasi isiku suutmatusele või tahtmatusele reeglitest kinni pidada. Vabaduses võib selline suhtumine ja käitumisviis viia uute kuritegudeni. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest veel järgmine alarmeeriv teave: 14. maist kuni 22. oktoobrini 2019 on U.L suhtes koostatud Tartu Vanglas ja Viru Vanglas kokku 25 ettekannet selle kohta, et ta on korduvalt loobunud toidust, kasutanud ametnike aadressil solvavaid väljendeid, teinud enesetapukatse, häirinud kaaskinnipeetavate rahu, eiranud ametnike korraldusi ja rikkunud vangla vara; alates 19. juunist 2019 viibib ta lukustatud kambris, kuna tema käitumine võib olla ettearvamatu. Millistel asjaoludel nimetatud tegudega seonduvalt distsiplinaarmenetlusi läbi ei viidud, on kohtukolleegiumile teadmata. Vangla on märkinud üldsõnaliselt, et selleks on erinevad põhjused.
9.Veel on maakohus uue kuriteo toimepanemise ohu ulatust hinnates viidanud, et selline risk on suurem, kui U.L tarvitab alkoholi või narkootikume. Taoline järeldus on põhjendatud. Ka kaitsja ei ole määruskaebuses selle kohta vastuväiteid esitanud.
10.Kohtukolleegiumi hinnangul viitab eelmärgitu ohule, et U.L võib vabaduses taas toime panna uued kuriteod. Erinevalt kaitsjast ei näe ringkonnakohus süüdimõistetu puhul ka fakte, mis kirjeldatud asjaolude pinnalt tekkinud ohuprognoosi ümber lükkaks või seda tema vabastamist võimaldaval määral alandaks. Nimelt on maakohus positiivse poole pealt tuvastanud üksnes selle, et U.L-iga on vanglas vesteldud erinevatel probleemsetel teemadel, tal on vabanemisel elukoht ning suveperioodiks on tal võimalik asuda tööle. Määruskaebuses kaitsja midagi sellesse kesisesse loetellu ei lisa. Kolleegiumi hinnangul pole ükski nimetatud teguritest taoline, mis lubaks järeldada süüdimõistetu muutumist või annaks muidu küllaltki tõsise aluse loota, et tema kuriteod ei kordu. Ka käitumiskontrolli mõju ei saa U.L puhul hinnata oluliseks ja tõhusaks, kuivõrd, nagu juba märgitud, on ta kahel eelmisel kontrollperioodil pannud toime kuriteo.
11.Seega ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. aprilli 2020 määruse muutmata ning U.L kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.