1-19-9910
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2020, Tallinn
Kohtuasja number
1-19-9910
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Sten Lind
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2020 k ohtuotsus R.F süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
Apellatsiooni esitaja
Valitud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas
Jätta kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
KarS § 50 lg 1 alusel võeti R.F-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 8 kuuks. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
2(4)
Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista R.F-ile reaalne vangistus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on asjaolu, et varasemad karistused ei ole tema käitumisele positiivset mõju avaldanud ning ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja praeguses asjas menetleteva kuriteo pani ta toime katseajal. Lisaks sellele on tal viis kehtivat väärteokaristust, sealhulgas mootorsõiduki joobes juhtimise eest. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on kuritegu, mille eest karistatakse kuni neljaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. R.F on varem samalaadse rikkumise eest karistatud rahalise karistusega, seejärel tingimusliku vangistusega ning siis nn šokivangistusega koos allutamisega elektroonilisele valvele. Seega on mõistetud süüdistatavale järjest rangemaid karistusi, kuid vaatamata sellele ei ole need karistused tema käitumisele positiivset mõju avaldanud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi jätkuva praktika kohaselt peavad kuritegude eest mõistetavad karistused muutumagi järjest rangemaks, mitte kergemaks. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse vaid süüdistatava varasemaid karistusi. Nimelt nähtub kohtuotsusest, et maakohus hindas R.F süü suurust keskmisest suuremaks, võttes seejuures arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja joobe suurust. R.F alkoholijoove ületas tunduvalt kriminaalseks joobeks loetava joobe minimaalmäära. Ta sõitis haagisega veokiga päevasel ajal tiheda liiklusega maanteel, kaldudes pidevalt vastassuunavööndisse. Ohtliku sõidustiiliga veokist teatasid häirekeskusesse kaasliiklejad. Seega ei peatanud politseinikud veokit mitte rutiinse liikluskontrolli käigus, vaid kaasliiklejate informatsiooni põhjal. R.F tegevus oli kaasliiklejatele äärmiselt ohtlik ja oleks võinud kaasa tuua äärmiselt raskeid tagajärgi. Tegemist ei olnud mitte mõtlematusega, vaid süüdistatava tahtliku tegevusega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras, sest ta on iga kord oma tegu kahetsenud, kuid paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tema kahetsus on kantud eesmärgist saada leebem karistus. Positiivset iseloomustust ja rehebilitatsioonikeskusesse asumist on maakohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud.
3(4)
Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et R.F süü on keskmisest suurem, mistõttu on mõistnud talle põhi- ja lisakaristuse keskmises määras. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud vangistuse ja lisakaristuse tähtaja lühendamist. On igati positiivne, et süüdistatav on tasunud oma võlad, maksab elatist ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.