Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 24. märts 2020 1-18-6496 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau I.K. (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu 25. veebruari 2020. a määrus I.K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. veebruari 2020. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks I.K. ule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 86,40 (kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti, sh käibemaks 14,40 neliteist eurot ja nelikümmend senti).
3.Mõista I.K. ult menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
5.KrMS § 4081 lg 3 alusel avalikustada kohtulahend selliselt, et süüdimõistetu isikuandmed on asendatud tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.I.K. tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12. augusti 2019.a otsusega KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. Teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida arvestatakse alates 6. maist 2019.a. Karistusaeg lõpeb 6. novembril 2020.
2.Vangla ja prokuratuur ei toeta I.K. u vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
3.Tartu Maakohtu 25. veebruari 2020. a määrusega jäeti I.K. karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
4.Positiivsena arvestas kohus süüdimõistetu osalemist sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, tema nõustamist, mh alkoholiga seoses, distsiplinaarkaristuste puudumist, elukoha olemasolu ja toetavat lähivõrgustikku. Positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. I.K. kannab teist vangistust. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate süütegude eest (sh kelmused, arvutikelmused, omastamine, asja omavoliline kasutamine, kehaline väärkohtlemine, ähvardamine, röövimine) I.K. u kuritegude vägivaldsus on ajas järjest tõusnud. Korduvkaristatus viitab kriminogeensele elustiilile ning oma käitumisest järelduste mittetegemisele. I.K. ei suutnud kohut veenda, et ta just sel korral suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda ning kontrollnõudeid täita. Ta on varem korduvalt jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute puhul on uute kuritegude oht suur.
5.Süüdimõistetu ei ole suutnud ka kontrollitud keskkonnas hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ta kannab karistust Tartu Vanglas neljal korral ametiülesandeid täitvate isikute ähvardamise ja nende suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtu hinnangul on tegemist äärmiselt impulsiivse, ettearvamatu ja vägivaldse isikuga. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on vägivald olnud I.K. u jaoks probleemide lahendamise vahend. Vägivaldne on I.K. olnud juba lapsepõlvest saati. Süüdimõistetu probleemilahedusoskus on nõrk. Kui I.K. jätab ravimid võtmata, siis käitub ta impulsiivselt, arvestamata teiste isikute seisukohti. Psühhiaatri arvates on I.K. u võime analüüsida elus ette tulevaid situatsioone piiratud ning käitumine impulsiivne. Tema võime stressiga toime tulla on madal ning probleemilahenduse oskused vähesed. Vähemgi pinge võib vallandada agressiivse käitumise. I.K. küll kahetseb kuritegude toimepanemist, ent ei oska sügavamalt oma tegusid analüüsida ega aktsepteeri ühiskonna reegleid.
6.Vabaduses puudub süüdimõistetul kindel töökoht. I.K. on 80% ulatuses töövõimetu. Varasemalt on ta majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud eriliigilisi varavastaseid kuritegusid. Vanglas ta tööd ei soovinud ja tahtis lõpetada põhihariduse. Kool keeldus teda eelmise aasta rikkumiste tõttu vastu võtmast. I.K. ul puudub tööharjumus, mistõttu on tal oht jätkata majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemist.
MÄÄRUSKAEBUSED
7.Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega I.K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja määruskaebus
8.Vangla iseloomustuse kohaselt on I.K. u käesoleva karistuse soodusteguriks kinnipeetava vaimne tervis ning ajendiks puudulik probleemilahendus. Ta tarvitab igapäevaselt psühhofarmakone. I.K. kannab karistust vanglaametnike suhtes 18. ja 27. detsembril 2016 ning 15. oktoobril ja 12. novembril 2018.a toimepandud kuritegude eest. I.K. u selgituse kohaselt ei olnud ta tegude toimepanemise ajal tarvitanud väljakirjutatud ravimeid ja käitus 2(5)
seetõttu agressiivselt. Alates 2018 detsembrist ei ole I.K. vanglas korda rikkunud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. I.K. u psüühika eripäradega karistusaja esimesel perioodil ei ole kohus arvestanud. Ravirežiimi järgimist oleks tulnud tagada. Vangla viimase aja tegevus on tinginud kinnipeetava korrektse käitumise. I.K. ei ole enam impulsiivne, ettearvamatu ega vägivaldne, kui ta tarvitab ravimeid. Vanglas on ravirežiimi kinnipidamise järgimine küll lihtsam, ent vaid sel eesmärgil ei saa isikut vanglas kinni hoida. I.K. u vangistus lõpeb 6. novembril ning siis tuleb tal vabaduses jätkata ravimite võtmist ning loomulikult täielikult hoiduda alkoholist.
9.Maakohus on õigesti märkinud I.K. uga seotud positiivsed asjaolud: sotsiaalprogrammis ja nõustamisel osalemise, alkoholist loobumise töövihiku täitmise ja vabanemiseelsel nõustamisel osalemise. Sotsiaalprogrammi läbiviija peab vajalikuks jätkuvestluste läbiviimist kord kuus või kahe kuu jooksul.
10.Kohus on üheks riskifaktoriks pidanud tööharjumuse puudumist, mis võib viia majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemiseni. Tuleb aga silmas pidada, et I.K. ul on püsiv sissetulek – osalise töövõime pension (kinnipeetava kinnitusel 450 eurot kuus), mis võimaldab rahuldada esmavajadused. Samas lubas I.K. ka tööle minna.
11.I.K. ul on arvestatav lähisugulaste ring (ema, isa ja kolm õde-venda), kellega on head suhted. Tal on elukoht. Vanad tuttavad selles piirkonnas ei ela ning I.K. ei soovi nendega enam kokku puutuda.
12.Riigikohtu juhiseid silmas pidades saab isiku käitumist hinnata esmajoones tema käitumise järgi karistuse kandmise ajal. Käesoleva karistuse kandmine on kulgenud positiivselt ja korrarikkumisteta. Rikkumised pani I.K. toime eelmise karistuse kandmise ajal. I.K. u määruskaebus
13.Kohus jättis tähelepanuta, et I.K. ul on sissetulek (pension). Kõik kuriteod pani ta toime haigusliku seisundi tõttu. Arstide selgitusel on I.K. agressiivsem kui ta tablette ei võta. Ravi järgimisel suudab ta õiguskuulekalt käituda. 1 aasta ja 6 kuu vältel ei ole tal distsiplinaarrikkumisi olnud. Kriminaalhooldus oleks talle parim, sest aitaks ühiskonnaga harjuda. Toetust pakuvad ka ema ja isa. Lisaks on võimalik võtta end töötuna arvele. I.K. on nõus lisakohustusena alluma elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusel olles on tal soov oma tervisega tegeleda rahulikus keskkonnas. I.K. soovib minna Viljandi Psühhiaatriakliinikusse ravile. I.K. kahetseb ega soovi enam sattuda sellistesse olukordadesse, nagu varem. Kriminaalhooldus oleks talle oluline.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3(5)
(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus on I.K. u vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja veenvalt, hinnates I.K. u uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks. Tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda on varasemalt korduvalt karistatud erinevate süütegude eest. Kohus leidis, et I.K. u kuritegude vägivaldsus on ajas järjest tõusnud ning uute kuritegude toimepanemisest ei ole süüdlane suutnud hoiduda ka kriminaalhooldusel olles. Lisaks on maakohus põhistanud uute kuritegude toimepanemise ohtu läbi I.K. u isiku leides, et tegu on äärmiselt impulsiivse, ettearvamatu ja vägivaldse inimesega, kelle probleemilahenduse oskus on nõrk. Vähemgi pinge võib vallandada agressiivse käitumise teiste isikute suhtes.
15.Määruskaebuse esitajate arvates põhjustab I.K. u õigusvastast käitumist tema vaimne tervis. Viimaseid kuritegusid on I.K. põhjendanud väljakirjutatud ravimite mittevõtmisega. I.K. u praegust käitumist iseloomustab distsiplinaarkaristuste puudumine.
16.Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus jätnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Määrusele lisatud materjalidest nähtub, et I.K. u käesoleva karistuse soodusteguriks võib tõepoolest pidada kinnipeetava vaimset tervist. Samas nähtub aga kinnipeetava iseloomustusest, et I.K. u kuritegude soodusteguriks on alkoholiprobleemid, grupi negatiivne mõju, ebastabiilne majanduslik olukord ning puudulik probleemide lahendamise oskus (KoTo, tl 6). Seega, isegi kui möönda, et agressiivset käitumist eelmise vangistuse ajal tingis väljakirjutatud ravimite mittevõtmine, jääb endiselt riskitegureid ka juhuks, kui I.K. edaspidi ravimeid korralikult võtab. Ka ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga I.K. u üheks riskifaktoriks tööharjumuse puudumist, mis võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Ehkki määruskaebuste kohaselt on I.K. u püsivaks sissetulekuks töövõimetuspension ja ta soovib tööle minna, nähtub iseloomustusest, et ka mitteametlikult töötamine ja töövõimetuspensioni saamine ei ole varasemalt hoidnud I.K. ut õiguskuulekal teel. Vangla andmetel on I.K. ul nõudeid 12 117 eurot (KoTo, tl 8), mis võib kinnipeetava vabanemisjärgset olukorda oluliselt mõjutada.
17.Ka ringkonnakohtu jaoks ei kaalu positiivsed asjaolud (toetav lähisuhtevõrgustik ning sotsiaalprogrammi ja vabanemiseelse nõustamise läbimine) üles negatiivseid asjaolusid. I.K. ei suutnud maakohut veenda, et ta just sel korral suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda ning kontrollnõudeid täita. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Nagu kaitsja ka õigesti välja toob, peaks I.K. vabanemisel täielikult hoiduma alkoholist. Praegusel juhul puudub kohtukolleegiumil usk, et I.K. suudaks alkoholist loobuda. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt tarvitas I.K. enne vangistust kanget alkoholi kolm kuni neli korda nädalas ja pani joobes olles ka kuritegusid toime. Kinnipeetav väljendab soovi alkoholitarbimisest loobuda, kuid ei oska mingit tegevust valida, mis aitab alkoholist loobuda (KoTo, tl 8). Arvestades I.K. u sõltuvusprobleemide pikaaegsust ning mõjutatavust, ei ole probleemkäitumise seljatamine süüdlase jaoks kahtlemata kerge ülesanne.
18.I.K. kahetseb ega soovi enam sattuda sellistesse olukordadesse, nagu varem. Ringkonnakohus arvestab küll I.K. u kahetsust, ent vangla iseloomustuse kohaselt ei oska I.K. kuritegusid kahetsedes neid sügavamalt analüüsida. I.K. u iseloomustuses on ohtlikkust ja riski täheldatud peaaegu kõikides hinnatavates valdkondades. Tema uute kuritegude risk seisneb nii vägivaldsete kui varavastased kuritegude toimepanemises. Kuivõrd I.K. u varasemat elukäiku ja tema isikut arvestades ei tekkinud ringkonnakohtul 4(5)
veendumust I.K. u tulevases õiguskuulekuses ning kaalutlusvigu kohtukolleegium ei leidnud, jääb maakohtu määrus muutmata.
19.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 80 minutit, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Karl Saavo riigi õigusabi tasu suuruseks 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel I.K. u kanda.
20.KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolev määrus tuleb avalikustada selliselt, et süüdimõistetu isikuandmed on asendatud tähemärkidega, kuivõrd lahendi põhiosa ja põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Mati Kartau
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.