Ivo Kuliku süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
Prokurör
Evelin Ets
Süüdistatav
Ivo Kulik Isikukood: 39003246014; viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; haridus: XXX; töökoht: XXX; emakeel: XXX; kodakondsus: XXX; karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Tartu Maakohtu 28. augusti 2023 otsusega nr 1-23-4576 mõisteti KarS § 121 lg 2 p 3 alusel 5 kuud vangistust, liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 järgi 2 aastat ja 24 päeva vangistust; tõkend: vahistamine alates 21. augustist 2025
Kaitsja
Kaire Hänilene
Kohtuistungi toimumise aeg
10. oktoober 2025, 24. ja 25. märts 2026 ja 14. aprill 2026
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Ivo Kulik KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja mõista KarS § 35 ja § 60 lg 1 kohaldades karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Ivo Kulik KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista KarS § 35 ja § 60 lg 1 kohaldades karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
3.KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista Ivo Kulikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda KarS § 68 lg 1 kohaselt alates 21. augustist 2025.
4.KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Ivo Kulikult riigituludesse menetluskuludena pool määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasust, mis on 627,02 eurot ning pool süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, mis on 709,50 eurot.
Lisaks välja mõista Ivo Kulikult tunnistaja kulud 155 eurot. Kokku tuleb Ivo Kulikul tasuda menetluskuludest 1491,52 eurot.
5.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud summas 4236,52 eurot, mille hulgas ekspertiisi kulu 2900 eurot, pool määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasust, mis on 627,02 eurot ning pool süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, mis on 709,50 eurot.
6.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99926700013084. Selgitusse tuleb märkida „1-25-4613, menetluskulud, Ivo Kulik“.
7.Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus olevad DVD-plaadid vanglaametnike kehakaamerate salvestistega ning vangla videokaamera salvestisega.
10.KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanuid A.-E. R. (epostile XXX), S. H. (posti teel Turu 56, Tartu) ja M. S. (e-postile XXX), kui Ivo Kulik vangistusest ennetähtaegselt vabastatakse või kui ta kinnipidamisasutusest põgeneb. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Süüdistuse sisu
1.Ivo Kulikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 12. augusti 2019 otsusega nr 1-18-6496 karistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ning viibides kinnipeetavana Tartu Vanglas (Turu tn 56, Tartu): -ähvardas 25. aprillil 2024 kella 20.08 paiku eeluuritavate eluhoone psühhiaatriaosakonnas kinnipeetavate isiklike asjade ruumis tervisekahjustuse tekitamisega ametiülesandeid täitnud vanemvalvur M. T. Nimelt hoidis Ivo Kulik paremat kätt rusikas, haaras vasaku käega M. T. käest kinni ja ütles: „Ma olen närvis, ma löön sulle ka raisk! Ma löön su maha, tahad vä! Ma löön sul lõuad sassi praegu!“ M. T. võttis ähvardust tõsiselt ja kartis, et Ivo Kulik võib teda sel hetkel lüüa; -tarvitas 5. augustil 2024 kella 14.12 paiku süüdimõistetute eluhoone S-8 eluosakonna kambris nr 472 füüsilist vägivalda ametiülesandeid täitnud valvuri A.-E. R. suhtes. Vägivald seisnes selles, et Ivo Kulik hammustas A.-E. R. vasaku käe randmest. Sellega põhjustas Ivo Kulik kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise haava vasakul käel randme piirkonnas;
-tarvitas 9. jaanuaril 2025 kella 09.36 paiku süüdimõistetute eluhoone liftis füüsilist vägivalda ametiülesandeid täitnud valvuri T. M. suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et Ivo Kulik hammustas T. M. parema käe õlavõrrest. Sellega põhjustas Ivo Kulik kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – turse ja hematoomi parema käe õlavarre seesmisel küljel; -ähvardas 2. veebruaril 2025 kella 13.13 paiku eeluuritavate eluhoone kambris nr 1191 ametiülesandeid täitnud valvur M. S. Vaimne vägivald seisnes selles, et Ivo Kulik, olles ise kambris, lõi parema käega vastu kambri vahetrellide pleksiklaasi ja karjus vahetrellide taga seisnud valvur M. S.: „Türa ma löön su aju sisse. Välja viid, ma löön, kui raudu ei ole, ma peksan su vaeseomaks.“ M. S. võttis ähvardust tõsiselt ja kartis, et Ivo Kulik võib teda hiljem aset leidma pidanud kambrist välja viimisel rünnata. Sellega pani Ivo Kulik toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega korduvalt, s.o KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Ivo Kulikut selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 28. augusti 2023 otsusega asjas nr 1-23-4576 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning ta oli 5. augusti 2024 tarvitanud füüsilist vägivalda vanglaametniku suhtes, kasutas füüsilist vägivalda 17. novembril 2024 kella 19.49 paiku Tartu Vangla (Turu tn 56, Tartu) süüdimõistetute eluosakonna S-5 eluhoone koridoris kaaskinnipeetav S. H. suhtes. Füüsilise vägivalla kasutamine seisnes selles, et Ivo Kulik, varasema suusõnalise konflikti pinnalt, haaras mõlema käega S. H. selja tagant kaelast kinni, tõmbas S. H. eluosakonna põrandale pikali ja lõi seejärel S. H. ühe korra jalaga näkku. Sellise tegevusega põhjustas Ivo Kulik S. H. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaverejooksu. Sellega pani Ivo Kulik toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht
2.Esmalt hindab kohus Ivo Kulikule esitatud süüdistuse põhjendatust ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas. Seejärel otsustab kohus menetluskulude hüvitamise ja võtab seisukoha asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete ja kannatanute taotluste osas.
3.Ivo Kulikut süüdistatakse KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt on tegemist nelja erineva episoodiga. Vaidlust ei ole selles, et kõik neli kannatanut M. T., A.-E. R., T. M. ja M. S. olid süüdistuses kirjeldatud sündmuste ajal Tartu Vangla valvurid ehk vanglaametnikud ja seega võimuesindajad.
4.Esimene episood leidis aset 25. aprillil 2024. Ivo Kulik ähvardas vanemvalvur M. T. tervisekahjustuse tekitamisega. Seda tegi ta põhjusel, et M. T. ei lubanud tal kambrisse viia teed ega kohvi.
5.Kannatanu selgitas kohtuistungil, et ta osales kinnipeetav Ivo Kuliku ümberpaigutamisel psühhiaatriaosakonda. Sündmus ise toimus psühhiaatriaosakonna laoruumis, kus kinnipeetav pidi vahetama oma isiklikud riided ühekordsete riiete vastu, kuna talle oli kohaldatud asjade keeld. Esialgu oli kinnipeetav rahulik kuni märkas laoruumis oma isiklikke asju, s.o tema kohvi ja teed. Ta soovis need kambrisse kaasa võtta, kuid valvur keelas seda ja selgitas, et talle on kohaldatud asjade keeld. Kinnipeetava sõnul võisid tal need asjad kambris olla. Kannatanu palus kinnipeetaval ära oodata psühhiaatriaosakonna valvur, kellelt saab üle küsida, kas kinnipeetava jutt vastab tõele. Ivo Kulik sellega ei nõustunud, võttis asjad ja tahtis laoruumist lahkuda. M. T. takistas teda ja selle peale kinnipeetav vihastas ja lõi rusikaga kaks korda vastu seina ja seejärel haaras kannatanust kinni. Ivo Kulik tõstis üles oma parema rusika ja ütles M. T., et ta lööb. Kannatanule jäi mulje, et kinnipeetav ootab tema reaktsiooni. Kuna ta suutis jääda rahulikuks, siis Ivo Kulik ei löönud teda. Samas tundis ta, et Ivo Kulik võib
olla talle ohtlik, tema nägu oli väga vihane, hullunud, pilk selline, et ta ei anna oma tegudest endale aru. Kannatanu selgitas, et ta on Ivo Kulikuga ka varem kokku puutunud, ta teab, et kinnipeetaval tekib vahel äkkviha ja tema üritas kinnipeetavat rahustada. Peagi reageerisid sündmusele teised valvurid. See ärritas Ivo Kulikut ja kui ta selja keeras ja hakkas seina suunas kõndima, viisid valvurid ta laoruumi põrandale pikali ja kinnipeetava suhtes kohaldati ohjeldusmeetmeid. Kaitsja küsimusele selle kohta, kuidas kannatanu Ivo Kulikut iseloomustab, vastas valvur, et kinnipeetav Ivo Kulik on kui lõhestunud isiksus. Vahel on ta kui väike laps, kes tahab hästi palju tähelepanu ja kiitust saada. Vahel on ta nelja silma all vesteldes emotsionaalne. Teinekord on tema teod täiesti arusaamatud.
6.Tunnistaja S. S. mäletas sündmusest nii palju, et valvur M. T. vajas psühhiaatriaosakonnas, täpsemalt psühhiaatriaosakonna laos, kiirelt abi. Ta läks koos valvur J. H. sündmuskohale. Ta mäletab, et Ivo Kulik karjus argessiivselt M. T. peale ja ütles, et ta lööb M. T. maha. Ta oli läheduses, kuulis ja nägi kõike, kuid enam ei mäleta, mis täpsemalt edasi juhtus. Mäletab, et olukord muutus ametnikele ohtlikuks ja kinnipeetava suhtes kasutati füüsilist jõudu ja talle paigaldati vitsad.
7.Sündmusest on valvur M. T. kehakaamerasalvestis ja selle kohta koostatud vaatlus (tl 4246). Salvestiselt on näha, et kinnipeetav Ivo Kulik tõstab rusikas käed enda ette ja ütleb: „Ма olen närvis, ma löön sulle ka raisk!“ ja „Ma löön su maha, tahad vä!“ Edasi on näha, kuidas Ivo Kulik hoiab rusikas paremat kätt üleval ja vasaku käega hoiab kinni M. T. vasakus käest. Ivo Kulik ütleb: „Ма löön sul, ma löön sul lõuad sassi praegu!“ Valvur püüab teda rahustada. Ivo Kulik teatab, et ta tahab oma asju kaasa võtta. Teine valvur, S. S., selgitab süüdistatavale, et tal on asjade keeld. Ivo Kulik sellega ei nõustu. Edasi on näha, et S. S. võtab parema käega kinnipeetava Ivo Kuliku kaela haardesse.
8.Kaitsja märkis, et kuigi Ivo Kulikul oli võimalik valvurit lüüa, siis ta oma ähvardust ikkagi teoks ei teinud. Kaitsja arvates ei olnud tegemist tõsiseltvõetava ähvardusega. Tal tekkis vastuolu valvuriga ning ta oma arusaamisest tulenevalt lahendas seda konflikti selliselt, et tõstis käe ning ütles ähvardavad sõnad. Talle tundus vanglaametniku käitumine ebaõige ja ta ei lahendanud seda kõige õigemal viisil.
9.Kohus sellega ei nõustu. Ivo Kuliku käitumine, vanemvalvur M. T. ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega, vastab vägivallateo koosseisule KarS § 120 mõttes. Kannatanu sõnul oli tal alust karta ähvarduse täideviimist. Ta on Ivo Kulikuga varemgi kokku puutunud ja ta teadis, et Ivo Kuliku käitumine on ettearvamatu. Lisaks ähvardavatele lausetele oli Ivo Kuliku käsi rusikas üles tõstetud ja videosalvestiselt on näha Ivo Kuliku ärritunud olekut. Tema kehahoiak ja käitumine ei anna alust kahelda, et valvur võis arvata, et Ivo Kulik võib teda lüüa. Kannatanu selgitas, et ta üritas Ivo Kulikut rahustada. Arvestades seda, kuidas ta kinnipeetavat iseloomustas, võib eeldada, et ta oskas Ivo Kulikuga kontakti saada ja sellega ka hullema ära hoida. Ka keskmiselt mõtlev kõrvalseisja oleks Ivo Kuliku käitumist ähvardusena võtnud.
10.Teine episood leidis aset 5. augustil 2024. Ivo Kulik hammustas ametiülesandeid täitnud valvur A.-E. R. vasaku käe randmest. Kannatanu sai tervisekahjustuse, sh tundis ta hammustamise tagajärjel valu. Sündmus sai alguse sellest, et Ivo Kulik üritas kannatanu vöölt haarata asju, mis polnud talle mõeldud. Tema takistamiseks kasutas kannatanu jõudu, mille käigus Ivo Kulik hammustas teda. See on tõendatud kannatanu A.-E. R. ütlustega.
11.Kannatanu A.-E. R. selgitas kohtuistungil, et ta kuulis eemalt sektorist kära ja läks kambri juurde, kus paiknes kinnipeetav Ivo Kulik, kes oli ärritunud. Ta sai aru, et enne tema kohale jõudmist oli kinnipeetav üritanud ennast puua, kuid tema saabumise hetkeks oli see olukord lahendatud. Ta vestles Ivo Kulikuga. Kinnipeetav muutus ühel hetkel verbaalselt agressiivseks ja proovis haarata tema vöö pealt teenistusülesannete jaoks vajalikke asju. Selle peale kasutas ta kinnipeetava suhtes jõudu. Ta proovis Ivo Kulikut maha viia ja sel hetkel kui
kinnipeetav oli tal peahaardes, siis kinnipeetav hammustas tema kätt randme juurest. Hammustamisest tundis A.-E. R. valu, sellest jäi marrastus ja hambajäljed. Pärast seda, kui kinnipeetav hammustas, oli ta sunnitud kasutama ka valu kinnipeetava peal, et hammustusest lahti saada ja siis peale seda viis ta maha. Kinnipeetavale paigaldati käerauad, ta rahunes mõneks ajaks, kuid muutus siis taas agressiivseks ja asus ennast vigastama, pead vastu voodit peksma. Seejärel viidi ta voodile pikali. Kannatanu käis vigastust fikseerimas erakorralise meditsiini osakonnas. Kannatanu sõnul on temal kinnipeetav Ivo Kulikuga samuti varem kokkupuuteid olnud. Kannatanu iseloomustas Ivo Kulikut kui keerulisemat kinnipeetavat, kellega oli pidevalt probleeme. Oma arengutasemelt on ta tavapärasest veidi maas.
12.Tunnistajad S. L. ja O. K. ütlused toimunu osas langevad kokku kannatanu ütlustega. Tunnistajad olid Ivo Kuliku kambris juba varem ja lahendasid kinnipeetava poomiskatsega seonduvat. A.-E. R. jäi Ivo Kulikuga vestlema seni kuni kambrist viidi ära asjad, millega kinnipeetav endale viga saab teha. Mingil hetkel kuulis tunnistaja S. L., et kambris on rüselus, Ivo Kulik oli A.-E. R. ees haardes. Ta nägi, et A.-E. R. oli käe peal hammustamise jälg. Hammustamist parema käe randme piirkonnast nägi pealt tunnistaja O. K.. Mõlemad teadsid, et konflikt tekkis sellest, et Ivo Kulik naljatles ja tahtis haarata valvur A.-E. R. teenistusvöölt esemeid. Selle takistamiseks valvur reageeris. Pärast hammustamist pandi Ivo Kuliku käed raudu, suruti ta põrandale pikali ja kinnipeetav rahunes.
13.Sündmusest on valvurite O. K., S. L. ja A.-E. R. kehakaamerate salvestised ja nende kohta koostatud teabesalvestise vaatlusprotokoll (tl 47-52). Kehakaamerast nr 25 nähtub, et kinnipeetav Ivo Kulik ja A.-E. R. suhtlevad. Ivo Kulik on ärritunud. A.-E. R. võtab kinnipeetav Ivo Kuliku haardesse, hoides käsi kinnipeetava keha ümber. Kinnipeetav Ivo Kulik osutab valvurile füüsilist vastupanu. Valvur S. L. siseneb kambrisse. Toimub rüselus kinnipeetav Ivo Kuliku ja valvur A.-E. R. vahel. Kehakaamerast nr 29 nähtub, et vanemvalvur O. K. paigaldab kinnipeetavale käerauad. Valvur A.-E. R. on kinnipeetava selja taga ja hoiab kinnipeetava kaela parema käega haardes ning vasaku käega hoiab oma paremast käest kinni. Kinnipeetavale heidetakse ette, et ta ründas, kuid kinnipeetav ütleb, et ta ei rünnanud, vaid tahtis nuppu vajutada. Ivo Kulik soovib, et teda lahti lastaks ja ühel hetkel A.-E. R. ütleb, et teda hammustati. Seejärel on kehakaamerast nr 25 näha, kuidas valvur A.-E. R. näitab oma vasakut kätt vanemvalvur O. K.. Käel on selgelt näha hammustuse jälg.
14.A.-E. R. vigastused on fikseeritud, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi väljatrükis haigusjuhust nr 20240805-329545/01-40-32471 on vigastust kirjeldatud (tl 59-63).
15.Ivo Kuliku käitumine selle episoodi puhul vastab kehalise väärkohtlemise koosseisule KarS § 121 mõttes. Ivo Kulik hammustas ametiülesandeid täitnud valvur A.-E. R. vasaku käe randmest. Kannatanu sai nii tervisekahjustuse kui tundis hammustamise tagajärjel valu.
16.Kolmas episood leidis aset 9. jaanuaril 2025. Ivo Kulik hammustas valvur T. M. parema käe õlavarrest, põhjustades talle valu ja kehavigastuse. Ivo Kulikul paluti liftis olla näoga lifti seina poole, et ta ei kujutaks valvuritele ohtu. See Ivo Kulikule ei sobinud, hoolimata keelust üritas ta end ümber pöörata, mille tõttu kasutasid valvurid T. M. ja D. S. tema suhtes jõudu. Selle käigus hammustas Ivo Kulik kannatanu T. M.
17.Kannatanu T. M. selgitas, et sündmus toimus Ivo Kuliku ümberpaigutamise ajal. Selleks, et kiiremini alla jõuda, otsustati liikuda liftiga. Liftide juurde liikudes üritas Ivo Kulik sülitada kannatanu peale, aga see tal ei õnnestunud. Liftis paigutati kinnipeetav rinnaga vastu lifti tagaseina turvakaalutlustel. Liftis oli Ivo Kulik algul rahulik, aga nii kui lift sõitma hakkas, siis läks rüseluseks, Ivo Kulik üritas ümber pöörata. Vanemvalvur D. S. otsustas, et nende endi turvalisuse tagamiseks tuleb Ivo Kulik panna kõhuli põranda peale. D. S. püüdis Ivo Kulikut peast haardesse võtta, kuid tal ei õnnestunud see. Kannatanu sai ise Ivo Kuliku pea haardesse ja sai teda maha viima hakata ja lõplikult keegi vist aitas kinnipeetava jalad sirgu tõmmata. Kui nad liftiga alla jõudsid, oli kinnipeetav juba rahulikum. Kui rüselus läbi oli,
ütles kinnipeetav, et ta oli kedagi hammustanud. Kannatanu hammustust ei tundnud, kuid siis kui Ivo Kulikule olid käerauad paigaldatud, tundis ta, et parema käe biitsepsil kipitust. Näha oli hammustuse jälg. Hammustusega seoses sai kannatanu arstiabi erakorralise meditsiini osakonnas, kus talle kirjutati ravimid.
18.Lisaks on ütlused andnud tunnistajad D. S. ja O. K. Mõlemad kinnitavad, et kinnipeetav hakkas liftis ettearvamatult käituma ja ta otsustati lifti põrandale maha viia. Kumbki tunnistajatest hammustamist pealt ei näinud, kuid nägid hammustamise jälge T. M. biitsepsi sisekülje peal. O. K. lisas veel Ivo Kuliku iseloomustamiseks, et Ivo Kulik oli suur mees, kuid kuna ta keeldus mingi aeg söögist, siis on tema kehakaal vähenenud.
19.Sündmusest on valvurite T. M. ja O. K. kehakaamerate salvestised ja nende kohta koostatud vaatlus (tl 53-58). Esmalt on näha, et kinnipeetav ja valvurid seisavad lifti ees. Seejärel minnakse lihti, Ivo Kulik kehaga seina poole, nägu on pööratud T. M. poole. Kehakaamerast nr 14 nähtub, et kinnipeetav Ivo Kulik on ennast ümber pööranud ja on näoga D. S. poole. Viimane võtab vasaku käega Ivo Kuliku kaela haardesse. T. M. seisab kinnipeetava Ivo Kuliku paremal küljel. Kehakaamerast nr 14 nähtub, et kinnipeetav Ivo Kulik vabaneb D. S. haardest ja tõstab käeraudadega rauastatud käed enda näo kõrgusele. Kehakaamerast nr 21 nähtub, et kinnipeetav Ivo Kulik on vasakul küljel lifti põrandal. T. M. on Ivo Kuliku selja taga, vasakut kätt hoiab Ivo Kuliku paremal õlal. T. M. näitab paremakäe õlavart O. K.. T. M. parema käe õlavarre siseküljel on näha punetav ala. Kannatanu ütleb, et kinnipeetav hammustas teda. Ivo Kulik vastab selle peale, et mõtles, et ta hammustab kannatanut kõrist ja sellepärast, et ta rauad peale surus.
20.Asjas on ka T. M. läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 67-72) ja väljavõte SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nr EP25-11352 haigusjuhust nr 20250109-11884/01-40-01221 (tl 73-77), kus on kirjeldatud kannatanu vigastusi.
21.Ivo Kuliku käitumine vastab taaskord valu tekitava kehalise väärkohtlemise koosseisule KarS § 121 tähenduses. Ivo Kulik hammustas valvur T. M. parema käe õlavarrest, põhjustades talle valu ja kehavigastuse.
22.Neljas sündmus toimus 2. veebruaril 2025. Ivo Kulik ärritus, sest tema veetops lasi vett läbi ja ta süüdistas selles valvur M. S.
23.Kannatanu M. S. selgitas, et ta oli tööl psühhiaatriaosakonnas valvurina ja Ivo Kulik oli psühhiaatriaosakonna tööpiirkonnas. Kannatanu viis Ivo Kulikule ravimit ja ühekordse topsiga vett. Tops hakkas lekkima ja kinnipeetav süüdistas valvurit selles, et talle katkine tops viidi. Kinnipeetav ärritus. M. S. sulges kambri vahetrellid, millel on pleksiklaas, et kinnipeetav ei saaks ametnikke visata millegagi. Edasi selgitas kannatanu, et kui ta kambri ust sulgema hakkas, siis Ivo Kulik lubas teda läbi peksta ja maha lüüa. Ta võttis ähvardust tõsiselt, kuna kinnipeetaval on varasemalt olnud ründeid, ametnike hammustamisi. Kaitsja küsimusele selle kohta, kuidas ta Ivo Kulikut iseloomustab, vastas kannatanu, et Ivo Kulik on hästi ettearvamatu, kergesti ärrituv. Kui talle midagi ei meeldi, siis ta hakkab märatsema, laamendama ja hästi ebameeldivalt käituma. M. S. mainis ka, et Ivo Kuliku lähedane sooritas paar kuud enne seda sündmust enesetapu ja pärast seda on Ivo Kuliku käitumine muutunud. Kui ta teada sai, et tema lähedane sooritas enesetapu, siis ta muutus ebaadekvaatseks, loopis asjadega, rääkis enda ette, laamendas, lõhkus, mängis oma väljaheidetega ja nii edasi.
24.Ka sellest sündmusest on vanglaametniku kehakaamera salvestis ja teabesalvestise vaatlusprotokoll (tl 38-41). Esmalt valvur ja kinnipeetav vestlevad. Siis vaatab Ivo Kulik paremas käes olevat plastiktopsi ja ütleb: “Mis tops laseb läbi noh. Mis tops see siuke on. Türa küll, mis asi see on. Mida sa tood siia.. järgneb arusaamatu tekst.“ Vanemvalvur M. S. seisab kambri vahetrellide ees. Edasi lööb kinnipeetav parema käega vastu kambri vahetrellide pleksiklaasi ja ütleb: “Türa ma löön su aju sisse. Välja viid, ma löön, kui raudu ei
ole, ma peksan su vaese omaks.“ Vanemvalvur M. S. sulgeb vahetrellide toiduluugi ja seejärel kambri ukse. Kinnipeetav ütleb veel: „Tapan ära sind!“
25.Ivo Kulik ähvardab selgelt valvur M. S. tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu sõnul oli tal alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Ivo Kulik on varem vanglaametnikke rünnanud. Ähvardus oli seega tõsiseltvõetav.
26.Kokkuvõttes on kõigi kannatanute, süüteokoosseisu mõttes võimuesindajate, suhtes pandud toime vägivallategu. Vägivald on seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Suurem osa ründeid toimusid siis kui Ivo Kulikut paigutati ühest osakonnast ümber teise. A.E. R. intsidendi puhul eskaleerus olukord kambris kohapeal kui Ivo Kulik vanglaametniku teenistusvöölt esemeid haarama asus. Kokku on süüdistuses kirjeldatud nelja erinevat episoodi ehk et tegemist on korduva teoga, s.o KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteoga.
27.Ivo Kulikut süüdistatakse veel KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk kaaskinnipeetav S. H. jalaga näkku löömises, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse.
28.Kannatanuna andis kohtuistungil ütlusi S. H.. Kannatanu selgitas, et sündmusele eelnevalt käitus kinnipeetav Ivo Kulik provotseerivalt, ähvardas ja solvas teisi kaaskinnipeetavaid. Kui tema oma kambrisse liikus, oli kambri lähedal Ivo Kulik, kes temaga ebaviisakalt suhtles ja teda vägistamisega ähvardas. Kannatanu ei välista, et ütles ka ise midagi ebaviisakat vastu. Samuti hoiatas ta süüdistatavat omakorda, et kui ta nii teeb, siis ta plaanib ennast kaitsta ja see võib lõppeda tema surmaga. S. H. läks kambrisse ja sulges kambri ukse, et Ivo Kulik tema kambrisse siseneda ei saaks. Kui ta mõne aja pärast oma kambrist väljus, oli Ivo Kulik lähedal. Kannatanu kõnetas Ivo Kulikut ja päris eelneva vestluse kohta. Selle peale Ivo Kulik ärritus ja tõstis käe ähvardavalt üles ja lubas kannatanu ära tappa. Seda kuulsid ka teised lähedal olevad inimesed ja palusid Ivo Kulikul lahkuda. Ivo Kulik lahkus, kuid otsis vahetult enne õhtust loendust uuesti S. H. kontakti. Ühel hetkel kui S. H. oli pööranud Ivo Kulikule selja ja hakkas eemale minema, siis Ivo Kulik ründas teda. Süüdistatav võttis parema käega S. H. kaelast kinni ja viskas teda vasakule maha. Kannatanu kukkus ja Ivo Kulik kohe lõi jalaga nina pihta. Ta tundis valu, ei näinud midagi, pea käis ringi, verd jooksis. Kannatanu ütles, et vägistamisega seotud ähvardusi ta üldiselt tõsiselt ei võta, aga ta usub, et Ivo Kulik võib rünnata ja peksta inimesi tõsiselt, võib-olla kuni surmani. Ta ei saa oma emotsioonidega hakkama. Tema sõnul käitub süüdistatav ebaadekvaatselt ka teiste kinnipeetavate ja valvuritega.
29.Juhtunut nägi tunnistaja A. N., kes oli sündmuse ajal valveruumis ja jälgis kinnipeetavaid. Ta nägi, et kinnipeetavate S. H. ja Ivo Kuliku vahel on sõnelus, kuid midagi ohtlikku kellegi elule ja tervisele ei paistnud. Kella kaheksa paiku jooksis Ivo Kulik S. H. suunas, tõmbas ta seljaga maha pikali ja pani talle jalaga näkku ja ühe korra rusikaga. Valvurid jooksid kohe sündmuskohale. Kannatanu ninast tuli verd. Meedikud vaatasid ta üle ja esmaabi ei olnud vaja. Kannatanule anti külmakott. Tunnistaja sõnul on Ivo Kulik ja S. H. mõlemad provotseeriva käitumisega nagu ka teised kinnipeetavad. Ivo Kulik ärritub ja ründab, kuid S. H. ei ole tema teada mitte kunagi rünnanud.
30.Tunnistaja O. K. sündmust vahetult pealt ei näinud, kuid jõudis sündmuskohale kui teised valvurid juba seal olid. Ta uuris, mis juhtus ja sai teada, et Ivo Kulik oli rünnanud teist kinnipeetavat S. H. ja viimasel on nina verine.
31.Tunnistaja M. L. kandis karistust Ivo Kulikuga samas sektoris. Ta kuulis kisa ja läks vaatama, mis toimub. Ta nägi, et S. H. ja Ivo Kulik sõimavad üksteist. Tunnistaja märgib, et Ivo Kulik oli tollel ajal õrna hingega poiss, oli mõistuse juures ja ei saa öelda, et ta ei saanud aru, mis ta teeb. Olukord muutus siis kui tema vanaema suri. Tunnistaja hinnangul võis see olla üle-eelmisel aasta. Vanaema oli Ivo Kuliku jaoks väga tähtis inimene, ainukene, kes teda
kasvatas. Pärast vanaema surma üritas ta enesetappe ja tema olukord läks järjest hullemaks. Ta ei söönud enam ja kaalub nüüd 60 kilo või vähem. S. H. seevastu oli tema hinnangul ülbe, ütles kõigile halvasti ja provotseeris Ivo Kulikut. M. L. kirjeldas, et Ivo Kulik võttis S. H. kinni ja keeras ta tagurpidi ja viskas lihtsalt maha. Ivo Kulik oli toona vist 130 kilo, S. H. võib-olla 70 kilo. Ta ei näinud, kas Ivo Kulik kannatanut lõi või mitte.
32.Lisaks eelnevale on sündmusest videokaamera salvestis ja selle vaatlusprotokoll (tl 3037), mis kinnitab, et sündmus leidis aset sellisel viisil nagu seda on kirjeldanud tunnistajad ja kannatanu. Salvestiselt on näha, et S. H. ja Ivo Kulik vestlevad omavahel eluosakonna koridoris. Kinnipeetav Ivo Kulik on S. H. selja taga ja võtab vasaku käega S. H. kaela haardesse. Kinnipeetav Ivo Kulik võtab ka parema käega kannatanu kaela haardesse ning hoiab mõlema käega kannatanu kaela ümbert ja tõmbab siis S. H. põrandale pikali. Seejärel lööb Ivo Kulik vasaku jalaga S. H. näo piirkonda. Ivo Kulik kõnnib eemale ja S. H. jääb maha lamama.
33.S. H. vigastus on fikseeritud SA Viljandi Haigla 17. novembri 2024 dokumendis haigusjuht nr VH-20240928-76105 kohta (tl 64-66).
34.Eeltoodud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks, et Ivo Kulik pani toime süüdistuses kirjeldatud kehalise väärkohtlemise. Tunnistajate ütlused on ühetaolised ja neid toetavad videokaamera salvestisele talletatu ning dokumentaalse tõendina veel kehavigastusi kirjeldav väljavõte kannatanu läbi vaadanud meditsiinitöötajate päevikukandest.
35.Ivo Kulik oma tegude kohta ütlusi anda ei saanud, kuna 24. märtsi 2026 määrusega eemaldas kohus Ivo Kuliku KrMS § 269 lg 2 p 1, § 267 lg 1 p 1, § 276 lg 2 alusel kohtusaalist kuni kohtuistungite lõpuni. Ivo Kulik ei allunud kohtu korraldustele ja temaga ei olnud võimalik kohtuistungit pidada.
36.Tegude subjektiivse külje kohta leiab kohus, et Ivo Kulik tegutses kõigi episoodid puhul vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Ivo Kulik pidi aru saama, et kannatanute hammustamine või löömine võib põhjustada valu või tervisekahjustuse. Ka ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega ja kogu tema hoiak selle juures andsid alust arvata, et kannatanud tunnevad sellest ohtu. Oluline ei ole seejuures, kas Ivo Kulik ka tegelikult plaanis ähvarduse teoks teha. Ivo Kulikut on iseloomustatud kergelt ärrituvana, kuid see ei anna põhjust öelda, et Ivo Kuliku sõnadele ei võiks tagajärge saabuda, kuivõrd ta on kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke varem rünnanud. Ivo Kulik on oma tegevusega täitnud mõlema kuriteo koosseisu enamohtliku koosseisu. Nii KarS § 274 lg 2 p 3 kui KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud samalaadse süüteo. Vägivalla toimepanemist võimuesindaja suhtes heidetakse Ivo Kulikule juba ette neljas erinevas episoodis. Samuti on Ivo Kulikut Tartu Maakohtu 28. augusti 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4576 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks kasutas ta eelnevalt füüsilist vägivalda vanglaametnik A.-E. R. suhtes 5. augustil 2024. See annab korduvuse ka kehalise väärkohtlemise koosseisu osas. Ivo Kuliku tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus
37.Kriminaalasjas on põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks Ivo Kuliku süüvõime. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Isik ei ole KarS § 34 kohaselt süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega.
38.Ivo Kuliku kohta on 19. detsembril 2025 koostatud ekspertiisiakt nr 7.1-3/553 (tl 22-29). Sellest nähtub, et Ivo Kulikul esineb XXX ja XXX. Ivo Kulikul ei esinenud süüdistuses nimetatud õigusvastaste tegude toimepanemise ajal XXX, XXX, XXX, mis oleks piiranud oluliselt tema arusaamist ja /või käitumise juhtimise võimet. Ivo Kulikul ei esinenud süüdistuses nimetatud õigusvastaste tegude toimepanemise ajal ega ei esine käesolevalt psüühikahäireid, mis piiravad oluliselt tema arusaamise ja/või käitumise juhtimise võimet. Ivo Kuliku süüdistuses kirjeldatud õigusvastased teod ei olnud põhjuslikult seotud temal esineva psüühikahäirega, ta on käitunud sihipäraselt saamaks oma tahtmist üleviimiseks meditsiiniosakonda. Ivo Kulik on oma vaimsest seisundist tulenevalt võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma karistust, sealhulgas vanglas, kuid tema koostöö pole tõenäoline ja püsib kõrge risk agressiivseks ja autoagressiivseks käitumiseks eesmärgiga vältida karistuse pikenemist. Ivo Kulikul esineval XXX ja XXX puudub ravi, vangla tingimustes on võimalik leevendada psühhiaatriliste ravimitega ärritatud olekut, meeleolu kõikumist ja impulsiivsust Ivo Kuliku nõusolekul.
39.Kaitsja pidas oluliseks märkida, et ekspertidel ei olnud võimalik Ivo Kulikuga tegelikult ühtegi uuringut teha, kuivõrd Ivo Kulik keeldus igasugusest koostööst ekspertidega. Ja seetõttu on eksperdid tegelikult tuginenud peaasjalikult kriminaalasja toimiku materjalidele ning ka varasematele ekspertiisiaktidele, mis on Ivo Kuliku suhtes tehtud. Eksperdid lähtuvad diagnoosidest, mis on Ivo Kulikule varem teiste kolleegide poolt omistatud.
40.Prokuröri hinnangul ei anna asjaolu, et Ivo Kulik keeldus ekspertidega koostööst, alust arvata, et ekspertide järeldused ekspertiisiaktis on sisult valed. Ekspertidega intervjuu ajal oli Ivo Kulik negatiivne, provotseeriv ja vaenulik. Tõepoolest ei vaadanud ta eksperdile silma. Kuid see oli arvestades aktis kirjapandut Ivo Kuliku teadlik otsus. Samas täheldasid eksperdid, et paranoilisi luulumõtteid ega meelepetteid Ivo Kulik ei avalda. See on prokuratuuri hinnangul oluline, sest sellest saab järeldada, et ta ei kujuta endale midagi vääralt ega ekslikult ette ja saab asjadest aru nii nagu need on. Samuti ei sedastatud tal mingisuguseid mäluhäireid. Oluline on seegi, et eksperdid täheldasid, et Ivo Kulik on impulsiivne, emotsionaalselt labiilne ja kergesti ärrituv. See on üheselt kooskõlas tema käitumisega süüdistuse aluseks olevate märgitud tegude ajal. Impulsiivset, emotsionaalset ja kergesti ärrituvat inimest ei saa aga automaatselt lugeda mitte süüdivaks. See üksnes näitab, missuguse käitumisega on Ivo Kulik ja mis on talle loomuomane, tulenevalt tema diagnoosist. Eksperdid leidsidki, et Ivo Kulikul on XXX ja XXX. Viimase tõttu on tal suhtlusraskused ja kohanemisraskused igapäevanõudmistega. Ekspertide sõnul tähendab XXX seda, et inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel on ränk vastuolu, inimene on teiste suhtes hoolimatu, tal on vastutustundetud hoiakud, ta eirab reegleid ja kohustusi, tal on rängad suhtlusraskused, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi ning kalduvus teisi süüdistada. Ivo Kulik on aastaid oma tahtmise saamiseks käitunud vägivaldselt nii enda kui ka teiste suhtes. Eksperdid leidsid, et Ivo Kulik on aastaid simuleerinud oma kasu saamiseks oma psüühilise seisundi halvenemist, rünnates ja lõhkudes asju, selleks, et saada leebema režiimiga meditsiiniosakonda või paigutamist sundravile. Selline käitumine on olnud sihipärane.
41.Ekspertiisiaktist on näha, et XXX ja XXX on süüdistatava osas diagnoositud ja täheldatud juba lapseeas. Enesevigastamisega on Ivo Kulik ähvardanud ja ennast ka vigastanud juba vähemalt 2008. aastast. See on temale loomuomane viis saamaks oma tahtmist.
42.Kohus nõustub prokuröriga, et Ivo Kuliku käitumine ei ole tegelikult aastatega suures pildis muutunud ja see tuleb tema elukäigu kirjeldusest üheselt välja. Uuritavale on läbi aastate olnud iseloomulik usaldamatu, agressiivne, ennastkahjustav, manipuleeriv, düssotsiaalne käitumine vaimse alaarengu foonil koos alkoholsõltuvusega. Ta ei tee vanglaametnike ega meditsiinitöötajatega koostööd, on süüdistav ja vaenulik nende vastu. Ivo Kulikut on juba varasemalt karistatud samalaadsete süütegude eest, mida talle ka praeguse kriminaalasja raames ette heidetakse.
43.Kaitsja seab Ivo Kulikule määratud diagnoosi õigsuse kahtluse alla ja leiab, et ajas on Ivo Kuliku käitumine tegelikult muutunud, tema elus on toimunud mingisugune oluline muudatus, pärast mida on Ivo Kuliku käitumine muutunud rohkem seosetumaks ja etteaimamatuks. Kaitsja palus kohtul kaaluda, kas Ivo Kuliku käitumist võis siiski mõjutada piiratud süüdivus KarS § 35 mõttes.
44.Riigikohtu 20. juuni 2022 lahendi 1-20-6745 p-dest 32-33 tuleneb, et toimepanija süüdivus on piiratud, kui tal on teo toimepanemise ajal mõni selline KarS §-s 34 loetletud raske psüühikahäire, mis ei võta inimeselt küll täielikult võimet mõista oma teo keelatust või enda käitumist selle arusaamise järgi juhtida, kuid mille tõttu on normikuulekas käitumine toimepanijale siiski oluliselt raskem, kui see oleks süüdimatuse meditsiiniliste tunnusteta inimese jaoks.
45.Ivo Kulikul on varases lapsepõlves diagnoositud XXX, ta on alates noorukieast tarvitanud alkoholi, mis on süvendanud agressiivset ja autoagressiivset käitumist, tal on diagnoositud aastaid tagasi alkoholisõltuvus F10.2. Tal on olnud suhtlusraskused, kohanemisraskused igapäevanõudmistega alates lapsepõlvest, tal on kujunenud XXX. Seega ei esinenud Ivo Kulikul ekspertiisiakti kohaselt teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiinilist tunnust KarS § 34 mõttes. Ivo Kulikul on diagnoositud psüühikahäire, kuid see ei ole käsitletav raske psüühikahäirena, samas karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on KarS § 35 kohta märgitud, et praktikas tuleks piiratult süüdivaks lugeda muuhulgas ka sügavate isiksusehäiretega isikud. Samuti on märgitud, et antisotsiaalne ja ebastabiilne isiksusehäire soodustab impulsiivset ja õigusvastast käitumist kõige enam. Ivo Kulikul diagnoositud XXX on sisuliselt XXX. Sellest võib järeldada, et tal on piiratud süüdivus.
46.Prokurör viitas mainitud Riigikohtu lahendi punktidele 49-57 ja leidis, et piiratud süüdivusest saab rääkida juhul, kui isiku käitumises on midagi eriti tavapäratut võrreldes tema varasema käitumisega - et see on midagi uut ja ootamatut. Praegu on Ivo Kuliku süüdistuse aluseks olevad teod talle tavapärased, ta on ka neid varasemalt toime pannud.
47.Kohus nõustub, et Ivo Kuliku käitumine ei ole aastate jooksul suures pildis muutunud, kuid nõustub siinkohal kaitsjaga selles, et mingisugune negatiivne muutus Ivo Kuliku käitumises on siiski viimase kahe aasta jooksul aset leidnud. Sellele viitavad kohtus ütlusi andnud tunnistajad M. L., O. K. ja kannatanu M. S. M. L. sõnul muutus Ivo Kuliku vaimne tervis järk-järgult halvemaks pärast vanaema surma, mis oli tunnistaja sõnul poolteist aastat tagasi ehk võis jääda 2024. aasta lõppu. Kannatanu M. S. märkis, et paar kuud enne tema ähvardamist sooritas üks Ivo Kuliku lähedane vanglas enesetapu ja peale seda muutus Ivo Kulik selliseks nagu ta täna on. Ka see sündmus võib jääda 2024. aasta lõppu. Tagantjärele on võimalik, et tegemist on ühe ja sama lähedasega, kellest tunnistaja ja kannatanu räägivad. Võimalik, et üks või teine ei mäleta täpselt, kellega tegemist oli. Samas ei ole kohtule esitatud materjalis, ka kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses, kordagi mainitud kinnipeetava vanavanemat või tema lähedast suhet temaga. Lisaks märkisid endine kaaskinnipeetav M. L. ja vanglaametnik O. K., et Ivo Kulik, kes oli varem suur mees, mida sai näha ka videosalvestistelt, on palju kaalu kaotanud. Pärast lähedase surma on ta söömisest keeldunud.
48.Ekspertiisiaktis on 2024-2025 aastate kohta märgitud järgnevat. Ivo Kulik oli 2024. aastal Tartu Vanglas meditsiiniüksuses agressiivse ja autoagressiivse käitumise tõttu, psühhiaatri sissekannetest selgub, et Ivo Kulik on olnud korduvalt agressiivne, teinud enesevigastamise katseid, ähvardanud suitsiidiga, lõhkunud ja rünnanud personali. 2025. aasta jooksul on Ivo Kulik olnud korduvalt vangla meditsiiniüksuses, kuna lõhkus kambris tekke ja riideid, määris rooja ja toiduga ümbrust, simuleeris. Manipuleeriva käitumise eesmärk on olnud saada sundravile või vangla meditsiinitiksusesse, et ei pikendataks karistusaega. Kohtu arvates võib öelda, et Ivo Kuliku käitumine on olnud intensiivsem kui varem. Kokkuvõttes on märke sellest, et Ivo Kuliku vaimne tervis võib-olla halvenenud. Samas ei väida kohus, et ekspertide hinnang Ivo Kuliku kohta on ekspertiisiaktis vale. Tõsi, Ivo Kulik ei teinud nendega
koostööd, ta ei rääkinud nendega, aga ekspertidel on vastavad teadmised, et anda hinnangut ka sellisele inimesele ja tema käitumisele. Eksperdid leidsid, et Ivo Kulik sai süüdistuses kirjeldatud tegusid toime pannes aru, mida ta teeb ja miks ta seda teeb. Ta oli võimeline oma tegusid juhtima ja nendest tegelikult aru saama.
49.Kohus ei kahtle, et Ivo Kulik mõistis oma teo keelatust ja on ka võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, kuid tingituna tema psüühilisest seisundist on see tema jaoks konkreetses situatsioonis raskendatud, mistõttu tuleb tema puhul siiski rääkida piiratud süüdivusest. Karistusseadustikus eristatakse piiratud süüdivuse kaht liiki. KarS § 35 esimene alternatiiv käsitleb juhtumit, mil KarS §-s 34 nimetatud põhjusel on oluliselt piiratud toimepanija võime enda teo keelatusest aru saada. Tegemist on välditava keelueksimusega: inimesele, kes ei saa psüühikahäire tõttu täielikult aru oma teo keelatusest, heidetakse ette, et ta oleks pidanud sellest aru saama. KarS § 35 osutatud alternatiiv on erinorm sama seadustiku § 39 lg 2 suhtes. KarS § 35 teise alternatiivi korral on piiratud aga inimese võime enda käitumist juhtida. Sel juhul saab toimepanija oma käitumise keelatusest küll aru, kuid ta ei suuda end psüühikahäirest tingituna vaos hoida, sest tema tung teole on nii tugev, et ta suudab sellele palju vähem vastu seista kui vaimselt terve inimene. Need piiratud süüdivuse kaks liiki - piiratud arusaamisvõime ja piiratud kontrollivõime - võivad ette tulla üksnes alternatiivselt, mitte korraga.
50.Ivo Kulik on etteheidetavad teod pannud toime olukorras, kus vanglaametnikud on Ivo Kuliku käitumisest tulenevalt tema suhtes kasutanud füüsilist jõudu. Sellele füüsilisele jõule on Ivo Kulik reageerinud selliselt, et ta on näiteks hammustanud seda ametnikku, kes on talle valu põhjustanud, seoses füüsilise jõu kasutamisega. See ei ole kinnipeetava poolt adekvaatne käitumine, kinnipeetav ise on tõenäoliselt põhjustanud olukorra, et tema suhtes tuli füüsilist jõudu kasutada, aga Ivo Kuliku puhul tuleb arvesse võtta seda, et tegemist ei ole tavalise arengutasemega inimesega, vaid eksperdid on öelnud, et tegemist on XXX ja see XXX on olnud tal juba pikalt. Ehk siis oma diagnoosist tulenevalt ei pruukinud Ivo Kulik aru saada, miks tema suhtes jõudu kasutatakse ja kuidas tema oleks pidanud selles situatsioonis käituma. Ta saab oma käitumise keelatusest küll aru, kuid ta ei suuda end psüühikahäirest tingituna vaos hoida, sest tema tung teole on nii tugev, et ta suudab sellele palju vähem vastu seista kui vaimselt terve inimene. Ka Ivo Kulikuga töökohustuste täitmisel korduvalt kokku puutunud vanglaametnikud kirjeldavad Ivo Kulikut inimesena, kes käitub vahepeal kui väike laps ja on oma arengutasemelt maas. Vanglaametnik A.-E. R. märkis, et pärast seda kui Ivo Kulik oli teda hammustanud ja olukord rahunes, oli kinnipeetav endast väljas, nuttis ja vabandas. Ehk et ta sai aru, et ta käitus valesti, tema käitumise tõttu tarvitati tema suhtes jõudu ja ta reageeris sellele ametniku hammustamisega.
51.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Ivo Kuliku võime enda käitumist juhtida oli tema XXX tingituna KarS § 35 teise alternatiivi mõttes oluliselt piiratud.
52.Olles teinud kindlaks, et süüdistatava võime oma käitumist juhtida oli süütegusid toime pannes oluliselt piiratud, kaalub kohus, kas võtta karistust mõistes aluseks toimepandud süüteo eest eriosa sanktsioonis ette nähtud karistusvahemik või kergendada karistuse ülem- ja alammäära vastavalt KarS §-le 60. Kuigi KarS § 35 kohaselt ei ole piiratud süüdivuse tuvastamisel karistuse vähendamine KarS § 60 alusel kohustuslik, tuleb selle tegemata jätmist kohtul eraldi põhjendada.
53.KarS § 274 lg 2 p 3 võimaldab korduva vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega karistada inimest ühe kuni viieaastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt saab korduva teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistada inimest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
54.KarS § 60 lg 2 kohaselt ei või kergendatud karistuse ülemmäär olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja lõike 3 kohaselt on kergendatud karistuse alammäär käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.
55.Karistuse kergendamise korral oleks nii KarS § 274 lg 2 p 3 kui KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud süüteo korral karistuse ülemmäär 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
56.Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
57.Ivo Kuliku karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 91-94) on tal hetkel kolm kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 28. augusti 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4576 karistati Ivo Kulikut KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati vangistust Ivo Kulikule Tartu Maakohtu 29. märtsi 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1568 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti Ivo Kulikule kohtuotsuste kogumis 2 aastat 24 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 28. juuli 2023. Tartu Maakohtu 29. märtsi 2022 otsusega karistati Ivo Kulikut KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ning KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi. Veel enne seda karistati Ivo Kulikut Tartu Maakohtu 12. augusti 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6496 samalaadsete tegude eest, milles teda praeguses kriminaalasjas süüdistatakse ehk KarS § 274 lg 2 p 3 järgi.
58.Kuriteod, milles Ivo Kulikut süüdistatakse on pandud toime range järelevalve tingimustes ja viie erineva kannatanu suhtes. Kolm kannatanut, sealhulgas üks kaaskinnipeetav ja kaks vanglaametnikku said Ivo Kuliku tegude tagajärjel vigastada, kahte vanglaametnikku ähvardas süüdistatav tervisekahjustamise tekitamisega.
59.Prokurör palus Ivo Kulikut karistada KarS § 274 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõlemal juhul jäävad karistused oluliselt sanktsiooni keskmisest määrast allapoole, ka kergendatud karistuse määrasid arvestades. Kohtu arvates on praegusel juhul võimalik Ivo Kuliku karistust veel mõnevõrra kergendada, kuna süüvõime olulise vähenemisega kaasneb üldjuhul ka väiksem teosüü.
60.KarS § 274 lg 2 p 3 järgi tuleb Ivo Kulikule mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi tuleb Ivo Kulikule mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Ivo Kulikule karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kuritegude toimepanemise ajal kandis Ivo Kulik Tartu Maakohtu 28. augusti 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4576 mõistetud karistust, mille tähtaeg saabus 21. augustil 2025. Tartu Maakohtu 19. augusti 2025 määrusega vahistati Ivo Kulik alates Tartu Maakohtu 28. augusti 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4576 mõistetud karistuse ärakandmisest kuni 2 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka Ivo Kuliku eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 21. august 2025. Menetluskulud
61.Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 357,52 eurot (tl 105-117) ja kohtumenetluses 204,60 eurot (tl 13-14) ja 691,92 eurot (tl 120-121). Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku statsionaarse kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise ekspertiisi kulu 2900 eurot (tl
78) ning KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja M. L. kohtuistungil osalemisega tekkinud kulu 155 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on kuutasu alammääraks 946 eurot).
62.KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
63.Kinnipeetav Ivo Kuliku 25. juunil 2025 koostatud iseloomustusest (tl 79-83) on näha, et Ivo Kulikul on XXX ja ta ei ole ametliku tööga hõivatud olnud. Tema vabanemisfondis on vaid väike rahasumma, samas tasumata rahalisi kohustusi palju. Sellest tulenevalt jätab kohus suurema osa menetluskuludest riigi kanda. Prokurör palus jätta ekspertiisi läbiviimisega kaasnenud kulu 2900 eurot riigi kanda, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Lisaks jätab kohus riigi kanda poole määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelses- ja kohtumenetluses ning poole süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast. Kaitsja palus võimaldada Ivo Kulikul menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul ja ka see taotlus on põhjendatud.
64.KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Ivo Kulikult riigituludesse menetluskuludena pool määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasust, mis on 627,02 eurot ning pool süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, mis on 709,50 eurot. Samuti tuleb Ivo Kulikul hüvitada tunnistajal seoses kriminaalmenetluses osalemisega tekkinud kulud 155 euro ulatuses. Kohus lahendas tunnistaja taotluse pealdisega ja rahuldas tunnistaja taotluse saamata jäänud töötasu ja toidukulu hüvitamiseks täielikult. Sõidukulu taotletud summas ei pidanud kohus põhjendatuks ja selles osas rahuldas kohus sõidukulu osaliselt. Kokku tuleb Ivo Kulikul tasuda menetluskuludest 1491,52 eurot. Menetluskulud summas 4236,52 eurot, mille hulgas ekspertiisi kulu 2900 eurot, pool määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasust, mis on 627,02 eurot ning pool süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, mis on 709,50 eurot jäävad riigi kanda. Ivo Kulikul tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. Asitõendid
65.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde DVDplaadid, millel on vanglaametnike kehakaamerate salvestised ning vangla videovalvekaamera salvestis. Tõkend
66.KrMS § 306 lg 1 p 9 peab maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohtu hinnangul on süüdistatava vahistamise jätkuv kohaldamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud, kuna Ivo Kulik võib vabadusse pääsemisel jätkata süütegude toimepanemist. Varasemas tõkendi küsimust lahendanud määrustes kajastatud seisukohad on kohtu arvates asjakohased ka praegu. Vahistamisaluse olemasolu hindamisel on kohus arvestanud süüdistatavate käitumist tervikuna ja ka teda vabaduses ümbritsevat sotsiaalset keskkonda, samuti süüdistatava hoiakut ja kalduvust panna toime samaliiki kuritegusid. Kohus leiab, et Ivo Kuliku suhtes kohaldatud tõkend on jätkuvalt põhjendatud ning tuleb jätta uute kuritegude ärahoidmiseks muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kannatanute taotlused
67.KrMS § 38 lg 5 p 1 ja 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale
ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Sama sätte p 4 kohaselt on kannatanul õigus taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga.
68.Kannatanu A.-E. R. taotleb KrMS § 38 lg 5 p 2 teavitust (e-postile XXX); kannatanu S. H. taotleb KrMS § 38 lg 5 p 2 teavitust (posti teel Turu 56, Tartu); kannatanu M. S. taotleb KrMS § 38 lg 5 p 2 teavitust (e-postile XXX).
69.Kohtu hinnangul on kannatanutel õigus saada KrMS § 38 lg 5 p 2 märgitud teavet. Seega kajastab kohus kannatanute vastavad teavitamissoovid kohtuotsuse resolutiivosas. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.