Liiklussüüteod

RESOLUTSIOON

tuleb kanda kannatanu T AS arveldusarvele nr xxxx (Xxxx AS), märkides selgitusena: „Deniss Borissov, 1-19-8298, tsiviilhagi“.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

-

-

-

-

-

-

esinduses. 14.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190746 sülearvuti täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissov`i tegevusega T AS-le on tekitatud varaline kahju 1714,90 eurot; 06.02.2019 kell 16:53 Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Viru Keskuse T AS`i partneri K AS`i kaupluses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx sülearvuti xxxx (seerianumber xxxx) koos GXT 1250 kogumaksumusega 999,98 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 14.02.2019 kell 13:44 tühistas D. Borissov nimetatud leping nr xxxx T AS`i Viru Keskuse esinduses. 14.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi emaili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190745 sülearvuti ja GXT koti täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissov`i tegevusega T AS-le on tekitatud varaline kahju 1015,88 eurot; 14.02.2019 kell 14:58 Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas T AS`i Rocca-al-Mare Keskuse esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1199,00 eurot ja mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 15.02.2019 kell 09:47 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteeninduse portaali kaudu. 28.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190747 mobiiltelefonide täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissovi tegevusega T AS-le on tekitatud varaline kahju 2593,90 eurot; 15.02.2019 kell 11:37 Kuressaare linnas Raekoja 1 asuvas T AS`i esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx (IMEI koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1249,00 eurot tükk – kokku 2498,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingu tasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 15.02.2019 kell 18:54 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteeninduse portaali kaudu. 15.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190748 mobiiltelefonide täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissovi tegevusega T ASle on tekitatud varaline kahju 2513,90 eurot; 15.02.2019 kell 20:12 Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas T AS`i Viru Keskuse esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEI kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 15.02.2019 kell 20:32 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteeninduse portaali kaudu. 28.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190749 mobiiltelefoni täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissovi tegevusega on T AS-le tekitatud varaline kahju 1394,90 eurot; 15.02.2019 kell 20:35 Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Keskuse T AS`i esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEI kood xxxx) maksumusega 1199,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 15.02.2019 kell 20:38 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteeninduse portaali kaudu. 28.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190750 mobiiltelefoni täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissovi tegevusega T AS-le on tekitatud varaline kahju 1214,90 eurot; 16.02.2019 kell 08:05 Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumi T AS`i esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1199,00 ja mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 16.02.2019 kell 08:44

-

-

-

-

tühistas D, Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteeninduse portaali kaudu. 28.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190751 mobiiltelefonide täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissovi tegevusega on T AS-le tekitatud varaline kahju 2593,90 eurot; 17.02.2019 kell 08:31 Haabneeme alevikus Sõpruse tee 15 asuvas T AS`i Viimsi esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx (IMEIkoodid xxxx, xxxx) maksumusega 1199,00 eurot tükk, kokku 2398,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 17.02.2019 kell 15:36 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteeninduse portaali kaudu. 17.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190752 mobiiltelefonide täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissovi tegevusega on T AS-le tekitatud varaline kahju 2413,90 eurot; 17.02.2019 kell 15:35 Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas T AS`i Järve Keskuse esinduses sõlmis järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx (IMEI-koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1379,00 eurot tükk, kokku 2758,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 17.02.2019 kell 15:37 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteeninduse portaali kaudu. Esimene sissemakse lepingu sõlmimisel oli 137,90 eurot. 28.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190753 mobiiltelefonide täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Seega T AS-le on tekitatud varaline kahju 2636,00 eurot; 17.02.2019 kell 16:18 Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Keskuse T AS`i esinduses sõlmis järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx (IMEI-koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1379,00 eurot tükk, kokku 2758,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 17.02.2019 kell 16:18 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteenindus portaali kaudu. Esimene sissemakse lepingu sõlmimisel oli 137,90 eurot. 28.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190754 mobiiltelefoni täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Seega T AS-le on tekitatud varaline kahju 2636,00 eurot; 17.02.2019 kell 16:55 Tallinnas Endla 45 asuvas Xxxxe T AS`i esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1199,00 eurot ja mobiiltelefoni xxxx (IMEIkood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. 17.02.2019 kell 17:03 tühistas D. Borissov nimetatud lepingu nr xxxx T AS`i iseteenindus portaali kaudu. 28.02.2019.a. T AS`i poolt D. Borissovi e-maili aadressile xxxx edastatud arve nr 02201901190755 mobiiltelefoni täishinna maksmiseks, kuid arvet ei ole D. Borissovi poolt käesoleva hetkeni tasutud. Sellise D. Borissovi tegevusega on T AS-le tekitatud varaline kahju 2593,90 eurot.

28.02.2019.a. D. Borissovi e-posti aadressile xxxx saadetud arve nr 03201901576840 võlasumma maksmiseks täies mahus. Samuti ka 31.03.2019.a. on T AS`i poolt Deniss Borissovi elukoha aadressile xxxx, saadetud arve nr 04201902141790, võlasumma maksmiseks. Antud arvetele D. Borissov ei reageerinud. Seega Deniss Borissov, teisele isikule varalise kahju tekitamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning varalise kasu saamise eesmärgil pani toime kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Deniss Borissovit KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid järgnevas: 2.1 Samuti Deniss Borissov isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 05.06.2019.a. ajavahemikul kell 19:27 kuni kell 21:16 xxxx kandis, varastas kannatanu H T`ilt sularaha

400 eurot, mobiiltelefoni xxxx väärtusega 89 eurot, seljakoti Cat väärtusega 2 eurot, juukselõikusaparaadi ja lõhna kogumaksumusega 20 eurot ja Xxxx pangakaardi nr xxxx kannatanu nimele. Kannatanule on tekitatud varaline kahju summas 511 eurot. 2.2 Samuti Deniss Borissov isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, ööl vastu 26.06.2019 varastas aadressil xxxx asuva maja juurest kannatanu A A`ile kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 8000 eurot. Seega Deniss Borissov, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, korduva võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Deniss Borissovit KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles 05.06.2019 ajavahemikul kell 19:27 kuni kell 21:16 xxxx kandis varastanud kannatanu H T`ilt Xxxx pangakaardi nr xxxx, kasutas nimetatud kaarti ja selle PIN-koodi järgmiselt: - 05.06.2019.a. xxxx sularahaautomaadis XXXX kell 21:16:34 sisestas PIN-koodi, kontrollides kannatanu H T`i pangakonto kontojääki, kell 21:16:54 üritas välja võtta sularaha 190 eurot, kell 21:17:06 üritas välja võtta sularaha 100 eurot, kell 21:17:16 üritas välja võtta sularaha 80 eurot, kell 21:17:22 üritas välja võtta sularaha 40 eurot, kuid nimetatud tehingud ei õnnestunud ületatud limiidi tõttu; - 05.06.2019.a. kell 21:17:29 xxxx sularahaautomaadi XXXX kaudu võttis kannatanu kontolt välja sularaha 20 eurot; - 05.06.2019.a. xxxx sularahaautomaadis XXXX kell 21:17:50 D. Borissov üritas taas välja võtta sularaha 20 eurot, kell 21:17:57 üritas välja võtta sularaha 10 eurot ning kell 21:18:04 üritas välja võtta sularaha 5 eurot, kuid nimetatud tehingud ei õnnestunud ületatud limiidi tõttu; - 05.06.2019 kell 21:31:16 Xxxx asuva Xxxx Eesti AS teenindusjaama poes maksis D. Borissov ostetud kauba eest 168,00 eurot; - 05.06.2019 kell 22:30:03 Xxxx asuvas Xxxx teenindusjaamas maksis D. Borissov ostetud kütuse eest 6 eurot; - 05.06.2019 kell 22:33:03 Xxxx asuvas Xxxx teenindusjaamas D. Borissov üritas maksta ostetud kauba eest, kasutades kannatanu pangakaarti ja selle PINkoodi, kuid nimetatud tehing ei õnnestunud, kuna kontol polnud piisavalt raha. D. Borissov tekitas arvutikelmusega kannatanule varalise kahju summas 194,00 eurot. Seega Deniss Borissov, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisele isikule varalist kahju andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pannes toime arvutikelmuse, s.o. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Deniss Borissovit KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, ajavahemikul 20.05.2019 kuni 02.07.2019.a. pööras enda või kolmanda isiku kasuks 20.05.2019 kella 16:40 paiku xxxx asuvas M OÜ esinduses üheks päevaks rendile võetud lasernivelliiri xxxx väärtusega 651,24 eurot koos kolmjalaga väärtusega 43,80 eurot ja mõõtelatiga väärtusega 51,67 eurot, s.o terve komplekti maksumusega 746,71 eurot, tasudes rendilepingu sõlmimisel tagatisraha 100 eurot. Ajavahemikul 04.06.2019 kuni 02.07.2019 võttis M OÜ esindaja korduvalt D. Borissoviga telefoni teel ühendust ning siis, kui D. Borissov vastas kõnedele, lubas ta renditud lasernivelliiri tagastada, kuid ei teinud seda. Sellise D. Borissovi tegevusega M OÜ-le on tekitatud varaline kahju summas 646,71 eurot. Seega Deniss Borissov isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pööras talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks, pani toime omastamise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Deniss Borissovit KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles varem, 24.04.2018.a kell 18.15 xxxx juures juhtinud joobeseisundis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx (22.11.2018 Harju Maakohtu otsus 1-18-8923), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 18.10.2018 kella 05.28 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove - uriinist tuvastatud amfetamiin, metamfetamiin). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Deniss Borissov, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Petrakovile esitatud süüdistus Aleksandr Petrakovi süüdistatakse KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes järgnevas: Aleksandr Petrakov isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, ajavahemikul 14.01.2019 kell 14:50 kuni 17.02.2019, olles teadlik, et tegemist on süüteo tulemusena saadud varaga, sai korduvalt Deniss Borissovi käest sülearvuteid ja mobiiltelefone, mis olid saadud D. Borissovi poolt kelmuste toimepanemise tulemusena ja müüs need edasi R Gle, ja nimelt: - Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 14.01.2019 kell 14:50 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1349,00 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 14.01.2019 kell 14:50 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Viru väljak 4/6 T AS`i Viru Keskuse esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1349,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; - Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 16.01.2019 kell 15:57 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEIkood xxxx) maksumusega 499,00 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 16.01.2019 kell 15:57 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas T AS`i Rocca-al-Mare Keskuse esinduses sõlmis järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEIkood xxxx) maksumusega 499,00 eurot ostu finantseerimiseks millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; - Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 22.01.2019 kell 15:27 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud sülearvuti xxxx (seerianumber xxxx) 16GB 1000-256GB maksumusega 1699,00 koos GXT kotiga maksumusega 41,99 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 22.01.2019 kell 15:27 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas AS`i T AS`i partneri K AS`i Rocca-al-Mare Keskuse esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx sülearvuti xxxx (seerianumber xxxx) 16GB 1000256GB maksumusega 1699,00 koos GXT kotiga maksumusega 41,99 eurot ostu

-

-

-

-

-

-

finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 22.01.2019 kell 17:39 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEIkood xxxx) 256GB maksumusega 899,99 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 22.01.2019 kell 17:39 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas Rocca-al-Mare Keskuse T AS`i partneri Euronics kaupluses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 899,99 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 06.02.2019 kell 16:04 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss BOrissovi käest saadud sülearvuti xxxx (seerianumber xxxx) maksumusega 1699,00 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 06.02.2019 kell 16:04 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Viru Keskuse T AS`i partneri K AS`i kaupluses sõlmis 0eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx sülearvuti xxxx maksumusega 1699,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 06.02.2019 kell 16:53 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud sülearvuti xxxx (seerianumber xxxx) koos GXT 1250 kotiga kogumaksumusega 999,98 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 06.02.2019 kell 16:53 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Viru Keskuse T AS`i partneri K AS`i kaupluses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx sülearvuti xxxx koos GXT 1250 kotiga kogumaksumusega 999,98 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 14.02.2019 kell 14:58 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1199,00 eurot ja mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt 14.02.2019 kell 14:58 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas T AS`i Rocca-al-Mare Keskuse esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199,00 eurot ja mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 15.02.2019 kell 11:37 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud kaks mobiiltelefoni xxxx (IMEI koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1249,00 eurot tükk – kokku 2498,00 eurot, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt 15.02.2019 kell 11:37 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D.Borissov Kuressaare linnas Raekoja 1 asuvas T AS`i esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx (IMEI koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1249,00 eurot tükk – kokku 2498,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingu tasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 15.02.2019 kell 20:12 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEI kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 15.02.2019 kell 20:12 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas T AS`i Viru Keskuse esinduses sõlmis 0-eurose

-

-

-

-

-

-

sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEI kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 15.02.2019 kell 20:35 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEI kood xxxx) maksumusega 1199,00 eurot, mis oli saadud Deniss Borissovi poolt 15.02.2019 kell 20:35 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Keskuse T AS`i esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx (IMEI kood xxxx) maksumusega 1199,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 16.02.2019 kell 08:05 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1199,00 ja mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt 16.02.2019 kell 08:05 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumi T AS`i esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199,00 ja mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 17.02.2019 kell 08:31 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a 23:59, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud kaks mobiiltelefoni xxxx (IMEI-koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1199,00 eurot tükk, kokku 2398,00 eurot, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt 17.02.2019 kell 08:31 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Haabneeme alevikus Sõpruse tee 15 asuvas T AS`i Viimsi esinduses sõlmis 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199,00 eurot tükk, kokku 2398,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 17.02.2019 kell 15:35 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a kell 23:59, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud kaks mobiiltelefoni xxxx (IMEI-koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1379,00 eurot tükk, kokku 2758,00 eurot, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt 17.02.2019 kell 15:35 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas T AS`i Järve Keskuse esinduses sõlmis järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379,00 eurot tükk, kokku 2758,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 17.02.2019 kell 16:18 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a kell 23:59, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud kaks mobiiltelefoni xxxx (IMEI-koodid xxxx, xxxx) maksumusega 1379,00 eurot tükk, kokku 2758,00 eurot, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt 17.02.2019 kell 16:18 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Keskuse T AS`i esinduses sõlmis järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379,00 eurot tükk, kokku 2758,00 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita; Petrakov eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ja kellajal, kuid mitte varem kui 17.02.2019 kell 16:55 ja mitte hiljem kui 17.02.2019.a kell 23:59, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil, müüs turuväärtusest madalama hinnaga R Gle eelnevalt Deniss Borissovi käest saadud mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1199,00 eurot ja

mobiiltelefoni xxxx (IMEI-kood xxxx) maksumusega 1379,00 eurot, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt 17.02.2019 kell 16:55 toime pandud kelmuse tulemusena, kui D. Borissov Tallinnas Endla 45 asuvas Xxxxe T AS`i esinduses sõlmis järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199,00 eurot ja mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379,00 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus ka lepingutasu 15,90 eurot, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Samuti tema, olles varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, 16.02.2019 eeluurimisega tuvastamata kellaajal, Tallinnas, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, olles teadlik, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusena saadud asjaga, sai eeluurimisega tuvastamata isiku käest kannatanule A Rle kuuluva sülearvuti xxxx (IMEI xxxx) väärtusega 930,22 eurot, mille müüs samal päeval, eeluurimisega tuvastamata kellaajal, Tallinnas, eeluurimisega tuvastamata aadressil R Gle 300 euro eest. Nimetatud sülearvuti on 16.02.2019 ajavahemikul kell 12:57 kuni 13:07 omastatud hetkel eeluurimisega tuvastamata isiku poolt xxxx peatuste vahel, pärast seda, kui kannatanu A. R oli sülearvuti pannud arvuti bussi istme peale. Samuti tema, olles varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, ajavahemikul 10.03.2019 kell 13:20 kuni 26.06.2019 kell 18:19, Tallinnas, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, olles teadlik, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusena saadud asjaga, sai eeluurimisega tuvastamata isiku käest R V`le kuuluva mobiiltelefoni xxxx IMEIkoodiga xxxx väärtusega 815,83 eurot, mis oli varastatud A J`ilt 10.03.2019 kell 13:20 xxxx. Nimetatud mobiiltelefoni A. Petrakov hoidis oma töökohas aadressil xxxx, P OÜ kasutuses olevas ruumis, kust see 27.06.2019 läbiotsimisega leiti. Samuti tema, olles varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, pani taas toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, ja nimelt teades, et mobiiltelefon xxxx IMEI-kood 1 xxxx, IMEI-kood 2 xxxx ümbrises väärtusega 800,00 eurot ja mobiiltelefon xxxx IMEI-kood xxxx väärtusega 90,00 eurot olid saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, hoidis mobiiltelefone alates 14.02.2018 aadressil xxxx ja siis turustas. Samuti tema, olles varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise taas pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, ja nimelt teades, et mobiiltelefon xxxx, IMEI-kood xxxx ümbrises väärtusega 320,00 eurot, mobiiltelefon xxxx IMEI-kood xxxx väärtusega 1100,00 eurot, mobiiltelefon xxxx IMEI-kood xxxx ümbrises väärtusega 300,00 eurot ja mobiiltelefon xxxx IMEI-kood xxxx väärtusega 300,00 eurot olid saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, hoidis mobiiltelefone alates 26.02.2018 aadressil xxxx ja siis turustas. Seega Aleksandr Petrakov isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, s.o KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandr Petrakovi KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles 22.12.2016 karistatud Harju Maakohtu poolt sealhulgas ka KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 04.05.2019 kella 17.08 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove - uriinist tuvastatud kokaiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)). Sellise käitumisega rikkus Aleksandr Petrakov LS § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Aleksandr Petrakov, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-

-

-

-

-

-

-

-

-

AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Esimene sissemakse lepingu sõlmimisel 25,50 eurot. Seega sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 489,40 eurot. 22.01.2019 kell 15:27 sõlmis Deniss Borissov aadressil Paldiski maantee 102, Tallinn asuvas Rocca al Mare Keskuse T AS-i partneri K AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelemaksulepingu nr xxxx sülearvuti xxxx maksmumusega 1740,99 eurot ostu finantseerimiseks, mille lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 06.02.2019 kell 15:29 tühistas Deniss Borissov nimetatud lepingu T AS-i Viru Keskuse esinduses. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 1756,89 eurot. 22.01.2019 kell 17:39 sõlmis Deniss Borissov aadressil Paldiski maantee 102, Tallinn asuvas Rocca al Mare Keskuse T AS-i partneri Euronics kaupluses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 899,99 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 06.02.2019 kell 15:28 tühistas Deniss Borissov nimetatud lepingu T AS-i Viru Keskuse esinduses. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 915,89 eurot. 06.02.2019 kell 16:04 sõlmis Deniss Borissov aadressil Viru väljak 4/6, Tallinn asuvas T AS-i partneri K AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx sülearvuti xxxx maksmumusega 1699 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 14.02.2019 kell 13:44 tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i Viru Keskuse esinduses. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 1714,90 eurot. 06.02.2019 kell 16:53 sõlmis Deniss Borissov aadressil Viru väljak 4/6, Tallinn asuvas T AS-i partneri K AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx sülearvuti xxxx maksmumusega 999,98 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 14.02.2019 kell 13:44 tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i Viru Keskuse esinduses. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 1015,88 eurot. 14.02.2019 kell 14:58 sõlmis Deniss Borissov aadressil Paldiski maantee 102, Tallinn asuvas Rocca al Mare Keskuse T AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199 eurot ja mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 15.02.2019 kell 09:47 tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 2593,90 eurot. 15.02.2019 kell 11:37 sõlmis Deniss Borissov aadressil Raekoja 1, Kuressaare linn asuvas T AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1249 eurot tükk - kokku 2498 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 15.02.2019 kell 18:54 tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 2513,90 eurot. 15.02.2019 kell 20:12 sõlmis Deniss Borissov aadressil Viru väljak 4/6, Tallinn asuvas T AS-i Viru Keskuse esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 15.02.2019 kell 20:32 tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 1394,90 eurot. 15.02.2019 kell 20:35 sõlmis Deniss Borissov aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Ülemiste Keskuse T AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 15.02.2019 kell 20:38 tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 1214,90 eurot. 16.02.2019 kell 08:05 sõlmis Deniss Borissov aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn asuvas Lasnamäe Centrumi T AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199 eurot ja mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379 eurot ostu finantseerimiseks, mille lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 16.02.2019 kell 08:44

-

-

-

-

tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 2593,90 eurot. 17.02.2019 kell 08:31 sõlmis Deniss Borissov aadressil Sõpruse tee 15, Haabneeme alevikus asuvas T AS-i Viimsi esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199 eurot tükk, kokku 2398 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 17.02.2019 kell 15:36 tühistas Deniss Borissov lepingu T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 2413,90 eurot. 17.02.2019 kell 15:31 sõlmis Deniss Borissov aadressil Pärnu mnt 238, Tallinn asuvas Järve Keskuse T AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379 eurot tükk, kokku 2758 eurot, ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 17.02.2019 kell 15:37 tühistas Deniss Borissov lepingu nr xxxx T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Esimene sissemakse lepingu sõlmimisel oli 137,90 eurot. Seega T AS-ile on tekitatud varaline kahju 2636 eurot. 17.02.2019 kell 16:18 sõlmis Deniss Borissov aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Ülemiste Keskuse T AS-i esinduses 0-eurose sissemaksuga järelmaksulepingu nr xxxx kahe mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1379 eurot tükk, kokku 2758 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 17.02.2019 kell 16:18 tühistas Deniss Borissov lepingu nr xxxx T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Esimene sissemakse lepingu sõlmimisel oli 137,90 eurot. Seega T AS-ile on tekitatud varaline kahju 2636 eurot. 17.02.2019 kell 16:55 sõlmis Deniss Borissov aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Xxxxe T AS-i esinduses 0-eurose sissemaksega järelmaksulepingu nr xxxx mobiiltelefoni xxxx maksumusega 1199 eurot ja xxxx maksumusega 1379 eurot ostu finantseerimiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. 17.02.2019 kell 17:03 tühistas Deniss Borissov lepingu nr xxxx T AS-i iseteeninduse portaali kaudu. Sellise Deniss Borissovi tegevusega on T AS-ile tekitatud varaline kahju 2593,90 eurot.

Peaaegu kohe peale seadmete soetamist Deniss Borissov tühistas järelemaksulepingud ja seetõttu oli tema krediidilimiit Ts uuenenud. Seega võttis ta kohe veel seadmeid juurde. Seega on ilmselge, et ta ei kavatsenud oma lepingulisi kohustusi ära täita. Tühistatud järelmaksu jäägid on T poolt saadetud e-posti aadressile xxxx (V kd tl 120-138). 19.02.2019 saadeti T AS aadressilt xxxx e-kiri Deniss Borissovile pakkumisega leida sobilik lahendus lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Ka 25.02.2019 ja 13.03.2019 saadeti Deniss Borissovi e-mailile ja telefoninumbrile e-kirju ja SMS sõnumeid meeldetuletusega ja palvega võtta T AS-ga ühendust probleemi lahendamiseks (V kd tl 115-116). Kirjadele ja sõnumitele Deniss Borissov ei reageerinud ning ühendust Tga ei võtnud. Korduvalt üritati isikuga ühendust saada ka telefoni teel, kuid kõnedele ta ei vastanud (V kd tl 119). T automatiseeritud võlahaldussüsteemi väljavõttest on näha süsteemi tegevused alates 21.02.2019 kuni 16.05.2019. Süsteem ise reageerib sellele, et arve ei ole tasutud ja saadab kliendile meeldetuletuse (V kd tl 117-118). Kui oli avastatud, et tegemist ei ole tavapärase võlgnikuga, vaid pigem kelmiga, siis hakkasid T töötajad ise ka tegutsema – helistasid, saatsid kirju, millele Borissov aga ei reageerinud. 28.02.2019 saadeti Deniss Borissovi e-posti aadressile arve nr 03201901576840 võlasummaga 28 876,75 euro maksmiseks (V kd tl 136). 31.03.2019 saadeti T AS-i pool Deniss Borissovi elukoha aadressile xxxx arve nr 04201902141790, millele märgitud võlgnevus summas 28 886,24 eurot, millele lisandus kuutasu 9,49 eurot (V kd tl 138). Deniss Borissov ei reageerinud. Kannatanu T AS esindaja E Ti sõnul ei ole Deniss Borissov maksnud midagi võlasumma kustutamiseks. Deniss Borissov maksis ainult kaks esimest arvet, mis on seotud lepinguga nr xxxx (19,30 eurot ja 34,90 eurot). Nimetatud leping oli vormistatud 29.11.2019 mobiiltelefoni xxxx ostu finantseerimiseks. Kuna kaks arvet on tasutud, siis järelikult ei avastanud ta tol hetkel veel võimalust, kuidas süsteemi petta. Nimetatud arved olid ainukesed, mis olid tasutud.

Süüdistatav Deniss Borissovi kohustusi T AS-i ees tõendavad tema poolt T AS-iga sõlmitud järelmaksu lepingud (V kd tl 20-87, 154-168, 165-167). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (V kd tl 141-142) nähtub, et 22.01.2019 kell 08:23, 15.02.2019 kell 09:47, 15.02.2019 kell 18:54, kell 20:32, kell 20:38, 16.02.2019 kell 08:44 ja 17.02.2019 kell 15:35-15:37, kell 16:18, kell 17:03 kasutas mobiilset andmesidet Deniss Borissov. See tähendab, et süüdistatav Deniss Borissov tühistas eelnimetatud kellaaegadel ning kuupäevadel järelmaksulepingud. T AS poolt saadetud vastusest päringule (V kd tl 145-148) nähtub, et enamjaolt annulleeris Deniss Borissov ise oma lepingud, va lepingu nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, mis tühistati töötajate endi poolt. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd tl 168-176) on vaadelduld videosalvestusi, mis on tehtud erinevates T AS-i esindustes ajavahemikul alates 29.11.2018 kuni 17.02.2019. 29.11.2018 kell 17:18 viibis Deniss Borissov Tallinnas Viru Keskuse T AS-i esinduses. Tal on seljas rohkeat värvi jope karvase kapuutsiga. 14.01.2019 kell 14:00 viibis Deniss Borissov koos tundmatu meesterahvaga Tallinnas Viru Keskuse T AS-i esinduses. Tal on seljas hele mantel, helesinised teksad, sinised tossud New balance, peas halli värvi müts ja selle peal mustad kõrvaklapid. Deniss Borissov poest lahkudes hoidis käes T logoga paberkotti. 16.01.2019 kell 15:31 viibis Deniss Borissov Tallinnas Rocca al Mare keskuse T AS-i esinduses. 14.02.2019 kell 14:20 viibis Deniss Borissov Tallinnas Rocca al Mare T AS-i esinduses. Deniss Borissov allkirjastades lepingut, on näha, et tal on vasaku käe peal, suure ja nimetissõrme vahel tätoveering. 15.02.2019 kell 11:04 viibis Deniss Borissov Kuressaare T AS-i esinduses, vormistas ja allkirjastas lepingu ja lahkus esindusest kahe mobiiltelefoniga. 15.02.2019 kell 19:40 viibis Deniss Borissov Tallinnas T AS-i Viru Keskuse esinduses. 17.02.2019 kell 14:55 viibis Deniss Borissov Tallinnas T AS-i Järve Keskuse esinduses. Tema juurde tuli meesterahvas, nad rääkisid omavahel. Deniss Borissov suhtles teenindajaga ja vormistas lepingu. Samal ajal Deniss Borissov suhtles temaga koos oleva meesterahvaga. Pärast Deniss Borissov koos meesterahvaga tulid ühe esinduse saalis oleva vitriini juurde, vaatasid kaupa ja rääkisid omavahel. Peale selle lahkusid koos esindusest. Süüdistatav Deniss Borissovi 03.07.2019 antud ütluste (VII kd 6-12) kohaselt sõlmis ta kõik lepingud T esinduses või T koostööpartneri kaupluses kohapeal, isiklikult, esitades oma IDkaardi. Ts oli tal järelmaksu limiit 3000 eurot. T on ainuke operaator Eestis, kes võimaldab iseteeninduses kustutada leping, aga see ei tähenda, et seetõttu peab seadmest loobuma, vaid loobuda saab vaid järelmaksust ning see summa kantakse järgmise kuu arvele ja järgmise arvega peab see olema ära tasutud. Kui järelmaksuleping iseteeninduses on tühistatud, siis limiidisumma uuendatakse. Just seetõttu oligi tal võimalus uuesti seadmeid järelmaksuga võtta. Arveid ei ole ta siiamaani tasunud. Talle helistati Tst ja pakuti maksegraafikut. Süüdistatav ei keeldunud maksegraafikust ning teatas neile, et on hetkel töötu. Ta ütles, et tal ei ole mõtet maksegraafikut hetkel vormistada, kui ta nagunii maksta ei saa. Ütles, et kui asub tööle, siis maksab kõik ära. T poolt oli mingi segane jutt ning kõne lõppes ilma mingisuguse konkreetse tulemuseta. Enda sõnul ei mõelnud ta mitte ühelgi päeval, et pääseb kuidagi võlgadest ja ei maksa neid mitte kunagi. Ta tõesti arvas, et kui asub tööle, siis maksab kõik võlad ära. Järelmaksulepingute sõlmimise eesmärgiks oli soov neid edasi müüa. Tal ei olnud eesmärgiks rikastuda. Hindas lihtsalt oma võimekust üle. Ta saab aru, et kõik need võlad on tema enda maksta. Ajal, mil ta lepingud vormistas, oli ta töötu. Üritas kuidagi ellu jääda. Kui ta oleks teadnud, et selle taga võib olla mingi kuritegu, siis ei oleks ta elusees neid võtnud. Seadmed müüs ta edasi erinevatele inimestele, keda nimetada ei oska. Tema enda kätte ei jäänud midagi. Enda sõnul ei tunne ta Aleksandr Petrakovi nimelist isikut. Tema enda arust ei ole hetkel üldse tegemist kelmusega, kuna algusest peale ei olnud tal sellist mõtet, et ta kuidagi pääseb sellest või ei hakka maksma. 27.06.2019 Aleksandr Petrakovi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tl 136-139) kohaselt on Deniss Borissov tema ammune tuttav, kellega sai kunagi tuttavaks ühiste tuttavate kaudu. Ta mäletab, et kõige esimene telefon, mida Borissov talle pakkus oli xxxx koos

ostudokumentidega, uus, karbis ja komplektne. Ostis selle poole hinnaga. Ostudokumentidest oli näha, et telefon oli võetud järelmaksuga. Borissovil vist oli lihtsalt kiiresti raha vaja. Ta rääkis vist isegi, et kavatseb järelmaksu ära maksta. Kõik Borissovilt saadud telefonid müüs ta edasi R Gle. Gle müüs ta natuke kallima hinnaga. Näiteks kui telefoni hind oli 1400, siis tema võttis 700 eest, Gle müüs maha näiteks 900 euro eest. R G on tema kolleeg, kellega on tal sõbralikud suhted. Ta on G käest mobiiltelefonide varuosasid ostnud. Ri tunnevad kõik inimesed, kes tegelevad mobiiltelefonidega Tallinnas. Peale seda, kui ta ostis Borissovi käest esimese telefoni, küsis Borissov temalt, kas on vaja veel. Ta vastas, et jah, muidugi võtaks veel. Borissov ütles, et ta võib ise valida, mis telefone ta tahab ja valima peaks kõige kallimaid telefone. Pärast hakkas Borissov erinevates kauplustes ja esindustes võtma mobiiltelefone järelmaksulepingutega. Mõned korrad ta käis koos temaga kauplustes ja nägi, kuidas ta võtab neid telefone. Mäletab, et kindlasti oli ta koos Borissoviga Lasnamäe Centrumis, Ülemiste Keskuses ja Rocca al Mares. Kokku võib olla 5-6 korda. Kõige rohkem võttis Borissov kuus telefoni päevas – kaks Ülemiste Keskuses, kaks Lasnamäe Centrumis ja kaks T esindusest. Müües telefonid maha ning saades raha kätte, võttis ta kohe takso ja läks puhkama. Borissov oli kogu aeg koos Aleksandri nimelise noormehega ja tüdrukuga A R. Ta teab, et Borissov koos teiste isikutega käisid hotellides ja tarvitasid narkootikume. Oli isegi nii, et ta sai ühel päeval 3500 eurot telefonide eest ja järgmisel päeval ei olnud tal sentigi. Tol ajavahemikul käis ta iga päev erinevates kauplustes ja esindustes telefone võtmas. Oli kogu aeg neid kiiresti maha müünud ja jälle edasi. Ta imestas, et kuidas saab nii olla, et inimesele antakse nii palju seadmeid järelmaksuga ja ta ei maksa selle eest midagi. Borissov läks rahulikult enda ID-kaardiga kauplusesse, vormistas enda nimele lepingu ja pärast tühistas selle lepingu xxxx abil ära. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Deniss Borissov ajavahemikul 14.01.2019 kuni 17.02.2019 sõlmis T AS-i esinduses ja koostööpartnerite juures mitmeid järelmaksulepinguid mobiiltelefonide ja sülearvutite ostude finantseerimiseks ning suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul pärast kauba kättesaamist tühistas järelmaksulepingud ega ole käesoleva hetkeni tasunud lepingutest tulenevaid makseid. Süüdistatav ei eita, et ta sõlmis T AS-i esindustes või T koostööpartnerite kaupluses (Klick ja Euronics) lepinguid ning võttis järelmaksu peale mobiiltelefoni ja sülearvuteid. Lepingud sõlmis süüdistatav enda nimel esitades klienditeenindajale enda ID-kaardi. Süüdistatav ei eita ka seda, et pärast iga järelmaksulepingu sõlmimist ja kauba kättesaamist taganes ta lepingust. Enda ülekuulamisel rõhutas süüdistatav aga seda, et tegemist ei ole kelmusega, kuna tal ei olnud mõtteski kuidagi pääseda järelmaksuga võetud esemete eest maksmisest ning tekkinud võlad oli tal plaanis maksta siis kui ta tööle saab. Seega taandub praegusel juhul küsimus sellele, kas Deniss Borissovil esines juba enne lepingu või tehingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Süüdistatava kaitsja seisukoht on, et kuivõrd lepingute sõlmimine sai võimalikuks süsteemi vea tõttu, siis kannatanut, s.o T AS ei viidud eksitusse ning seega ei olnud kannatanu varakäsutus tehtud eksimuses olles. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, kuivõrd eksitusse viimist või eksimuses olemist ei saa hinnata selle järgi, mis toimus pärast lepingust taganemisest ehk siis tähtsust ei ole sellel, et T AS-i süsteem võimaldas süüdistataval koheselt pärast lepingust taganemist sõlmida uue lepingu ja nii mitmeid ja mitmeid kordi, kuivõrd tema krediidilimiit uuenes ja seetõttu andmebaas näitas võlgnevuste puudumist. Kannatanu, s.o T AS tegi varakäsutuse olles eksimuses, kuna süüdistatav Deniss Borissov esitas iga kord lepinguid sõlmides valeandmeid, märkides, et ta on riigiametnik/palgatöötaja ning tema keskmiseks sissetulekuks kuus kokku on 1201-2000 eurot. Süüdistatava enda ütluste järgi puudus tal tegelikkuses juba esimese lepingu sõlmimise ajal töö ning ka töötamise registrist (V kd tl 88-89) tulenevalt lõpetati viimati tema tööleping koondamise tõttu 17.09.2018. Seega puudus süüdistataval lepingute sõlmimise ajaks püsiv ja legaalne sissetulek juba enam kui aasta. Järelmaksulepingute allkirjastamisega ühtlasi kinnitas Deniss Borissov taotluses esitatud andmete õigsust, näidates ennast maksevõimelisena. Tegemist on andmetega, mille põhjal T AS tegi iga järelmaksu müügilepingu sõlmimiseks otsuse. Samuti ei saanud järelmaksu lepinguid süüdistatav sõlmida interneti vahendusel, vaid käis selleks T esindustes kohapeal ning esitas enda maksevõime hindamiseks andmed. Seega ei ole kaitsja väide õige, et T AS-i ning seal töötavaid klienditeenindajad ei viidud eksimusse, kuna lepingute sõlmimine sai

võimalikuks süsteemi vea tõttu. Võib olla üsna kindel, et kui T AS-i süsteem oleks olnud töökorras ning iga järgmise järelmaksulepingu sõlmimisel näidanud, et süüdistatav ei olnud lepingust taganemise korral tagastanud kaupa, siis ilmselgelt ei oleks isikuga ka uut lepingut sõlmitud, kuivõrd isik ei täitnud lepinguga ning taganemisõigusega kaasnevaid kohustusi ega tagastanud kaupa. See aga ei ole samastatav isiku maksevõimega järelmaksulepingu sõlmimiseks, vaid see on seostatav lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega. Asjaolu, et süüdistatav tühistas sõlmitud lepingud, ei tähenda, et ta vabanes automaatselt ka lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kauba andmine järelemaksu peale sõltub peamiselt isiku maksevõimest ja maksetahtest ning käesoleval juhul andis süüdistatav enda maksevõime kohta ebaõiget ning eksitavat teavet ning viis sellega T AS-i kui krediidiandja teise lepingu poole kohta eksitusse. On ilmselge, et juhul, kui süüdistatav oleks oma isikuandmetesse märkinud tõele vastavad andmed, et ta on pikemat aega töötu, ei oleks temaga lepinguid sõlmitud, sest süüdistatav oleks näidanud ennast maksevõimetuna. Süüdistatav näitas aga oma andmetes töise sissetuleku olemasolu. Samuti on süüdistatava kaitsja seisukohal, et kuivõrd T AS pakkus Deniss Borissovile maksegraafiku võimalust, siis ei ole tegemist kelmusega. Kohtu hinnangul on igati mõistetav T AS-i poolne lahenduse väljapakkumine Deniss Borissovile tasuda temal lasuvad võlgnevused maksegraafiku alusel. Kui arvestada kohtus käimisega kaasnevat aja- ning rahakulu, siis on see mõlemale poolele tunduvalt soodsam ja mõistlikum. T AS-i eesmärgiks oli lahendada vaidlus ilma kohtu kaasamiseta. Kuivõrd Deniss Borissoviga lepingutest tulenevaid lahkarvamusi ning vaidlusi läbirääkimiste teel lahendada ei suudetud, oli T AS sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks õiguskaitseasutusse. Eelnevad läbirääkimised ning Deniss Borissovile võlgnevuste tasumiseks koostatud maksegraafik ei välista mingil juhul seda, et tegemist ei ole kelmusega. Süüdistatava kaitsja on asunud seisukohale, et Deniss Borissovi käitumises puuduvad kuriteo tunnused ning tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega kannatanu ja Deniss Borissovi vahel. Nimelt on süüdistatava kaitsja hinnangul kaupleja, s.o praegusel juhul T AS, kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selle põhimõtte rikkumine on tsiviilõiguslik vaidlus ning seega ei peaks käesolevat juhtumit lahendama kriminaalmenetluse korras. Kohus peab kaitsjale vajalikuks selgitada, et kriminaalmenetlus ei piira süüdistatava õigust pöörduda tsiviilkorras kohtu poole ning kui Deniss Borissovi arvates on T AS rikkunud seadust ning seadusest tulenevaid põhimõtteid, siis on tal võimalus esitada vastavasisuline hagi ning loota asja arutamist tsiviilkohtumenetluses. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et teised on valesti aru saanud taganemisõiguse olemusest. Deniss Borissovi sõnul T AS iseteeninduses lepingu kustutamine nagu süüdistatav seda nimetab, ei tähenda seda, et isik sellega kaubast loobub, vaid see tähendab loobumist ainuüksi järelmaksust. Kõikides järelmaksu müügilepingutes sisaldub punkt 4, mis ütleb: „Ostjal on õigus tarbijakreiidilepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates kauba kätte saamisest. Kui ostja taganeb tarbijakrediidilepingust võib ta taganeda ka tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust, tagastades kauba täies komplektsuses ja võimalusel originaalpakendis. Tarbija kohustub maksma tagasi krediidi põhisumma ning põhisumma suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle krediidiandjale maksmise kuupäevani kogunenud intressi ja intressi ühe päeva kohta“. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et kui tarbija taganeb lepingust selleks ettenähtud tähtaja jooksul on ta kohustatud ettevõtjale tagastama viimaselt saadud asja. Käesoleval juhul pidi Deniss Borissov iga endapoolse lepingust taganemise korral tagastama T AS-ile, K AS-ile ja A AS-ile (E) kõik need esemed, mis ta oli ettevõtetelt lepingute sõlmimisega saanud. Selle asemel müüs aga Deniss Borissov lepinguesemed maha poole hinnaga hoopis kolmandatele isikutele. Kelmuse sisustamisel tuleb lähtuda asjaolust, et kelmuse toimepanemise korral peab süüdlasel juba enne lepingu või tehingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal esinema tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Süüdistatava sõnul ei olnud tal kordagi mõttes, et pääseb kuidagi võlgadest ja ei maksa neid mitte kunagi. Ta tõesti arvas, et kui asub tööle, siis maksab kõik võlad ära. Samuti ei olnud tal eesmärgiks rikastuda. Süüdistatava tahet lepingutest tulenevaid kohustusi mitte täita väljendab süüdistatava tegevus mobiiltelefonide ning sülearvutite edasimüümisel. Samuti

kinnitas süüdistatav ise, et järelmaksulepingute sõlmimise eesmärgiks oli soov neid edasi müüa. Samuti oli süüdistatav teadlik sellest, et tal pole rahalisi vahendeid, et esemete eest maksta. Süüdistatav müüs aga kõik järelmaksuga võetud kaubad maha ning sai nende eest raha, mis töötule inimesele oli elatusvahendiks ning mis ühtlasi kinnitab, et juba enne lepingute sõlmimist ei olnud süüdistataval plaanis saadud esemete eest tasuda. Samamoodi ei olnud tal plaanis neid esemeid ka kasutada ja lepingute sõlmimise ainsaks eesmärgiks oli saadud kaup maha müüa ja saada sellest elatusvahendeid. Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 31-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus leiab, et süüdistatava puhul on toime pandud 15 omavahel äravahetamiseni sarnast kelmuse episoodi. Esiteks on kõigil juhtudel tegemist mobiiltelefonide ning sülearvutitega, mis on kallid. Kusjuures kõik mobiiltelefonid on iPhone XS-id, seega oli süüdistatav oma tegevuses orienteeritud kindlat Mi ja tüüpi mobiiltelefonidele, mida iseloomustab nende kõrge turuhind ja võimalus ka poole hinnaga maha müües saada märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Teiseks sõlmis süüdistatav kõikide toodete osas järelmaksulepingud ning saades kauba enda valdusesse tühistas süüdistatav järelmaksulepingu ning jättis lepingu alusel saadud kauba endale ning mille maha müüs. Samuti valis süüdistatav välja T AS, kellega järelmaksulepinguid sõlmida, kuivõrd tema sõnul oli T AS ainus äriühing, mis võimaldas iseteeninduskeskkonnas lepingust taganeda. Kõik eeltoodu näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Seega, eeskätt just kuritegude toimepanemise viisile tuginevalt, saab väita, et kõigi 15 kelmuse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tuvastamist, et süüdistatava eeltoodud käitumine on hinnatav tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisena ehk petmisega, millega viidi kannatanu eksimusse. Süüdistatav lõi kannatanus töökohta ning sissetulekut puudutavate andmete esitamisega kujutluse, et tal on maksevõime ning suutlikkus järelmaksu tasuda. Järelmaksu müügilepingute allkirjastamisega väljendas süüdistatav tahet teha lepingus kokkulepitud tingimustel tehing ning täita lepingus tuleneval viisil enda kohustusi. Samuti on leidnud tõendamist, et kannatanu, olles süüdistatava tegevusest eksitusse viidud, tegi mitmel korral varakäsutuse, mille kohaselt andis süüdistavale iga kord pärast lepingu sõlmimist üle kauba mobiiltelefoni või sülearvuti näol. Tegelikult ei olnud süüdistataval tahet lepingulisi kohustusi täita, kuna väga lühikese aja jooksul pärast lepingu sõlmimist taganes süüdistatav lepingust ega tagastanud kannatanule kaupa. T AS-i süsteemivea tõttu uuenes automaatselt pärast lepingust taganemist krediidilimiit ehkki süüdistatav ei olnud täitnud taganemisõiguse

kasutamisest tulenevad kohustusi ega tagastanud järelmaksu peale saadud esemeid. Süüdistatav kasutas seda olukord ära ning läks ja sõlmis kas samal või järgmisel päeval mõnes teises esinduses uue järelmaksu lepingu ning sai nii jälle enda kätte mõne iPhone ́i mobiiltelefoni või sülearvuti. Kohus leiab, et tegemist on asjaolude moonutamisega, sest süüdistatav teadis algusest peale, et tal ei ole rahalisi vahendeid lepingute täitmiseks ning tal ei olnud ka soovi saadud esemete eest maksta, kuna müüs need kohe jaehinnast odavamalt edasi. Sellise tegevusega sai süüdistatav varalist kasu mobiiltelefonide ning sülearvutite näol ja kannatanu sai varalist kahju summas 27 849,16 eurot. Kohus asub seisukohale, et taolisel viisil teise poole eksimusse viimine on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 ettenähtud süüteona. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada teisele isikule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju eesmärgiga saada ise varalist kasu, mistõttu on süüdistatav pannud teo toime otsese tahtlusega. Riiklik süüdistaja on Deniss Borissovi käitumise kvalifitseerinud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Deniss Borissovit viieteistkümne kelmuse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on Deniss Borissov varem kelmuse toime pannud isikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Deniss Borissov toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.2 Vargused – episood 05.06.2019 ja episood 26.06.2019 KarS § 199 lg 2 p 4 2.2.1 Sularaha, mobiiltelefoni, seljakoti, juukselõikusaparaadi ja lõhna varguse episood 05.06.2019 Kohus leiab, et 05.06.2019 ajavahemikul kella 19:27 kuni 21:16 ajal xxxx tänava kandis H Tilt varastatud sularaha 400 eurot, mobiiltelefoni xxxx (väärtusega 89 eurot), seljakoti (väärtusega 2 eurot), juukselõikusaparaadi ja lõhna (20 eurot) varguse toime panemine Deniss Borissovi poolt on tõendatud kannatanu ütluste, videosalvestuste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu ülekuulamise protokolli (VI kd tl 25-28) kohaselt 04.06.2019 pärast tööd umbes kella 17-18 paiku võttis ta koju minnes pangaautomaadist välja 300 eurot sularaha. Ta ei tea, millisest pangaautomaadist ta raha välja võttis. Linnas bussi oodates hakkas ta õlut jooma. Õlut jõi ta ka xxxx linna sõites. Seejärel sõitis ta xxxx. Oli veidi joogine. Emale andis 150 eurot, ülejäänud jäi taskusse. 05.06.2019 hommikul 04:30 ärkas ja ei tundnud end kõige paremini. Sõitis esimese bussiga xxx, mis läks 05:53. Buss jõudis peale 06:00 linna. Tol päeval oli tal seljas halli värvi kapuutsiga dressipluus, jalas halli-valge-musta kirjut värvi ruudulised üle põlve püksid ja musta värvi tossud valgete kirjadega. Kaasas oli tal ka seljakott, mis oli musta värvi ja millel kirje „CAT“. Seljakotis tal midagi eriti ei olnud ning see oli tal igaks juhuks kaasas. Linna jõudes võttis ta pangaautomaadist välja 300 eurot. Talle meeldib maksmiseks kasutada sularaha. Raha võis ta välja võtta kas Xxxxe vastas olevast Xxxx-st või Xxxxe juurest kuskilt. Xxxx baari minnes oli tal taskus 400 eurot. Eelmisest päevast jäi taskusse 150, millest ilmselt enne Xxxx baari minemist suitsu ostis. Taskus oli tal xxxx kliendikaart, xxxx kliendikaart, roheline kaart ja xxxx pangakaart tema nimele ning musta värvi korpusega mobiiltelefon xxx, mille sees oli xxxx kõnekaart. Xxxx baaris ostis mõned õlled ja 100 grammi

viina. Xxxx baaris maksis sularahas. Istus seal ilmselt umbes 1,5-2 tundi. Tol päeval otsustas ta, et tööle ta ei lähe, kuna polnud veel päris kaineks saanud. Pärast Xxxx baaris istumist käis ta erinevates poodides. Kus poes ta käis, ta ei mäleta. Poest ostis juukselõikusaparaadi ja mingi lõhna, mis kokku maksid 20 eurot. Mäletab, et kuskilt ostis 6-paki õlut „Aleksander“. Ta arvab, et see võis olla xxxx tänava poest ostetud. Ta tuli poest ja hakkas õlut jooma, kui tema juurde tuli üks meesterahvas, kes oli kõhnem, rääkis eesti keeles, ta oli temast pikem. Ta ei tea, mis meesterahva nimi oli, aga mäletab, et jõid koos poe juures õlut. Järgmisena mäletab, et ärkas kusagilt võsast, väljas oli hämar, kuid bussid liikusid veel. Ta oli võsas pikali maas ning siis selgus, et selleks ajaks oli juba päev vahetunud ning kuupäevaks oli 06.06.2019. Ülesse ärgates olid ta käed verised, taskus oli verine taskurätik, ta tundis valu kuklas, vasakul poolt kõrva tagant ja terve vasak peapool oli valus. Ta pea käis ringi ja valutas. Ta arvab, et oli kuskil xxxx tänava kandis võsas. Ta sai aru, et tema taskud on tühjad ning temalt on ära varastatud mobiiltelefon xxxx, mille ostis 89 eurot eest, sularaha 400 eurot, xxxx pangakaart, seljakott „Cat“, milles olid juukselõikusmasin ja lõhn. Nimi Deniss Borissov ei ütle talle midagi ning sellise nimega tuttavat tal ei ole. Ka S S ta ei tunne. Tal ei ole kedagi, kes elaks ka xxxx pst-l ja kelle juures oleks võinud ta külas käia. Mobiiltelefon oli tal korras. Ekraanil olid mõned mõrad sees, aga töötas korralikult. Viimase hetkena mäletab, et oli võõra pikemat kasvu meesterahvaga kuskil võsa vahel ja jõid õlut. Rohkem midagi. Rahakotti ta ei kanna. Raha, pangakaardi ja telefoni paneb tavaliselt taskusse, kas pükste taskusse või siis dressipluusi taskusse. Kahtlustatava Deniss Borissovi ülekuulamise protokolli (VII kd tl 16-23) kohaselt kuupäeva ta ei mäleta, aga ühel päeval käis ta enda sõbra S Sa juures külas aadressil xxxx ja seal oli tema jaoks tol hetkel võõras meesterahvas. See oli enne lõunat. Ta suhtles enda sõbraga, kuid võõra meesterahvaga ta ei suhelnud. Võõras meesterahvas lahkus tema sõbra juurest enne teda. Mõne aja pärast lahkus ta ka ise enda sõbra juurest ning sõitis Kristiine Kekuse kanti. Väljudes bussist Xxxxe peatuses, märkas, et seal istub see sama võõras meesterahvas, kes oli tema sõbra juures olnud. Nad sai tuttavaks ning ta sai teada, et meesterahva nimi on H. H oli kaine. Ta küsis H käest, et mis ta teeb ning sai teada, et H elab Kxxxx suunas ehk samas suunas temaga. Neil mõlemal läks buss samast peatusest – Xxxx mnt Xxxxi juurest. Talle meenus, et kui ta Ht Si juures nägi, oli esimesel ka seljakott, kuid Xxxxe peatuses tal seda enam ei olnud. Ta küsis Hlt, et kus ta seljakott on, mille peale H vastas, et seljakoti unustas bussi. Mis bussi H enda seljakoti unustas, ta ei selgitanud. Xxxxe bussipeatusest üle tee asub Xxxx teenindusjaam. Kuna neil oli veel palju aega, siis käisid nad teenindusjaamas õlut ostmas. Pärast suundusid nad Xxxx mnt Xxxxi juurde, et sealt koju minna. Ta nägi, et Hl oli kaasas ka mobiiltelefon, mille kohta H selgitas, et see ei toimi, kuna ekraan on katki. Telefon oli xxxx, mis ühtlasi leiti ka tema kodust läbiotsimisel. Ta ütles Hle, et ta trepikojas elab tuttav Ai, kes oskaks ta telefoni ära parandada. Sellepärast andis H talle enda telefoni ning tagasi ta Hle seda andma ei pidanud. H andis talle telefoni niisama, kuna see oli katkine. Telefoni sees SIM-kaarti ei olnud. Sealsamas Xxxx peatuses, mis asub Hipodroomi suunas, läksid nad Hga lahku. Tema läks enda bussi peale ja H jäi sinna. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused vastuolulised, kuna ei ole kooskõlas kõigi teiste kogutud tõenditega ning on seejuures ka ebausutavad. Esiteks nähtub kannatanu ütlustest, et 04.06.2019 umbes kella 17-18 paiku võttis ta koju minnes pangaautomaadist välja 300 eurot sularaha, mille andis kodus emale. Sularaha väljavõtmine nähtub H Ti arvelduskonto väljavõttest (VI kd tl 51ja pöördel), mille kohaselt 04.06.2019 kell 18:21:46 võttis H T sularahaautomaadist XXXX välja 300 eurot. 05.06.2019 hommikul 04:30 ärkas ja ei tundnud end kõige paremini. Sõitis esimese bussiga xxxx, mis läks 05:53. Buss jõudis peale 06:00 linna. Linna jõudes võttis ta pangaautomaadist välja 300 eurot. H Ti arvelduskonto väljavõte (VI kd tl 51ja pöördel) ühtib tema sõnadega, millelt on näha, et 05.06.2019 kell 07:11:15 võttis H T sularahaautomaadist HAN0062 300 eurot. Nii oli kannatanul sõnul tal Xxxx baari minnes taskus 400 eurot. Eelmisest päevast jäi taskusse 150, millest ilmselt enne Xxxx baari minemist suitsu ostis. Kannatanu H T on enda ülekuulamisel rääkinud, et juba 04.06.2019 töölt koju minnes hakkas ta õlut jooma. Õlut jõi ta ka kodust, xxxx linna sõites. 05.06.2019 hommikul 04:30 ärkas ja ei tundnud end kõige paremini. Xxxx baari minnes ostis ta mõned õlled ja 100

grammi viina. Xxxx baaris maksis sularahas. Istus seal ilmselt umbes 1,5-2 tundi. Tol päeval otsustas ta, et tööle ta ei lähe, kuna polnud veel päris kaineks saanud. Pärast Xxxx baaris istumist käis ta erinevates poodides. Kus poes ta käis, ta ei mäleta. Poest ostis juukselõikusaparaadi ja mingi lõhna, mis kokku maksid 20 eurot. Lisaks on tema arvelduskonto väljavõttest näha, et 05.06.2019 käis kannatanu ka Araxes kaupluses, restoranis Armudu ning Lime alkoholipoes. On üldteada, et Araxes ja Lime on alkoholipoed, mis viitab sellele, et ka sealt ostis kannatanu H T endale tarbimiseks alkoholi. Mäletab, et kuskilt ostis 6-paki õlut „Aleksander“. Ta arvab, et see võis olla xxxx tänava poest ostetud. Ta tuli poest ja hakkas õlut jooma, kui tema juurde tuli üks meesterahvas, kes oli kõhnem, rääkis eesti keeles, ta oli temast pikem. Ta ei tea, mis meesterahva nimi oli, aga mäletab, et jõid koos poe juures õlut. Arvestades mitme alkoholipoe külastamist, Xxxx baaris mõnede õllede ning 100 grammi viina joomist ning lõpuks ka 6-paki õlle joomist on usutav kannatanu H Ti jutt, et ta mingi hetk enam ei mäleta, mis 05.06.2019 temaga toimus, kuna alkoholi kogus, mis kannatanu tol päeval tarbis oli päris suur. Ehkki süüdistatav Deniss Borissov ütles ülekuulamisel, et H T oli kaine, saab eeltoodud info põhjal öelda, et see ei saanud nii olla. Samuti pole põhjust kannatanu H Ti ütlustes kahelda. Kannatanu H Ti sõnul kandis ta 05.06.2019 endaga kaasas ka seljakotti „Cat“. Ka süüdistatav Deniss Borissov teadis öelda, et kui ta Ht enda sõbra S Sa juures nägi oli esimesel seljakott, kuid Xxxxe peatuses tal seda enam ei olnud. Ta küsis Hlt, et kus ta seljakott on, mille peale H vastas, et seljakoti unustas bussi. Mis bussi H enda seljakoti unustas, ta ei selgitanud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava väide seljakoti bussi unustamise kohta usutav, kuna kannatanu ei sõitnud vahepealsel ajal bussiga. Samuti ei saanud süüdistatav Deniss Borissov näha seljakotti ka S Sa juures, kuivõrd kannatanu sõnul ei tunne ta sellist isikut nagu S S ning tal ei ole ka ühtegi tuttavat, kes elaks xxxx pst-l ja kellel ta oleks võinud sel aadressil külas käia. Ehkki kannatanu H T mäletab 05.06.2019 sündmustest vähe, annavad tema ütlused koos teiste tõenditega ülevaate sellest, mis tol päeval juhtus. Kannatanu H T on ülekuulamisel öelnud, et ta ei tunne sellist inimest nagu seda on süüdistatav Deniss Borissov, kuid sellele vaatamata teadis kannatanu öelda, et kui ta oli endale xxxx tänavalt ühest poest 6-paki õlut ostnud ja seda jooma hakkas, tuli tema juurde üks meesterahvas, kes oli kõhnem, temast pikem ning rääkis eesti keeles. Ta ei tea, mis meesterahva nimi oli, aga mäletab, et jõid koos poe juures õlut. Et meesterahvaks osutus just Deniss Borissov, kinnitab süüdistatav ka ise, öeldes, et käis enda sõbra S Sa juures, kus nägi kannatanut, kuid kellega ta sõbra juures ei rääkinud. Hiljem nägi ta enda sõnul H Tit uuesti, kui viimane oli Xxxxe juures, kus nad viimaks teineteisega tuttavaks said. Nagu juba eelpool öeldud, oli süüdistatava jutt S Sa isikust väljamõeldis, kuid see ei muuda olematuks seda, et süüdistatav tõepoolest H Tiga kohtus. Tegelikkuses toimus see lihtsalt mõneti erinevalt võrreldes süüdistatava versiooniga. Lisaks on ka xxxx teenindusjaama videosalvestuselt (VI kd tl 80-88) näha, kuidas ajavahemikul 19:23-19:28 sisenevad H T ning Deniss Borissov koos teenindusjaama, ostavad õlut ning lahkuvad seejärel. Lisaks sellele tõdes kannatanu, et kui ta 06.06.2019 ülesse ärkas nägi ta enda kätel verd, taskus oli verine taskurätik, ta tundis valu kuklas, vasakul poolt kõrva tagant ja terve vasak peapool oli valus. Kannatanu kirjeldatud kehavigastused nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (VI kd tl 29-39), mille kohaselt H Til oli vasakul pool pea piirkonnas näha turset ning kõrvaga paralleelset punakat triipu, isiku paremal ja vasakul käsivarrel biitsepsil kollakat tooni hematoomid. Kannatanu H Ti sõnul varastati temalt ka telefon xxxx. Mobiiltelefon oli küll natukene mõrane, aga töötas korralikult. Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul selgitas H T mobiiltelefoni kohta talle, et see ei toimi, kuna ekraan on katki. Telefon oli xxxx. Ta ütles Hle, et ta trepikojas elab tuttav A, kes oskaks ta telefoni ära parandada. Nii andiski H talle enda telefoni ning tagasi ta Hle seda andma ei pidanud. H andis talle telefoni niisama, kuna see oli katkine. Telefoni sees SIM-kaarti ei olnud. Asitõendi vaatlusprotokolli (VI kd tl 135-136) kohaselt leiti süüdistatav Deniss Borissovi elukohast aadressil xxxx mobiiltelefon xxxx IMEI koodiga xxxx ja IMEI koodiga xxxx. Tegemist oli H Ti mobiiltelefoniga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (VI kd tl 130-134) nähtub, et H T kasutas mobiiltelefoni IMEI-koodiga xxxx kuni 05.06.2019

kella 18:53:35-ni ning alates järgmisest päevast, s.o 06.06.2019 kella 03:40:39 kasutas Deniss Borissov sama telefoni. Järelikult oli süüdistatav Deniss Borissov see, kes kannatanult H Tilt mobiiltelefoni varastas. Kuivõrd sideettevõtjalt saadud andmetest nähtub, et mobiiltelefon oli Deniss Borissovil kasutuses, on vale ka viimase väide, et telefon ei olnud töökorras ja vajas remontimist, mistõttu andis kannatanu H T selle Denissile, et viimane viiks selle enda sõbra juurde remonti. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süüd eitavad ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega, samuti nagu juba eelpool tuvastamist on leidnud, on need eluliselt mitteusutavad ning kohus jätab need tõendikogumist välja kui mitteusaldusväärsed. Küll tõendavad süüteo toimepanemist eelpool märgitud kirjalikud tõendid ja kannatanu antud ütlused. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu on öelnud varastati temalt 05.06.2019 sularaha 400 eurot, mobiiltelefon xxxx, seljakott, juukselõikusaparaat ja lõhn. Seega on sedastatav, et nimetatud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Esemete äravõtmisega soovis süüdistatav omaniku jätta esemest ilma kestvalt, millele viitab asjaolu, et ta käsutas asja kui omanik ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikule tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 2.2.2 Auto varguse episood 26.06.2019 Kohus leiab, et ööl vastu 26.06.2019 xxxx A Aile kuuluva sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx varguse toime panemine Deniss Borissovi poolt on tõendatud kannatanu ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A Ai ülekuulamise protokolli (V kd tl 178-182; 185-188) kohaselt kaotas ta 25.06.2019 kesklinnas jalutades (Balti jaama, Schnelli pargi kandis) ära enda auto xxxx reg.nr xxxx võtmed. Ta ei mäleta täpselt, kus, millal ja mis asjaoludel läksid tema autovõtmed kaduma. Mäletab, et jaanipühade ajal käis ta enda sõbra Xxxxil külas xxxx. Seal jõid nad mitu päeva järjest palju alkoholi. Ta ei mäleta täpset kuupäeva, millal ta seal lahkus, aga teab, et viibis seal kaks-kolm päeva. Võõraid isikuid seal ei olnud. Oli tema ja V pere. Xxxx tagasi tuli ta bussiga. Tema auto xxxx reg/nr xxxx oli seisnud selle aja vältel maja ees aadressil xxxx. Mäletab, et mingi päeva õhtul läks vanalinna objekti vaatama. Tegeleb restaureerimistöödega. Üks objekt oli Niguliste kiriku lähedal ja teine oli Balti jaama läheduses, kuskil vanalinnas. Mäletab, et sealt läks Balti Jaama trollipeatusesse, kus istus tükk aega ja jõi õlut. Ta oli üksi. Ei mäleta, kas suhtles kellegagi või mitte. Seda, et keegi oleks ta juurde tulnud, ta ei mäleta. Autovõtmed on tal alati kaasas. Pärast läks ta trolliga koju. Kuidas ta koju jõudis, ei mäleta. Mäletab, et hommikul avastas oma kodus xxxx, et autot maja ees ei ole ja autovõtmeid, mis olid tal kaasas olid, samuti ei ole. Helistas kohe politseisse. Ta on täiesti kindel, et ise ta autoga ei sõitnud. Politseisse helistas ema telefoninumbrilt, kuna samal hommikul avastas, et kadunud on ka mobiiltelefon xxxx IMEI-koodiga xxxx. Nii telefon kui ka autovõtmed oli tal taskus. Autol olid kaks komplekti võtmeid, ühe komplekti kaotas ta ära, teine oli alles. Auto uksed olid lukus, signalisatsioon puudus. Kütust oli umbes 35 liitrit. Autol oli manuaalkäigukast. Tehniliselt oli kõik korras. Autos midagi hinnalist ei olnud. Pagasiluugi kaanel oli pealpool neli

või viis kriimustust. Kriimustus oli ka parempoolse tagumise ratta kohal auto kerel. Autol olid Michelini rehvid ja xxxx originaal ilukilbid. Juhi kõrvalistuja ukselingi välimisel osal plastmassist osa katki. Kui ta auto võtmed ära kaotas, oli ta üksi. Varastatud auto xxxx reg.märgiga xxxx oli halli värvi, väljalaskeaastaga 2008. Kannatanu A Ai sõnu politseisse helistamisest tõendab väljakutsete salvestis (V kd tl 193), millelt nähtub, et politseiga võttis kannatanu ühendust 26.06.2019 kell 18:28:53. Samuti nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (V kd tl 199-200), et kannatanu A A viibis 25.06.2019 xxxx tugijaamas, mis asub aadressil xxxx ning mis ühtlasi on Shcnelli pargi läheduses, kus kannatanu väidetavalt enda sõiduki xxxx võtmed ära kaotas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (V kd tl 226-237) nähtub, et 25.06.2019 kell 18:18 kuni 23:59 viibis Deniss Borissov nii Viru tn 9, Kotzebue tn 1 ning Toompuiestee 37/1 piirkonnas, mis kõik asuvad Schnelli tiigi vahetus läheduses, kus kannatanu A A enda sõiduki xxxx võtmed kaotas. Süüdistatav Deniss Borissov viibis Schnelli tiigi piirkonnas kuni kella 00:04 (kuupäevaga 26.06.2019) ning liikus edasi Nõmme linnaosa suunas kuniks jõudis 26.06.2019 kell 00:32 xxxx piirkonda. Märkimist väärib asjaolu, et just aadressilt xxxx varastati kannatanule kuuluv sõiduk xxxx reg.nr xxxx ning nagu nähtub viibis ka süüdistatav Deniss Borissov ise seal. Xxxx tugijaama piirkonnas viibis süüdistatav kuni kella 03:26 ning liikus siis edasi Saue linna poole. Saue linnast liikus Deniss Borissov Jaanika külla, edasi Turba alevikku, siis Kuijõe külla kuniks jõudis Määra küla kaudu Paldiski linna. Asitõendi vaatlusprotokolli (V kd tl 216-221) kohaselt on automaatse numbrituvastassüsteemi abil 15.06.2019 kell 09:47, Tallinnas, Pärnamäe teel tehtud näidispilt sõidukist xxxx reg.märgiga xxxx. Mootorsõiduk kuulus pildi tegemise ajal selle seaduslikule omanikule. 26.06.2019 kell 03:48:38 ja 03:48:42 kaadrites Turu platsil (Turu plats – Pärnu mnt ristmik, Tallinn) on näha liikumas xxxx reg.märgiga xxxx sarnanevat mootorsõidukit, mis liikus suunaga Pärnu maanteele. Samal kuupäeval ja kellaajal, s.o 03:59 viibis süüdistatav Raudtee tn 20b, Tallinn ning vahemaa Turu platsiga on autoga sõites 2 minutit, mis tähendab, et süüdistatav viibis samas kohas, kus liikus kannatanult varastatud mootorsõiduk xxxx reg.märgiga xxx. Asitõendi vaatlusprotokollilt (V kd tl 216-221) nähtub, et kell 04:21:37 oli sõiduk Pärnu maanteel (Pärnu mnt 536, Tallinn juures) suunaga Pärnu linna poole ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (V kd tl V kd tl 226-237) järgi oli süüdistatav 26.06.2019 kell 04:43 Jaanika külas. Kusjuures aadressilt Pärnu mnt 538 võtab autosõit Jaanika külla aega keskmiselt 31 minutit, mis sõltub sõidukijuhi poolt valitud kiirusest. Seega liikus süüdistatav Deniss Borissov sama marsruuti pidi nagu liikus kannatanult varastatud sõiduk. Samuti nähtub sideettevõtjalt saadud andmetest, et 26.06.2019 hommikul kell 9:47 oli süüdistatav Deniss Borissov xxxx piirkonnas. Tunnistaja I I ülekuulamise protokolli (V kd tl 201-202) kohaselt oli ta 28.06.2019 autopatrullis koos T. Pga. Kell 16:30 ajal kontrollisid nad xxxx maja taga seisvat xxxx maasturit nr xxxx. Sõidukis istus 2 isikut. Juhi kohal oli Deniss Borissov ja tema kõrval istus I K. Kuna nad teadsid, et Deniss Borissovil ei ole juhtimisõigust tahtsid nad isikule öelda, et ta juhtima ei läheks. Mõlemad autos olnud mehed olid väga närvilised. Deniss Borissov ütles, et tal pole kavatsust sõitma minna. Auto omanikul olevat juhiload ja ta pidavat elama kõrvalmajas. Pidi varsti tulema ja siis pidid nad Laulasmaale sõitma. Kõrvalistuja ütles, et ta ei tea kelle auto see on, aga keegi autojuht on kõrvalmajas. Nad kontrollisid isikuid ja sõidukit läbi andmebaasi, keegi tagaotsitav ei olnud, seega lubasid nad isikutel lahkuda. Võti oli Deniss Borissovi käes. Ta sulges uksed ja koos teise isikuga lahkusid nad xxxx tn poole. 29.06.2019 olid nad taaskord patrullis ja tutvudes eelmise päeva juhtumitega avastasid nad, et xxxx maasturi kohta on tehtud eelmisel päeval varguse avaldus. Xxxx olevat xxxx varastatud ja omanik olevat eelnevalt võtme ära kaotanud. Varguse oli vist avastanud sõiduki omanik 26.06.2019 ja sellest ka politseile teatanud. Paarimees T. P helistas seepeale kannatanule, et asjaolusid täpsustada. Kannatanu ütles, et maastur on endiselt kadunud ja ei tea midagi rohkem lisada. Seepeale liikusid nad xxxx, et võimalusel maastur üles otsida ning isikud, kes võivad vargusega seotud olla, kinni pidada. Olles xxxx maja juures märkasid nad kella 22:12 paiku jalgratturit, kelles tundsid koheselt ära I K, kes eelmisel päeval maasturi kõrvalistuja istmel istus. Kohe kui isik patrullsõidukit märkas liikus ta rattaga maja nr xxxx taha. Nad sõitsid isikule järgi, kuid isik kihutas rattaga eest ära.

Mööda hoove ja jalgteid jõudsid nad talle järele ja korduvalt andsid signaali ja kasutasid vilkureid, et isik seisma jääks. Isik aga jätkas põgenemist vaadates üle õla ja nähes väga selgelt, et politsei üritab teda peatada. Tagaajamine võis kesta umbes 3 minutit. Isik sõitis Paberi 14 mahajäetud maja taha põõsastesse, kust nad ta kell 22:15 tabasid. I K kahtlustavana ülekuulamise protokolli (V kd tl 203-212) kohaselt 28.06.2019 kõndis ta mööda teed garaažist koju ja juhuslikult kohtas Deniss Borissovit, kes istus heledat värvi sõiduki roolis. Deniss kutsus teda enda juurde ja ta istus salongi juhi kõrvale istmele. Ta arvas, et Deniss ostis selle auto ja seepärast küsis ta Denissi käest, et palju auto maksab. Deniss vastas, et 59 000 eurot. Ta ütles Denissile, et ta on debiil, et nii kalli auto ostis. Kohe, kui ta autosse istus, sõitis kurvi tagant välja politseiauto. Ta küsis Denissilt, kas tal juhiload on ja Deniss ültes, et ei ole ja et ta seisab ja ootab selle auto juhti. Politsei sõitis ligi ja hakkas nende dokumente kontrollima. Pärast kontrollimist lubati neil minna. Deniss sulges võtmega auto ja nad asusid mõlemad autost eemale ja läksid lahku. Pärast seda ei ole ta Denissi näinud ja nad ei ole ka helistanud. Kus ja mis asjaoludel ta auto omandas, ta ei tea. Tema isiklikult ei ole autot ärandanud ja selle auto varguses ta ei osalenud. Süüdistatav Deniss Borissovi ülekuulamise protokolli (VII kd tl 6-12) kohaselt ei tea ta kuupäeva, aga mäletab kui politsei teda koos I Kga kontrollis. Ta kõndis xxxx koduaadressilt xxxx kooli suunas. Seal läheduses asub ka vene lasteaed. Vene lasteaia ja Eesti kooli vahel on kaks viiekordset maja, millede vahel on parkla. Ta läks P Ki juurde, kes elab seal läheduses. Parklas sai juhuslikult kokku D nimelise tuttavaga, kelle perekonnanime ei tea. Hüüdnimi on H. Sai temaga tuttavaks 2005. aastal Murru vanglas. D seisis auto juures. Ta sai aru, et D tuli just autost välja. Ta küsis, kelle auto see on. D vastas, et tema oma. Ta küsis Dlt, et ega ta Tallinna ei kavatse minna. D vastas, et jah sõidab. Ütles Dle, et läheb siis koos temaga. Nendest kahest majast, millede vahel asub parkla, üks on valge ja teine on punane. Ta sai aru, et punases majas elab kas D sõbranna või mingi tuttav. D läks korraks sinna ning ütles Denissile, et ta võib niikaua autos istuda. Ta istus juhiistmele, kuna D andis ta kätte ka autovõtmed, et saaks raadio sisse panna. Umbes kahe minuti pärast läks autost mööda I K. I märkas teda autos ja tuli auto juurde kõrvalistuja poolt ja istus autosse. I küsis ta käest, et palju selline auto maksab. Ta ütles Iile, et 59 000 eurot. Niisama ütles seda. Ta küsis Iilt ka 20 eurot võlgu. Samal hetkel tuli auto juurde patrullauto. Patrullpolitseinikuks oli hr P, kes tuli kohe juhiukse juurde ja palus autost välja tulla. P otsis ta läbi, istus juhiistmele ja otsis sealt ka kõik läbi. Pärast küsis, et kes on auto omanik. Kahtlustatava sõnul vastas, et D ja näitas politseinikule kuhu D läks. Vist oli punase maja teine trepikoda. Ta ütles Ple, et kui D tagasi tuleb, siis lähevad nad koos temaga läbi Laulasmaa Tallinna. P läks K juurde ja otsis tema ka läbi. Pärast küsis P, et kas tal auto võti on. Ta näitas Ple võti T. P läks patrullautosse ning lõi auto numbri andmebaasist läbi – see oli puhas. Pärast seda ütles, et nad on vabad. Pärast patrull lahkus ning ta pani auto lukku. K läks oma kodu suunas ja tema läks punase maja teise trepikoja juurde, kuhu D oli läinud. Ootas Dt umbes 10 minutit. Kui D tuli trepikojast välja, andis ta Dle auto võtmed tagasi ja ütles, et ei taha enam Tallinna minna. Mõtles ümber, kuna hakkas kahtlema, kas Dl üldse juhilube on. Samuti oli ta natukene ärritunud patrulliga toimunud kokkupuute pärast. Samal päeval läks ta Saaremaale ühe tuttava sünnipäevale ja lülitas telefoni välja. Esmaspäeval oli tagasi tulemas ja lülitas telefoni sisse ja helistas P Kile. Pavel ütles talle, et politsei otsib teda taga seoses autoga, kus ta koos Kga istus. Enda sõnul ei ole ta vargusega kuidagi seotud. Kahtlustatava I K ning süüdistatav Deniss Borissovi ütlused on kooskõlas, mis puudutab vahejuhtumit politseipatrulliga, kes neid 28.06.2019 kella 16:30 ajal xxxx maja juures xxxx maasturi reg.märgiga xxxx juures kontrollis. Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul oli ta just minemas enda tuttava P Ki juurde, kui kohtas juhuslikult D nimelist tuttavat, kelle perekonnanime ta ei tea. Enda sõnul küsis ta D käest, et kelle auto see on ning D vastas talle, et tema oma. Kui xxxx oli tõepoolest D oma, siis on arusaamatu, miks süüdistatav Deniss Borissov I Kle ütles, et ta ostis selle auto 59 000 euro eest, mis justkui väljendab sõiduki kuuluvust Deniss Borissovile. Samuti ei maininud I K midagi D nimelisest isikust.

Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul ootas ta D nimelist isikut kellega koos Tallinnasse sõita. Süüdistatava sõnul ei olnud tal aga pärast politseinike lahkumist tuju enam Tallinnasse minna ning kui D trepikojast mõne aja pärast väljus, andis ta autovõtmed Dle tagasi. Enda sõnul läks ta samal päeval hoopis Saaremaale ühe tuttava sünnipäevale ning lülitas telefoni välja. Et süüdistatav enda sõnul Saaremaale läks, ei ole aga kinnitust leidnud. Vastupidiselt süüdistatava sellekohasele väitele nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (V kd tl 226-237), et 28.06.2019 viibis süüdistatav xxxx linnas, alates kella 21:36 Pärnu linnas ning sealt edasi Ikla külas Pärnumaal. Seega ei vasta tõele süüdistatav Deniss Borissovi sõnad selle kohta, et ta käis 28.06.2019 Saaremaal enda tuttava sünnipäeval, kuivõrd teostatud kõneeristus Deniss Borissovi kasutuses oleva abonentnumbri kohta seda ei kinnita. Samuti ei vasta tõele, et süüdistatav tol päeval enda telefoni välja lülitas, sest kui telefon oleks olnud välja lülitatud ei oleks saanud sideettevõtja isikuga seotud telefoni asukohta määratleda. Juhul kui süüdistatav Deniss Borissovil ning I Kl ei olnud midagi varjata, ei oleks pidanud isikud olema ka närvilised nagu sõnas tunnistajana ülekuulatud politseiametnik I I. Nii süüdistatav Deniss Borissov kui ka I K väitsid, et kohtusid xxxx täiesti juhuslikult. Samas on sideettevõtjalt saadud andmete protokollist näha, et 28.06.2019 alates kella 14:11 kuni 18:55 on isikud olnud omavahel pidevalt kontaktis. Ka enne seda on mõlemad isikud omavahel tihedas suhtluses olnud. Seega ei ole usutav, et nende kohtumine oli täiesti juhuslik. I K sõnul kohtas ta juhuslikult Deniss Borissovit, kes istus heledat värvi sõiduki roolis ning et Deniss kutsus teda enda juurde ja ta istus salongi juhi kõrvale istmele. Süüdistatav Deniss Borissov ütles aga, et I K läks autost mööda ja nägi teda autos istumas, tuli tema juurde ning istus kõrvalistuja kohale. Seega on isikute ütlustes mõningane vastuolu. Samas on kummastav, et I K nägi Deniss Borissovit istumas sõidukis, sest see eeldaks sõidukist möödumist väga lähedalt ning kuna I K jutu järgi justkui ei pidavat Deniss Borissovil sõidukit olema, on raske ette kujutada, et kuidas ta juhtus vaatama sõidukit, mis oli talle võõras ning samal ajal nägi seal ka enda tuttavat. Ehkki nii Deniss Borissov kui ka I K sõnasid, et väidetavalt oli sõiduk kellegi teise oma (Deniss Borissovi sõnul kuulus see D nimelisele isikule), ei saa lugeda isikute ütlusi tõesteks, kuna väidetavalt sai I K sõiduki omanikust teada Deniss Borissovi kaudu, kes ilmselgelt valetas talle. Samuti on mõistmatu miks järgmisel päeval, s.o 29.06.2019 I K politseid nähes üritas põgeneda kui tal enda jutu järgi midagi varjata ei olnud. Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul ei ole tema sõiduki xxxx reg.nr xxxx vargusega kuidagi seotud ning sõiduk kuulus D nimelisele isikule. D nimelise isiku kohta selgitas süüdistatav, et D on isik, kellega ta 2005 aastal Murru vanglas tutvus. D perekonnanime ta ei tea. Dt nägi ta juhuslikult xxxx kortermajade juures, kus D autost välja tuli. Ta küsis Dlt, kelle auto see on ning D vastas, et tema oma. Seepeale andis ta Dle mõista, et soovib koos temaga Tallinnasse sõita. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav esitanud ühtegi tõendit enda ütluste tõendamiseks. Kuivõrd omapoolse versiooni esitamisega asus süüdistatav Deniss Borissov aktiivsele kaitsele, siis pidi ta esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma kohtule võimaluse neid kontrollida. Süüdistatav on D nimelise meesterahva kohta öelnud ainult tema eesnime ja seda, et nad said omavahel tuttavaks vanglas. D nimelise meesterahva kontakti, perekonnanime, aadressi, sünniaega ega midagi muud sarnast, mis annaks uurimisasutusele või kohtule võimaluse välja selgitada nimetatud isik, süüdistatav öelnud ei ole. Kõike eelnevat arvesse võttes suhtub kohus süüdistatav Deniss Borissovi ning I K ütlustesse kriitiliselt, kuna ütlustes on mitmeid ebakõlasid ning ka vasturääkivusi ning pigem on need antud eesmärgiga mitte seostada süüdistatav Deniss Borissovit sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx vargusega. Samuti ei ole süüdistatav Deniss Borissov suutnud kohut panna uskuma, et D nimeline isik andis süüdistatavale võtmed, et viimane saaks sõidukis raadiot kuulata ning et just seetõttu istus süüdistatav sõidukis juhiistmel. Kui D nimeline isik tõepoolest oleks Deniss Borissovile andnud sõiduki võtmed, et viimane saaks autos istuda ja teda oodata, siis raadio kuulamiseks poleks süüdistatav ilmtingimata pidanud istuma sõidukis juhi kohale vaid oleks saanud süüte sisse lülitada ka kõrvalistuja kohalt ning seejärel raadiot kuulata. Samuti ei välista sõiduki vargust Deniss Borissovi poolt ka asjaolu, et kui politsei tuli esimesel korral sõidukit kontrollima, siis ei olnud sõiduk kantud veel tagaotsitavate sõidukite nimekirja, kuna andmebaasi kanti andmed selle kohta hiljem, mis aga ei välista, et sõiduk oli juba varasemalt selle omanikult varastatud,

kuivõrd kannatanu teatas sõiduki kadumisest 26.06.2019 õhtul. Kuivõrd süüdistatav ei ole oma versiooni tõendamiseks tõendeid esitanud, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited tuleb jätta tähelepanuta. Ehkki süüdistatav Deniss Borissov on tõsikindlalt väitnud, et tema ei olnud kuidagi xxxx reg.nr xxxx vargusega seotud, näitavad kriminaalasjas kogutud tõendid aga hoopis vastupidist. Sidettevõtjalt saadud andmete protokollist (V kd tl 226-237) nähtub, et 28.06.2019 kell 19:31, väidetavalt siis kui süüdistatav Deniss Borissov viibis enda tuttava sünnipäeval Saaremaal, viibis ta tegelikult xxxx. Samal kuupäeval kell 20:37 oli ta jõudnud juba Läänemaale, sealt edasi läbi Kullamaa, Päri ja mitme teisegi küla Pärnusse ning edasi Iklasse. Asitõendi vaatlusprotokollist (V kd tl 216-221) nähtub, et 28.06.2018 kell 20:03 sõidab xxxx reg.märgiga xxxx sarnanev mootorsõiduk suunaga Keila-Haapsalu maanteele. Kell 21:44 on sama sõiduk J.V. Jannseni tänaval Pärnus. Kell 21:51 on sama sõiduk kaadris Ehitaja teel (Papiniidu tn 5a/2, Pärnu) suunaga Riia maanteele ning kell 22:32 nähtub tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogust, et mootorsõiduk xxxx reg.märgiga xxxx ületab Eesti-Läti riigipiiri suunaga Riia. Samuti ei ole alates 28.06.2019 kella 22:38 sidettevõtja saanud enam andmeid süüdistatav Deniss Borissovi asukoha kohta, kuid kui arvestada, et kell 22:35 oli ta veel Ikla külas, siis järelikult väljus ta Eesti territooriumilt, mille tõttu puuduvad ka sideettevõtjal andmed. Jälitustoimingu protokollist (V kd tl 238-248) nähtub, et 28.06.2019 kell 11:01 helistas süüdistatav M Vile ning uuris temalt, kas viimane ei tea, kellele rattad maha müüa. M V ei osanud kohe öelda ning ütles, et peab välja uurima. M V andis telefoni üle P nimelisele isikule kellelt Deniss Borissov küsis, et kas P ei tea, kes tahab xxxx velgi. P ei osanud Deniss Borissovile vastata. Samal kuupäeval kell 28.06.2019 kell 18:25 helistas Deniss Borissov A Mile ning küsis ta käest kakskümmend eurot võlgu, et kütust osta. A Mil raha võlgu anda ei olnud. Kell 18:31 helistas Deniss Borissov ka P Kile ning küsis kas ta ei oskaks öelda, kust ta saaks 20 eurot laenata kütuse jaoks ning sõnas: „mulle lihtsalt mister helistas, nagu et, noh, selle kurat, ostavad selle ära, selle auto, aga mul on vaja see ära tankida ju“. Süüdistatav ning P K arutavad omavahel, et kas sõiduk on diisel või bensiin ning P K ütles, et ehk saab T talle garaažis kütust valada. Kell 18:52 Deniss Borissovi tehtud kõnest P Kile arutavad isikud omavahel, kas kahekümne euro eest tangitud kütusega jõuab Deniss Borissov Riiga või mitte. P Ki arvates kui sinist kütust ei tangi, siis kahekümne euro eest saab kaksteist või kolmteist liitrit ning sellega sõidab üksnes Pärnu või Iklani ära. Kell 22:25 samal kuupäeval helistas Deniss Borissov P Kile ning andis talle teada, et sõidab Lätti sisse. Deniss Borissov sõnas, et peamises ohukohast sai ta mööda sõidetud. P Kin ütleb selle peale, et telefonis ei peaks sellest rääkima. 29.06.2019 kell 02:24 helistas P K Deniss Borissovile ning küsis, et kas viimasega on kõik korras. Deniss Borissov vastas, et tal on kõik normis ja et on Riias. Samuti päris P K Deniss Borissovi käest, et ega rahakopikaga talle külma ei tehtud. Deniss Borissovi sõnul olevat ka sellega kõik korras ning samuti andis ta P Kile teada, et jõuab tagasi homme. Seejuures kui jälitusprotokollidest nähtuvalt küsis Deniss Borissov Riiga sõitmiseks erinevatelt isikutelt 20 eurot kütuse ostmiseks, nähtub Deniss Borissovi enese ütlustest ka seda, et ta küsis 20 eurot laenuks ka I Klt ning pärast raha küsimist olevat kõrvale sõitnud poltseiauto. Tunnistaja I I ütluste kohaselt kontrollis ta aga vaidlusalust sõidukit 28.06.2019 kell 16.30 kui sõidukis olid nii Deniss Borissov kui ka I K. Seega on tegemist sama ajavahemiku ja sama summaga, millest saab järeldada, et I K oli ürpis hästi informeeritud sellest, et Deniss Borissov tahab sõiduki toimetada Riiga, kuid tal puudub raha kütuse ostmiseks. Kohtu arvates viitavad sellised andmed üheselt sellele, et Deniss Borissovi ja I K väited sõiduki kuulumisest tundmatule Dle, kes andis Deniss Borissovile auto võtmed ja läks kõrvalmajja, ei vasta tõele ja nii Deniss Borissov kui ka I K andsid teadvalt valeütlusi sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx asumise põhjuste kohta. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on Deniss Borissovi KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud täies ulatuses. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning hindamine põhineb kriminaalasjas tuvastatud asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende

usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Kohtu hinnangul tõendab Deniss Borissovi süüteo toimepanemist sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (V kd tl 226-237), mille kohaselt 25.06.2019 ajal, mil kannatanu A A kaotas Schnelli tiigi piirkonnas enda sõiduki xxxx võtmed, viibis samal ajal ja kohas ka süüdistatav ise. Samuti on leidnud kinnitust, et süüdistatav viibis ka kannatanu A Ai elukoha xxxx juures, kust sõiduk varastati. Seega sai süüdistatav alkoholijoobes kannatanult kätte sõiduki võtme ja suundus kannatanu elukoha juurde, kust sai eelnevalt enda valdusse saadud võtme kasutamise tagajärjel enda valdusse ka kannatanu sõiduki. Seejuures näitab süüdistatava käitumine varguste toimepanemisel ühesugust käitumismustrit, s.t süüdistatav hõivab vara alkoholijoobes isikutelt, kes ei suuda sündmuste üksikasju joobe tõttu meenutada. Kõrvutades sidettevõtjalt saadud andmeid asitõendi vaatlusprotokolli andmetega nähtub seegi, et süüdistatava asukoht ja pidev liikumine ühtis kuupäevaliselt ning kellaajaliselt varastatud sõiduki liikumisega. Süüdistatav ise väitis, et tema sõitis 26.06.2019 Saaremaale ning lülitas telefoni välja. Sideettevõtjalt saab andmeid telefoni asukoha kohta vaid juhul, kui telefon on sisse lülitatud ja seda ka kasutatakse. Kui telefon sisselülitatud ei ole, või kasutatakse mõnda teist telefoni, mille kohta menetlejal andmed puuduvad, ei saa ka sideettevõtja isikuga seotud telefoni asukohta määratleda. Kuivõrd sideettevõtjal on andmed Deniss Borissovi kohta erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel, siis ei saanud süüdistatava telefon olla välja lülitatud nagu ta ise väidab. Samuti näitavad sideettevõtjalt saadud andmed hoopis seda, et 28.06.2019 viibis süüdistatav xxxx linnas, alates kella 21:36 Pärnu linnas ning sealt edasi Ikla külas Pärnumaal. Seda, et süüdistatav jõudis varastatud sõidukiga Riiga, kus ta sõiduki maha müüs, tõendab jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et süüdistatav räägib P Kiga sõiduki müümisest ning müügist saadud rahast. Kuna jälitusprotokollidest nähtuvate Deniss Borissovi telefonikõnedega on tõendamist leidnud, et süüdistatav liikus sõidukiga Pärnu kaudu Riiga, siis on sellega ümber lükatud ka süüdistatava väited Saaremaal viibimise kohta. Süüdistatav Deniss Borissovi poolt toimepandud sõiduki vargust tõendab ka vaatlusprotokoll (VI kd tl 154-158), millest nähtub, et 02.07.2019 läbiotsimisel aadressil xxxx ära võetud Deniss Borissovi mobiiltelefonis olid pildid xxxx rehvidest ja velgedest. Piltide tegemine näitab justkui soovi müüa rehvid ja/või veljed maha. Seda kinnitab ka Deniss Borissovi ning P nimelise isiku vahel toimunud kõnelus (helistati M Vi telefonile), milles Deniss Borissov küsis P käest, kas ta ei tea, kes tahaks xxxx velgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu ütluste ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist Deniss Borissovi poolt A Aile kuuluva sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx äravõtmine. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistataval ja tema kaitsjal oli võimalus esitada tõendeid, mis kinnitaks, et isik ei saanud kuritegu toime panna, sest viibis sel ajal kusagil mujal. Käesoleval juhul taolisi tõendeid aga esitatud ei ole. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus varastatud sõiduk kannatanule ning Deniss Borissov ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud sõiduk oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud sõidukit kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav toimetas sõiduki Eesti territooriumilt ära ning müüs selle Läti Vabariigis maha ning sai selle eest raha, näidates seda, et ta käitub asja valdajana ja otsustab ise asja saatuse üle. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, s.h sõiduki toimetamist Eestist Lätti, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus varguse toimepanemisel kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o korduva varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud kelmuse toimepanemine ajavahemikul 14.01.2019 kuni 17.02.2019, siis on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Seejuures on süüdistuse formuleeringu kohaselt süüdistatud süüdistatavat ka varguse korduvas toimepanemises. Süüdistusakti kohaselt süüdistataksegi süüdistatavat ka H Tilt vara varguses 05.06.2019, kuid kohtu arvates ei saa sellele vaatamata süüdistada süüdistatavat varguse toimepanemises korduvalt, kuivõrd karistusseadustik sellist formuleeringut ette ei näe. KarS § 199 lg 2 p 4 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatava käitumist hinnata mitte kui varguse toimepanemisst, mis on toime pandud korduvalt ja isiku poolt, kes on toime pannud kelmuse, vaid kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Kuna süüdistus sisaldab endas etteheidet korduva varguse toimepanemises, ei muuda kohus süüdistatava olukorda raskemaks kui kohus korrigeerib süüdistuse formuleeringu karistusseadustiku sõnastusele vastavaks. Seega pani Deniss Borissov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

telefoni paneb ta tavaliselt taskusse, kas siis pükste või siis dressipluusi taskusse. Viimasena hetkena mäletab, et jõi võõra pikemat kasvu meesterahvaga kuskil võsa vahel õlut. Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul (VII kd tl 16-23) kui ta enda sõbra S Sa juurest ära tuli märkas ta bussist väljudes, et seal istub sama meesterahvas, kes oli tema sõbra juures ennist olnud. Tuli välja, et H liikus ühes suunas koos temaga ning nende mõlema buss pidi väljuma samast peatusest – xxxx juurest. Kuna neil oli bussini palju aega ning Xxxxe bussipeatusest üle tee asub xxxx teenindusjaam, siis käisid nad teenindusjaamas õlut ostmas. Nad käisid seal kaks või kolm korda. Õlut ostis H. Kuidas ta selle eest maksis, ta ise ei näinud. Lihtsalt ei vaadanud. Xxxx territooriumil viibis ta Hga umbes 4 tundi. Suhtlesid ja jõid õlut. Pärast suundusid nad xxxx juurde, et sealt koju minna. Ta ei näinud, kas Hl oli sularaha või mitte, aga ta küsis H käest 20 eurot võlgu. H oli nõus. Nad läksid xxxx pangaautomaadi juurde. Seal andis H talle ise enda pangakaardi koos PIN-koodiga ja ütles, et ta võtaks kontolt kõik raha välja. Mäletab, et H võttis kaardi pükste taskust, rahakotti tal ei olnud. Ta ei mäleta, miks H ise ei saanud raha välja võtta. Enne seda rääkis H talle, et ta elab koos emaga, kellele maksab korteri eest ja veel midagi. Samuti ütles H, et ta ei taha emale raha ära anda ja sellepärast oligi vaja kontolt kõik raha välja võtta. H ütles talle PIN-koodi, mida ta enam ei mäleta. Aga oli kas xxxx või xxxx. Kontol ei olnud palju raha, vist umbes 150 eurot. Ta tahtis võtta kohe kogu raha välja, kuid see ei õnnestunud, kuna seal oli limiit. Sai võtta ainult 20 eurot. Samal ajal seises H ta selja taga ning H nägi ka ise, et kogu raha ei õnnestunud välja võtta. Pärast seda läksid nad bussipeatusesse, bussile nr xxxx. H oli pettunud, et ei saanud kogu raha välja võtta ja et nüüd peab emale ära andma. Ta sai aru, et Hl on hästi autoritaarne ema. Ta pakkus Hle minna xxxx mnt-l olevasse xxxx teenindusjaama poodi ja ostal sealt Camel sigarette. H jäi ise teda bussipeatusesse ootama ning poodi läks ta ilma Hta. Poest ostis ta Hle sigarette, mille eest maksis rohkem kui 100 eurot. H ise tahtis kõik arvel oleva raha ära kulutada. Ta andis Hle sigaretid ära ja ütles, et saab alati neid realiseerida. Sealsamas Xxxx peatuses, mis asub Hipodroomi suunas, läksid nad Hga lahku. Tema läks enda bussi peale ja H jäi sinna. See oli kella 19 paiku. Kahtlustatavana ülekuulamisel sõnas Deniss Borissov, et pole võimalik, et ta xxxx xxxx tanklas H pangakaardiga käis. Ilma Hta käis ta ainult xxxx teenindusjaama sigarette ostmas. Pärast mida nad läksid lahku. Enne seda andis Hle tagasi tema pangakaardi. Tema sõnul ei olnud H tugevas alkoholijoobes, seega peaks ta mäletama kõike. Samuti sõnas Deniss Borissov, et nädal enne tema kinnipidamist 02.07.2019 kohtas ta Ht xxxx tšebureki kioski juures ning H tundis kohe ta ära. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et süüdistatav Deniss Borissov ei eita, et ta üritas kannatanu H Ti kontolt raha välja võtta ning et maksis kannatanu pangakaardiga suitsude eest, kuid enda sõnul tegi ta seda H Ti nõusolekul ning juuresolekul. Süüdistataval sõnul kohtus ta Hga ühel päeval enda sõbra S Sa juures. Enda sõbra juures ta Hga ei rääkinud, kuid ta nägi Ht hiljem samal päeval Xxxxe kandis ning nad said tuttavaks. Kannatanu H Ti sõnul tema aga ei tunne sellist inimest nagu S S ning samuti ei ole tal kedagi, kes elaks xxxx ja kellel oleks ta võinud külas käia (VI kd tl 40-42). Lisaks sellele ei tunne ta ka ühtegi Deniss Borissovi nimelist inimest ning see nimi ei ütle talle midagi (VI kd tl 40-42). Sama nähtub ka äratundmiseks esitamise protokollist (VI kd tl 43-45), mille kohaselt ei ole kannatanu H T tundnud ära mitte ühtegi inimest fototabelilt, s.h ka mitte Deniss Borissovit. Samas on kannatanu öelnud, et kui ta poest tuli ja õlut hakkas jooma, tuli tema juurde üks meesterahvas, kes oli kõhnem, rääkis eesti keeles, ta oli temast pikem. Ta ei tea, mis meesterahva nimi oli, aga mäletab, et jõid koos poe juures õlut. Seega on Deniss Borissovi ning kannatanu H Ti ütlused kohtumise ning teineteise tundmises osas vastuolus. Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul Xxxxe bussipeatusest üle tee asub Xxxx teenindusjaam. Kuna neil oli bussini palju aega, siis käisid nad Xxxx teenindusjaamas õlut ostmas. Nad käisid seal kaks või kolm korda. Õlut ostis H. Kuidas ta selle eest maksis, ta ise ei näinud. Lihtsalt ei vaadanud. Xxxx territooriumil viibis ta Hga umbes 4 tundi. Kannatanu H T ei ole Xxxx-s käimise kohta midagi rääkinud. Asitõendi vaatlusprotokollist (VI kd tl 80-88) nähtub, et 05.06.2019 kell 19:24 kõnnivad xxxx tänava poolt Xxxx suunas kaks meesterahvast. Ühel meesterahval on selja tumedat värvi T-särk, millel pealuukujutis ja torso, jalas plätud. Isik on

Deniss Borissov. Teisel meesterahval on jalas valge-pruunikat värvi ruudulised üle põlve püksid, seljas halli värvi pusa ja jalas tossud. Isik on H T. Kell 19:24 sisenevad H T ja Deniss Borissov Xxxx teenindusjaama kauplusesse. Rohelise valge kirjut värvi Prisma kaupluse kilekott on Deniss Borissovi käes. H Ti käes on pruuni värvi purk joogiga. Mõlemad isikud sisenevad kauplusesse ning suunduvad külmkappide juurde, kust Deniss Borissov võtab pudeli õlut ja H T 0,5 l purgi õlut „Rock“. Seejärel suunduvad nad leti juurde, kus H T asetab alkoholi maksmiseks letile. Seejärel H T küsib teenindajalt „Kent valge jaa LD sinine“. Teenindaja küsib: „tavaline või mittetavaline“ ja H T vastab: „tavaline“. Seejärel ütleb teenindaja H Tile

Deniss Borissov jalutab xxxx pangaautomaadi juurest xxxx uksest mööda ning xxxx ei lähe. Deniss Borissov otsib midagi kilekotist või paneb sinna midagi ning kõnnib diagonaalis xxxx juurest minema. Seda, et Deniss Borissov võttis xxxx pangaautomaadist raha välja tõendab xxxx poolt edastatud vastus päringule (VI kd tl 51 ja pöördel) mille kohaselt 05.06.2019 kell 21:17:29 on H Ti arvelduskontolt võetud välja sularaha summas 20 eurot. Samuti nähtub, et alates kella 21:16:54 on üritatud H Ti arveldusarvelt võtta välja 190, 100, 80, 40, 20, 10 ja 5 eurot, kuid limiidi ületamise tõttu see ei õnnestunud. Xxx vastusest päringule (VI kd tl 54-59) nähtub, et 05.06.2019 kell 21:16 võttis Deniss Borissov kannatanu pangakontolt raha välja, kuid videosalvestustelt on näha, et süüdistatav ilmub xxxx juurde üksinda ning kannatanut süüdistatava juures ei viibi. Seega ei ole süüdistatav Deniss Borissov rääkinud tõtt öeldes, et kannatanu H T oli nõus 20 eurot laenama ning oli selleks andnud talle enda pangakaarti PIN koodi ning samal ajal seisnud H T tema selja taga kui viimane raha välja võttis. Kuivõrd süüdistatav Deniss Borissov toimetas üksinda H Ti pangakaardiga, üritades sellelt võtta suuremat summat kui 20 eurot, siis pidi ta ka teadma H Tile kuuluva pangakaardi PIN-koodi. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus hinnata süüdistatava väiteid tõestena ka selle kohta, et H olevat talle rääkinud, et ta elab koos emaga, kellele maksab korteri eest ja et ta ei taha emale raha ära anda ja sellepärast oligi vaja kontolt kõik raha välja võtta. Arvestades seda, et süüdistatav ja kannatanu olid omavahel võõrad inimesed ei ole ka usutav, et kannatanu H T hakkas tundmatule inimesele pajatama enda rahaasjadest ning suhetest emaga. Pigem üritab süüdistatav leida enda kaitseks põhjendust, mille abil selgitada, miks ta kasutas kannatanu H Ti pangakaarti. Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul oli H pettunud, et ei saanud kogu raha pangakaardilt välja võtta ning seetõttu tegi süüdistatav H Tile ettepaneku minna Xxxx ja Xxxx mnt-l oleva Xxxx teenindusjaama poodi ja osta sealt Camel sigarette. H jäi süüdistatava sõnul teenindusjaama läheduses oleva bussipeatusesse teda ootama ning teenindusjaama läks ta sigarette ostma üksinda. Pärast ostmist andis ta sigaretid H Tile ja ütles, et alati saab suitse realiseerida. Asitõendi vaatlusprotokollist (VI kd tl 103-110) on näha, kuidas xxxx oleva Xxxx bussipeatuse poolt jalutab tankla Xxxx suunas Deniss Borissov, kellel on käes rohelise-valge kirjut värvi kaupluse „Prisma“ kilekott. Deniss Borissov siseneb Xxxx teenindusjaama ning ütleb teenindajale: „anna mulle 174 euro eest Camelit“. Seejärel on salvestiselt näha, et teenindaja arvutab taskuarvutiga, kui palju sigarette „Camel“ saab 174 eurot eest ning ütleb siis: „see tuleb 20 sellist“. Seejärel teenindaja „piiksutab“ läbi kassaaparaadi sigareti pakki mitu korda ja ütleb „168...176 juba tuleb, kui on üks pakk rohkem, paneme 20“. Seejärel asetab Deniss Borissov tema käes oleva valget värvi pangakaardi lugejasse ning sisestab PIN-koodi. Deniss Borissovil on käes valget värvi mobiiltelefon, mille ta oma vasakusse pükste taskusse asetab. Teenindusjaama kauplusesse siseneb ka politseiametnik, mille tõttu on näha, et Deniss Borissovi käitumine muutub närvilisemaks. Seejärel saabub teenindaja ning ulatab Deniss Borissovile läbipaistva kilekoti, mille sees sigaretipakid ja ütleb: „nii, siin on 15“. Salvestise 02:15 minutil heliseb Deniss Borissovi telefon, mille ta vastu võtab. Kui telefoniga räägitud, pöördub Deniss Borissov müüja poole ja ütleb „sa võid panna seda ju“. Teenindaja vastab: „mh? Need ei ole kahesed pakid, need kahesed on odavamad“. Deniss Borissov selgitas: „ei ma räägin need sinised tahan“. Teenindaja: „siis ma pean ümber tegema kõik, pole kollast rohkem, ma annan sinist siis“. Deniss Borissovile see sobis ja ta asetas suitsupakid enda „Prisma“ kilekotti. Swedbank vastusest päringule (VI kd tl 51 ja pöördel) nähtub, et kell 21:31:16 on Xxxx tänava Xxxx tasutud kannatanu H Ti pangakaardiga summas 168 eurot. Deniss Borissov väljub Xxxx teenindusjaamast ja liigub tagasi Xxxx mnt suunas. Xxxx 7nda tankimiskoha juures seisab punast värvi xxxx Soome reg.nr xxxx ning sõiduki juures seisab naisterahvas, kellel on jalas sinist värvi teksapüksid, kollast värvi kampsun ja selle all roosat värvi pluus. Naisterahvas pöördub Deniss Borissovi poole. Naisterahvas annab Deniss Borissovil kätte oma sõiduki võtmed ning Deniss Borissov abistab naist. Abistamise ajaks ulatab Deniss Borissov kaupluse Prisma kilekoti naisterahva kätte. Seejärel liigub Deniss Borissov Xxxx mnt suunas, kus pargib valget värvi xxxx reg. nr xxxx ning istub kõrvalistuja kohale ning xxxx reg.nr xxxxx liigub Xxxx mnt suunas.

Eeltoodust tulenevalt ei ühti süüdistatav Deniss Borissovi sõnad eelnevalt kirjeldatud videosalvestusega. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu H T oli nõus jääma bussipeatusesse seniks kuni talle võhivõõras inimene käib tema pangakaardiga Xxxx teenindusjaamas suitsu ostmas. Kui kannatanu oleks tahtnud suitsu osta, siis oleks ta läinud ise ostma. Süüdistatava sõnul andis ta pärast ostmist suitsud H Tile, kuid videosalvestuselt on üheselt näha, et xxxx mnt Xxxx teenindusjaamast väljudes istus Deniss Borissov hoopis valget värvi xxxx reg.nr xxxx kõrvalistuja kohale ning sõitis siis autoga teenindusjaama juurest minema. Lähedalolevasse bussipeatusse minekuks puudus vajadus taksot kasutada, mistõttu saab järeldada, et süüdistatav sõitis oluliselt kaugemale. Seega ei riimu Deniss Borissovi ütlused videosalvestiselt nähtuga. Süüdistatav Deniss Borissovi sõnul käis ta ilma Hta vaid Xxxx Xxxx teenindusjaamas sigarette ostmas ning pärast seda läksid nad lahku. Enne aga andis ta Hle tagasi tema pangakaardi. Asitõendi vaatlusprotokollist (VI kd tl 115-123) nähtub, et 05.06.2019 kell 22:28 seisab tankuri juures valget värvi sõiduauto xxxx reg.nr xxxx. Tankuri juures seisavad kaks meesterahvast, kellest üks on Deniss Borissov. Teisel meesterahval on seljas sinise-valge kirjut värvi pikkade varrukatega ruuduline särk, jalas tumedat värvi põlvpüksid, jalas valget värvi sokid, musta värvi plätud. Kell 22:29 jalutavad Deniss Borissov ja teine meesterahvas xxxx kaupluse suunas. Kaupluse ees istub vanem proua xxxxd käes, teine meesterahvas jääb naisterahvaga vestlema ning kell 22:29:56 liigub auto suunas. Kell 22:29 on näha, kuidas Deniss Borissov tuleb kauplusesse. Deniss Borissov seisab leti juurde, vestleb teenindajaga ning tema käes on valget värvi xxxx kaart. Kell 22:29 asetab Deniss Borissov xxxx kaardi kaardilugejasse ning sisestab PIN koodi ja maksab ostetud kütuse eest. Seejärel lahkub ta kauplusest kell 22:30. H Ti pangakaardi kasutamise väljavõttest (VI kd tl 51 ja pöördel) nähtub, et xxxx on tema pangakaarti kasutatud kell 22:30:03 ning kulutatud summaks on 6 eurot. Kell 22:31 siseneb Deniss Borissov uuesti kauplusesse koos temaga kaasas oleva meesterahvaga. Kell 22:32 Deniss Borissov suundub kaupluse leti juurde, et maksta 2 purgi Fanta eest ning ühe purgi energiajoogi Red Bull eest. Deniss Borissov asub kauba eest maksma ning võtab vasakult poolt pükste taskust kaardi. Tema poole kõnnib temaga koos olnud meesterahvas, kes räägib telefoniga ning asetab oma sõrme suu juurde ja näitab Deniss Borissovile, et ta „tasa“ oleks. Seejärel proovib Deniss Borissov maksta kaardiga, kuid peagi võtab xxxx kaardi kaardilugejast välja, asetab selle letile ning võtab takust välja sularaha ning ulatab teenindajale rulli keeratud sularahast ühe kupüüri. H Ti pangakaardi väljavõttest (VI kd tl 51 ja pöördel) on näha, et kell 22:33:03 on üritatud pangakaardiga xxxx tasuda 4,35 eurot, kuid see ei õnnestunud, kuna arvel ei olnud enam piisavalt raha. Kell 22:33 maksab Deniss Borissov ostetud Fantade ja Red Bulli eest ning annab seejärel 2 Fantat temaga kaasas olnud meesterahva kätte. Seejärel isikud lahkuvad kauplusest. Kell 22:33 istub Deniss Borissov sõiduauto xxxx reg.nr xxxx kõrvalistuja kohale ning teine meesterahvas juhi kohale. Tunnistaja R Si ülekuulamise protokolli (VI kd tl 124-125) kohaselt teab ta Deniss Borissovit, kellega sai tuttavaks Tallinna Vanglas 2008 või 2009. aastal. Ta vabanes 2010. aastal. Hiljuti sai ta temaga juhuslikult linnas kokku. Vahetasid numbreid. Kuna ta proovis mingi aeg taksojuhina alustada, siis vahest helistas Deniss Borissov talle küsides, et kas ta ei saa teda sõidutada. Mõnikord ta sõidutas teda, aga tavaliselt oli see siis, kui nad juhuslikult olid kokku saanud. Mäletab, et korra viis ta teda xxxx koju. Täitsa võimalik, et siis Deniss Borissov tankis talle autot. Tal oli sel ajal rendile võetud valget värvi xxxx. Sõiduki registreerimisnumbrit ta ei mäleta ning kuupäeva ka ei mäleta, kuna see oli. Mäletab, et see oli õhtune aeg ning kui jõudsid Xxxx, siis oli pime ning kell võis olla 01:00 paiku öösel. Tol õhtul said nad juhuslikult kokku. Nad kohtusid kuskil Xxxx tee läheduses. Tema sõitis mööda Xxxx teed ning Deniss Borissov oli jalgsi. Kindlasti oleks see kuskil xxxx. Nägi teda ja jäi seisma. Deniss Borissov oli üksi. Ta imestas veel, et Deniss Borissov viibis nii hI õhtul Tallinnas, kuna ta pidi xxxx saama. Deniss Borissov ei rääkinud midagi sellest, millega ta linnas tegeles. Järelikult sõitsid nad TTÜ läheduses olevasse tanklasse. Üksikasjalikult ta seda ei mäleta. Kuidas Deniss Borissov tanklas kütuse eest maksis, ta ei mäleta. Mis tal kaasas oli, ta ka ei mäleta. Ta ei mäleta isegi, kui palju kütust Deniss Borissov talle tankis. Kas ta ostis veel midagi või mitte, ta ei mäleta. Ta viis Deniss Borissovi xxxx.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et isik kellega Deniss Borissov Xxxx käis oli R S. Ehkki tunnistaja ei mäletanud kuupäeva, millal see toimus, sõnas ta ülekuulamisel, et ta võttis Deniss Borissovi enda auto peale TTÜ juures, mille läheduses asub ka xxxx teenindusjaam ning kuhu 05.06.2019 kella 22:28 ajal Deniss Borissov ning tunnistaja jõudsid. Tunnistaja ei osanud öelda, mida Deniss Borissov Tallinnas sel ajal tegi, kuid tema sõnul tankis Deniss Borissov tunnistaja kasutuses olevasse valget värvi xxxx kütust ning seejärel viis tunnistaja Deniss Borissovi xxxx. Seega on süüdistatav Deniss Borissovi antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna tema enda sõnul viibis ta koos kannatanu H Tiga, kuniks sõitis kella 19 ajal bussiga koju Xxxx. Samuti väitis süüdistatav Deniss Borissov, et ei saa olla võimalik, et ta käis xxxx tanklas H pangakaardiga, kuna ilma Hta käis ta ainult Xxxx Xxxx teenindusjaamas. Ometi nähtub xxxx videosalvestuselt, et Deniss Borissov käis seal koos tunnistaja R Siga, mitte aga kannatanu H Tiga ning asjaolu, et süüdistatav kasutas kannatanu H Ti pangakaarti Xxxxis maksmiseks kinnitab H Ti pangakaardi väljavõte. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava antud ütlused diametraalses vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ega ole eluliselt usutavad. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. KarS § 213 lg 1 kohaselt on koosseisutegu ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi ning see tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju. Pangaautomaadist raha väljavõtmine nõuab pangakaardi PIN koodi tippimist automaadi klahvistikul. Kui kaarti kasutab selleks mitteõigustatud isik omavoliliselt, näiteks on kaardi varastanud või selle ajutiseks kasutamiseks enda valdusse võtnud, saab koosseisu kelmusespetsiifiliselt tõlgendades jõuda järeldusele, et tegu on arvutikelmusega. Andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendub selles, et andmed sisestanud isikul ei olnud andmete kasutamise õigust omava isiku luba teo toimepanemiseks, ent PIN koodi sisestades andis ta pangale märku, justkui oleks ta ise konto üle õigustatud isik või vähemalt tegutseks ta viimase nõusolekul. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt üheselt tuvastamist leidnud, et süüdistatav võttis H Ti pangakaardiga ja seda pangakaarti kasutades ning ebaseaduslikult PIN koodi sisestades, 05.06.2019 kella 21:16:34 kuni 22:33:03 paiku Tallinnas, aadressil Xxxx asuva XXXX pangaautomaadist 20 eurot ning tasus pangakaardiga ostude eest kokku summas 174 eurot. Seega tekitati kannatanule kahju 194 eurot. Kohus peab süüdistatava versiooni selle kohta, et H T ei tahtnud raha oma emale anda ja soovis kogu kontol olevat raha ära kulutada eluliselt ebausutavaks. Nimelt märkis süüdistatav, et H T olevat olnud pettunud, et ei saanud kogu raha välja võtta ja nüüd peab raha emale andma. Kohus leiab, et kuna rohkem raha välja võtta ei saanud, ei olekski seda raha olnud emale võimalik anda. Seevastu on raha kulutamiseks ostude tegemist põhjendanud Deniss Borissov sellega, et ostes sigarette, oleks saanud need sigaretid hiljem maha müüa. Kohtule jääb arusaamatuks, miks pidanuks ostma sigarette selleks, et need maha müüa. Sellises käitumises puudub igasugune loogika, kuivõrd müügi eesmärgiks oleks raha saamine, mis taheti hoopis ära kulutada. Kui raha kulutamise eesmärgiks oleks raha kulutamine sigarettidele, siis kulutaks suitsetaja raha nendele sigarettidele, mida ta ise suitsetab. Tankla videosalvestisest on näha, et H T Deniss Borissovi ostetud sigarette Camel ei suitsetanud. Seega tegutses sigarette ostes Deniss Borissov juba enda huvides, mitte et oleks sigarette ostnud H Tile. Samamoodi tegutses Deniss Borissov H Ti pangakaarti kasutades ka sularaha välja võttes ja tanklas kütuse eest tasumist üritades, kuivõrd Deniss Borissov oli sel juba koos R Siga ja Deniss Borissov kasutas H Ti pangakaarti kui kaardi omanik, püüdes H Ti pagakontolt kätte saada kõiki kontol olevaid rahalisi vahendeid, s.t kontot tühjaks teha enda rahaliste vajaduste rahuldamise eesmärgil. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja teades pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilist koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto

valdaja pangakontole. Selleks sisestas ta arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu summas 194 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 194 eurot. KarS § 213 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava kavatsust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on kasu saamine, mille võrra kannatanu kahju kannatab. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk eesmärgiga andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult sekkudes saada varalist kasu ja tekitada kannatanule varalist kahju, s.o tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o süütegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud kelmuse toimepanemine, siis võiks asuda seisukohale, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o teisele isikule kahju tekitamisena andmete ebaseadusliku sisestamisega ja muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samas peab kohus käesoleval juhul oluliseks asjaolu, et süüdistuse kohaselt tekitas süüdistatav temale süüks arvatud käitumisega varalist kahju 194 eurot. KarS § 213 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul on tegemist materiaalse deliktiga, mille toimepanemise tulemusena peab kannatanul tekkima vahetu varaline kahju. Seega tuleb varavastase süüteo kvalifitseerimisel võtta aluseks süüteoga tekitatud kahju suurus ning tuvastada kas süüteo puhul on tegemist kuriteo või väärteoga, kuivõrd eemärgitud süütegude liikide puhul on vastutuse alused erinevad (KarS § 3 lg 2, 3, 4). KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 viimase lause kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot, seega varavastase süüteo puhul, millega tekitatakse varaline kahju üle 200 euro, oleks tegemist kuriteoga KarS § 213 lg 1 mõttes. Süüdistuse kohaselt tekitati arvutikelmusega H Tile KarS § 213 lg 2 p 1 tunnustega teo toimepanemisega varalist kahju aga 194 euro ulatuses, s.o alla 200 euro, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse KarS § 218 lg 4 tähenduses. KarS 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandite loetelus KarS § 213 ettenähtud süüteokoosseisu, ehk arvutikelmust ei leidu ning kuriteoks või sellesse loetellu kuuluvaks ei muuda seda tegu ka koosseisuline kvalifitseeriv asjaolu, et süüdistatav on isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse. Seega tuleb lähtuda KarS § 218 lg 1 sätestatud üldisest vastutuse alusest, s.o varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. Sellest tulenevalt peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase süüteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo kas KarS § 218 lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu või KarS § 213 lg 2 p 1 alusel arvutikelmuseks kvalifitseerival tunnusel. Kohus leiab, et kuivõrd tekitatud varaline kahju jääb alla KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäära, s.o alla 200 euro, tuleb süüdistatava käitumist hinnata KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona.

Vastavalt KarS § 199 lg 1 p 1 sätetele on kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks kriminaalmenetluse aluse puudumine, mistõttu kriminaalmenetlust ei alustata ja selleks aluseks oleks ka süüteos väärteokoosseisu tuvastamine. Kuivõrd kriminaalasja arutamine on jõudnud kohtumenetluse staadiumisse, leiab kohus, et sellisel juhul tuleb lähtuda KrMS § 274 lg 1 sätetest, mille kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et kui KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Sellest tulenevalt, kuivõrd süüdistatavale Deniss Borissov KarS § 213 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud tegevus vastab väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 alusel. 2.4 Omastamine (KarS § 201 lg 2 p 1) Kohus leiab, et M OÜ-le kuuluva lasernivelliiri Maktia xxxx väärtusega 651,24 eurot koos kolmjalaga väärtusega 43,80 eurot ja mõõtelatiga väärtusega 51,67 eurot oma valdusse saamine ja selle oma kasuks pööramine Deniss Borissovi poolt on tõendatud kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. KarS § 201 ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus kõigepealt analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust. M OÜ ja Deniss Borissovi vahel sõlmitud rendilepingu nr xxxx (VI kd tl 10) kohaselt rentis Deniss Borissov 20.05.2019 M OÜ-lt laser-nivelliir Makita tagastamistähtajaga 21.05.2019. Seega oli laser-nivelliir Makita puhul tegemist süüdistatavale rendilepingu alusel usaldatud võõra varaga KarS § 201 tähenduses. Kohus juhib tähelepanu, et antud juhul ei ole vaatlusaluses küsimuses ka õiguslikku vaidlust ega eriarvamusi. Kannatanu M OÜ volitatud esindaja juhatuse liikme S S ütluste (VI kd tl 4-6) kohaselt tuli Deniss Borissov 20.05.2019 nende esindusse kella 16:40 paiku. Ta oli koos veel ühe meesterahvaga. Deniss Borissov ütles, et tal on vaja nivelliiri. Talle pakuti Makita nivelliiri ja ta oli nõus. Ütles, et on vaja komplekset nivelliiri ja seega võttis kolmjala- ja mõõtelatiga. Deniss Borissov maksis tagatise summas 100 eurot ja võttis nivelliiri kaasa. Lepingu vormistamisel Deniss Borissov rääkis eesti keeles. Samuti ka meesterahvaga, kellega ta tuli, rääkis eesti keeles. Kui Deniss Borissovi käest küsiti, et kui kauaks ta võtab nivelliiri, küsis ta omakorda meesterahva käest. Meesterahvas vastas, et ühe päevaga teevad ära. Nii vormistatigi leping üheks päevaks ning 20.05.2019 anti rendile pöördlaser (lasernivelliir) Makita xxxx väärtusega 651,24 eurot koos käibemaksuga, koos kolmjalaga väärtusega 43,80 eurot ja mõõtelatiga väärtusega 51,67 eurot. Terve komplekti hind oli 638,26 eurot. Komplekti rentimisel Deniss Borissov esitas enda ID-kaardi. Leping oli vormistatud üheks päevaks ehk järgmisel päeval pidi Deniss Borissov nivelliiri tagasi andma ja maksma renditasu 18 eurot. Järgmisel päeval Deniss Borissov ei tulnud. Nad helistasid talle 04.06.2019, kuid ta ei vastanud. 10.06.2019 helistasid nad talle kaks korda. Esimene kord ei võtnud vastu. Teine kord saadi ta kätte ning ta lubas nivelliiri tuua 14.06.2019. 14.06.2019 helistasid nad uuesti ja ütlesid, et arve on 22 päeva eest juba 396 eurot. Deniss Borissov ütles, et tal auto on kuskil politseiparklas ja lasernivelliir on auto pagasiruumis. Seega ta seda tuua ei saanud ning lubas ühendust võtta siis kui auto kätte saab. 17.06.2019 vastas ta kõnele ning ütles, et 19.06.2019 toob lasernivelliiri kella 14ks ära, et tal varastati auto ära ja politsei tegeleb sellega. 17.06.2019 saadeti M OÜ töötaja M K telefoninumbrilt sõnum hoiatusega, et kui Deniss Borissov ei too nivelliiri, siis antakse asjale ametlik käik. 20.06.2019 helistati Deniss Borissovile, aga ta ei vastanud. 02.07.2019 ka ei vastanud. Pärast seda pöördusid nad avaldusega politsei poole. Asitõendi vaatlusprotokolli (VI kd tl 19-22) kohaselt sisenevad 20.05.2019 kell 16:27:52 M OÜ esindusse kaks meesterahvast. Esimesena tuleb sisse tuvastamata meesterahvas ning tema järel siseneb Deniss Borissov. Meesterahvad vaatavad riiulitel olevat kaupa ja suhtlevad omavahel. Deniss Borissov koos teise meesterahvaga käib esinduses riiulite vahel ringi. Pärast tulevad leti juurde ja jäävad järjekorda seisma. Kui teenindaja vabaneb, tulevad mõlemad leti juurde. Deniss Borissov räägib teenindajaga ja ulatab talle isikut tõendava dokumendi. Pärast

teenindaja annab dokumendi Deniss Borissovile tagasi ja läheb müügisaali. Sel ajal Deniss Borissoviga tulnud meesterahvas annab talle sularaha. On näha, et üheks kupüüriks on 50 eurot. Teenindaja tuleb tagasi tööriistadega käes. Leti kõrval olevale lauale paneb ta Makita kirjaga kohvri ja kaks piklikku eset. Siis teeb kohvri lahti ja näitab Deniss Borissovile selle sisu. Pärast tuleb tagasi leti taha ja mõne hetkel pärast paneb leti peale paberi, millele Deniss Borissov alla kirjutab. Pärast seda Deniss Borissov võtab laualt kohvri ja annab selle teisele meesterahvale üle. Ise võtab kaks piklikku eset ja mõlemad lahkuvad esindusest kell 16:38:01. Süüdistatav Deniss Borissovi ülekuulamise protokolli (VII kd tl 16-23) kohaselt võttis ta lasernivelliiri rendile. M esinduses käis koos oma sõbra Denissiga. Nad jätsid nivelliiri eest tagatisraha 100 eurot. Võttis seitsmeks päevaks. Seitsme päevaga ta ei jõudnud kõiki töid ära teha, seega ei jõudnud õigeaegselt seda tagasi anda. Lasenivelliir oli tal keldris. Ta suhtles M esindajaga telefoni teel ja neil oli kokkulepe, et maksab juurde ületatud päevade eest. Paar nädalat enne tema kinnipidamist oli trepikoja keldris tulekahju, mille tagajärjel nivelliir põles ära. Ta ema ei teadnud, et keldris oli nivelliir, seega kindlustus hüvitas ainult korterile tekitatud kahju. Sellest teatas ka M esindajale ja ta soovitas minna politseisse. Ta läks Rahumäe tee 6 asuvasse politseijaoskonda. See oli juuni lõpus. Tahtis avaldust kirjutada. Talle kutsuti valveuurija, kes hakkas rumalaid küsimusi esitama. Ta muutus närviliseks ja läks sealt minema. Avaldus jäi esitamata. Asjaolu, et ta käis politseis peab olema fikseeritud. Eesmärki nivelliiri omastada tal ei olnud. Deniss Borissov ei eita, et rentis M OÜ-st lasernivelliiri. Süüdistatava sõnul rentis ta lasernivelliiri seitsmeks päevaks, mis aga ei ole kooskõlas kannatanu M OÜ volitatud esindaja juhatuse liikme S S ütluste ning ka rendilepinguga (VI kd tl 10), mille kohaselt oli lasernivelliir renditud vaid üheks päevaks. Lisaks sellele võeti kannatanu M OÜ volitatud esindaja juhatuse liikme S S ütluste kohaselt mitmeid kordi Deniss Borissoviga ühendust, kuid enamus kordadest Deniss Borissov telefonile ei vastanud. M OÜ poolt Deniss Borissoviga ühenduse võtmist kinnitavad ka rendilepingule tehtud märkmed, mis ühtlasi vastavad kannatanu esindaja poolt räägitule. Kui Deniss Borissov telefoni teel ka kätte saadi, lubas ta nivelliiri tagasi tuua, kuid ei toonud. Samuti tõi Deniss Borissov vabandusi, mis takistasid tal nivelliiri tagastamist. Näiteks rääkis ta, et tal oli auto kuskil politseiparklas ja lasernivelliir on auto pagasiruumis ning mõni päev hiljem sõnas ta, et tal varastati auto ära ja politsei tegeleb sellega. Oma väidete tõendamiseks ei ole süüdistatav ühtegi dokumenti esitanud, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist tõendamata väidetega ning seega ei saa kohus neid asjaolusid arvestada. Kohtueelsel menetlusel ülekuulamisel rääkis süüdistatav aga hoopis kolmandat varianti ning sõnas, et ta hoidis nivelliiri trepikojas keldris, milles toimus aga tulekahju ning mille tagajärjel nivelliir ära põles. Samuti väitis ta, et oli pöördunud selles osas ka politsei poole. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav esitanud ühtegi tõendit enda ütluste tõendamiseks. Kuivõrd omapoolse versiooni esitamisega asus süüdistatav Deniss Borissov aktiivsele kaitsele, siis pidi ta esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma uurimisasutusele või kohtule võimaluse neid kontrollida. Kuivõrd süüdistatav ei ole oma versiooni tõendamiseks tõendeid esitanud, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited tuleb jätta tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et versioon tulekahjust, mis hävitas nivelliiri ei ole tõsiseltvõetav ning süüdistatav on sellise versiooni välja mõelnud kaitseversioonina. Seejuures ei ole ta sellist versiooni esitanud kordagi kannatanu esindajale, vaid on andnud korduvaid ja erinevaid lubadusi nivelliir tagastada ja see olevat veninud hoopis muudel põhjustel. Kui nivelliir oleks tulekahjus hävinud, poleks ta saanud anda lubadusi nivelliiri tagastamise kohta, kuna sel juhul ei oleks tal midagi tagastada olnud. Kui aga tulekahju tõttu nivelliir hävis, siis ei hävinud see täielikult, vaid midagi oleks alles jäänud ja seda, mis oleks tulekahju tagajärjel alles jäänud, saanuks esitada tõendina tulekahjust. Seejuures ei ole süüdistatav midagi rääkinud sellest, mis sai kolmjalast ja mõõtelatist. Kuivõrd süüdistatava ütlused on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised ega ole leidnud kinnitust, ei saa süüdistatava ütlusi lugeda usaldusväärseteks ja need tuleb kui tõendamata väited tõendikogumist välja jätta. KarS § 201 lg 1 kohaselt on omastamine valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine.

M OÜ avaldusest (VI kd tl 13-14) nähtuvalt kuulus lasernivelliir Makita xxxx koos kolmjala ja mõõtelatiga M OÜ-le. Esitatud on ka latt nivelliiri ettemaksu arve (VI kd tl 8), kolmjala ettemaksu arve (VI kd tl 9) ning lasernivelliiri xxxx arve (VI kd tl 11-12). Seega olid Makita lasernivelliir xxxx, kolmjalg ja mõõtelatt Deniss Borissovi jaoks võõrad vallasasjad. Nimetatud esemete enda kätte jätmisega jättis süüdistatav senise omaniku talle kuulunud varast ilma. Sellega on tõendamist leidnud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine süüdistatava poolt, ehk objektiivse koosseisu realiseerimine. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdistatava ütluste põhjal saab järeldada, et Deniss Borissovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Deniss Borissov teadis Makita lasernivelliiri, kolmjalga ja mõõtelatti rentides, et tegemist on võõraste asjadega ning ta otsustas neid nende omanikule mitte tagastada. Süüdistusaktis on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, s.o omastamise toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud varasemalt kelmuse toimepanemine, siis on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Deniss Borissovi käitumises ei tuvastanud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Deniss Borissov isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani oma tahtliku tegevusega toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.5 Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Deniss Borissov juhtis 18.10.2018 kella 05:28 ajal Xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1503T kohaselt tuvastati isiku narkojoove – amfetamiin, metamfetamiin). Süüdistatav Deniss Borissovi kahtustatava ülekuulamise protokolli (IX kd tl 1-3) kohaselt ta ei mäleta, et teda sellel päeval ja sellel nimetatud kellaajal oleks politsei poolt kinni peetud. Ta ei eita võimalikku kinnipidamist, kuid ta ei mäleta seda. Sel ajal kasutasid tema kasutuses olnud sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx veel teisedki meesterahvad – M, M ja K, kelle perekonnanimesid ta ei tea. Juhiload olid kogu aeg autos päikesesirmi vahel, seega võis keegi end tema nimel esitleda. Tunnistaja T P ülekuulamise protokolli (IX kd tl 5-6) kohaselt märkas ta 18.10.2018 kella 05:28 ajal xxxx suunaga Xxxx tee poole liikumas sõiduautot xxxx reg.märgiga xxxx, mis kaldus korduvalt nii vasemale kui paremale. Sellega seoses tekkis kahtlus, et sõiduki juht võib olla joobes. Ta lülitas politsesõidukil sisse punase ja sinise vilkurtule, andes tema ees liikunud xxxx peatumismärguande. Sõiduk jäi seisma paremal pool tee ääres Xxxx maja juures. Ta läks peatatud sõiduki juhi ukse juurde. Juhiks oli Deniss Borissov. Seejärel palus ta juhil sõidukist väljuda ja nägi koheselt, et Deniss oli uimane, tema silmad olid vesised ja läikisid, tal olid silmnähtavad koordinatsioonihäired. Ta sai aru, et isik võib olla tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Juhi kõrval istus meesterahvas ja taga üks naisterahvas. Kui juht juhiistmelt püsti tõusis, nägi ta istmel fooliumvoldikut. See oli sarnane voldikuga, milles

narkomaanid tavaliselt fentanüüli doosi hoiavad. Deniss väitis, et ta ei tea sellest midagi, kuid ta oli selle sõiduki valdaja ka registreerimistunnistusel. Juhiukse taskus oli näha kasutatud süstalt. Isik toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Äratundmiseks esitamise protokolli (IX kd tl 7-10) kohaselt esitati T Ple äratundmiseks Deniss Borissovi isiku foto koos kahe sellega sarnase isiku fotoga (IX kd tl 9). T P tundis ära isiku fotol nr 2 kitsaste silmade, ovaale peakujuja lühikese habeme järgi. Tegemist on sama isikuga, kelle T P 18.10.2018 hommikupoole Xxxx teel sõiduauto juhina kinni pidas ning Wismari haiglasse ekspertiisi toimetas, sest isikul esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Isikul oli palju tätoveeringuid, ta oli pikka kasvu ca 185 või rohkem, sitke ja tugeva kehaehitusega. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Deniss Borissov istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Deniss Borissov mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (IX kd tl 12), mille kohaselt tuvastati isiku organismist amfetamiini ja metamfetamiini. EKEIs läbi viidud uuringuga tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega. KarS § 424 lg 1 koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootilise aine tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (IX kd tl 14) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Deniss Borissovil esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 441/29 (IX kd tl 13) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (milliseid ravimeid on tarvitanud viimase 24 tunni jooksul: Lyroca; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; artikulatsioon: häiritud; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: d=s; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend – ebakindel; värin sõrmedes, laugudes, keeles: ja). Seega on hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (amfetamiin ja metamfetamiin), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Deniss Borissov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Deniss Borissovi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Deniss Borissov oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Deniss Borissovit on karistatud Harju Maakohtu 22.11.2018 otsusega nr 1-18-8923 KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, millise teo pani Deniss Borissov toime 24.04.2018. Menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime 18.10.2018, seega pärast 22.11.2018 Harju Maakohtu otsuses menetlusesemeks olnud teo toimepanemist. Kuivõrd isik pani eelmise mootorsõiduki joobes juhtimise toime 24.04.2018, mis on tõendatud Harju Maakohtu 22.11.2018 otsusega ning käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo pani ta toime 18.10.2018, on tegemist juriidilise korduvusega ning seega tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi, s.o korduva mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. Deniss Borissovile KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav ei olnud teadlik oma seisundist – narkojoobest. Juhtides sõidukit, teadis Deniss Borissov, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud ja varasema karistuse põhjal teadis ka seda, et selline käitumine on ka karistatav. Sellest järeldab kohus, et Deniss Borissov pani süüteo toime vähemalt otsese

tahtlusega, kuivõrd tarbides eelnevalt narkootikume ja asudes seejärel sõidukit juhtima, oli ta teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Varasema elukogemuse pinnalt teadis Deniss Borissov ka seda, et taoline teguviis on endiselt karistatav. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Deniss Borissov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Petrakov 2.6 KarS § 202 järgi toime pandud kuriteod 2.6.1 14.01.2019 kuni 17.02.2019 mobiiltelefonide ja sülearvutite episood Kohus leiab, et Aleksandr Petrakov ajavahemikul 14.01.2019 kuni 17.02.2019, olles teadlik, et tegemist on süüteo tulemusena saadud varaga, sai korduvalt Deniss Borissovi käest sülearvuteid ja mobiiltelefone, mis olid saadud Deniss Borissovi poolt kelmuste toimepanemise tulemusena ning müüs need edasi R Gle. Mobiiltelefonide ja sülearvutite omandamine ja turustamine Aleksandr Petrakovi poolt on tõendatud nii süüdistatava süü tunnistamisega kui ka muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. KarS § 202 lg 1 objektiivne koosseis eeldab süüteo tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist või turustamist. Nimetatud teod on võimalikud ainult vahetult eelteost pärineva vara suhtes. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistusest lähtuvalt objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas Aleksandr Petrakov omandas esemed, mis pärinevad vahetult õigusvastasest eelteost, s.t kas süüdistusaktis nimetatud esemete puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Edasi analüüsib kohus, kas süüdistatav teadis, et tegemist oli süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, mida ta turustas. See, et mobiiltelefonid ja sülearvutid olid saadud Deniss Borissovi poolt kelmuste toimepanemise tulemusena nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 2.1 ning kohus seda siin enam kordama ei hakka. Seega on KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu üks tingimus täidetud ning tõendatud on, et Aleksandr Petrakovile üle antud esemed pärinesid vahetult õigusvastasest eelteost. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Aleksandr Petrakov enda süüd ning ta tunnistas, et ta teadis, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. 27.06.2019 Aleksandr Petrakovi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tl 136-139) kohaselt ostis ta Borissovi käest mitte vähem kui 20 mobiiltelefoni ja kõik need müüs edasi R Gle. Kõik telefonid olid xxxx, ainult esimene oli xxxx. Borissov ei teadnud, kellele ta telefonid edasi müüb. Kõigepealt käis ta telefonidega R G juures raha võtmas ja alles siis andis raha Deniss Borissovile. Oma töökohas aadressil Xxxx, ostis ta Deniss Borissovi käest ainult esimese telefoni. Kõik ülejäänud olid üle antud erinevates kohtades Tallinna linnas. Kui ta käis koos Deniss Borissoviga kaupluses, siis kohe pärast seda toimus üleandmine. Kui Deniss Borissov käis üksi, siis said nad kuskil linnas kokku. Kõik telefonid müüs ta R Gle maha nii nagu nad olid, koos ostudokumentidega ja karpides. Mäletab, et mõndadel telefonidel ostudokumente ei olnud, kuna neid saadeti Deniss Borissovile e-posti aadressile. R G teadis väga hästi, et need telefonid on võetud järelmaksuga. Ta ise rääkis ja seda oli näha ka ostudokumentidest, mis ta koos telefonidega Gle andis. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud mobiiltelefonid ja sülearvutid sai Deniss Borissov enda valdusesse kelmuse tulemusel ehk Aleksandr Petrakovi valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et mobiiltelefonid ja sülearvutid, mida ta omandas ja hiljem maha müüs, olid saadud kelmuse tulemusel. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et ese, mida ta omandab ja turustab, on süüteolist päritolu. Kuna Aleksandr Petrakov sai aru, et esemed on saadud kelmuse tulemusel, olles korduvalt ise ka kelmuse toimepanemise juures ja et ta omandas ja turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud esemeid teadlikult, tahtlikult ja eesmärgipäraselt, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis.

Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus Aleksandr Petrakovi ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, et süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, pidades seda vähemalt võimalikuks, mistõttu pani Aleksandr Petrakov talle inkrimineeritud teo toime kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud 2.6.2 Sülearvuti Apple Macbook Air episood Kohus leiab, et eeluurimisega tuvastamata isiku poolt A Rlt varastatud sülearvuti xxxx (IMEI xxxx) omandamine ja turustamine Aleksandr Petrakovi poolt on tõendatud nii süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega kui ka muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Et sülearvuti xxxx (IMEI xxxx) puhul oli tegemist just varastatud esemega tõendavad kannatanu A R ütlusted (III kd tl 9-12), millede kohaselt 16.02.2019 tuli ta ülikoolist ja läks Dvigateli peatuses kell 12:57 autobussi nr 15 peale. Tal oli kaasas käekott ja musta värvi arvutikott, milles oli sülearvuti xxxx, IMEI-koodiga: xxxx, hõbedast värvi korpusega. Arvutikoti koos arvutiga ning käekoti asetas ta bussis enda kõrvale istmele. Ta rääkis telefoniga ning ei jälginud kotte. Ta väljust bussist Tartu mnt-l Tornimäe peatuses kell 13:07. Ta ei pannud tähele, et arvutikotti enam istmel ei olnud ning võttis kaasa ainult oma käekoti ning alles siis kui oli juba bussist väljunud, sai ta aru, et arvutikotti koos arvutiga ei ole. Ta helistas bussipargi telefoninumbrile ning hiljem oli bussijuht bussi üle kontrollinud aga arvutit seal ei olnud. Ta teavitas juhtunust politseid. Esmaspäeval, 18.02.2019 kell 11:36 tuli tema telefonisse signaal, et tema arvutit on hakatud kasutama. Tema arvuti on seotud tema xxxx kasutajakontoga ning iga kord kui arvuti lülitatakse internetivõrku, tuleb telefoni selle kohta märguanne. Telefoniekraanile tuli kaart, millel oli näha arvuti umbkaudne asukoht. Tegi sellest kuvatõmmise ning edastas politseisse ning võttis politsegi ka ise ühendust. Kuna geolokatsioon näitas kahte aadressi Põhja pst 37 ja Kalasadama 6 (III kd tl 13-14), siis politseis tehti kindlaks, et kahe punkti vahel asub kauplus Xxxx, mis tegeleb xxxx toodete müügiga. Koos politseiga läksid nad sinna kohale. Kaupluses näitas ta teenindajale sülearvuti IMEI koodi, kuid teenindaja ütles, et sellise IMEI-koodiga arvutit neil ei ole. A R sõnu M esinduses käimise kohta tõendavad ka tunnistaja M P (III kd tl 22-24) ütlused, milledelt nähtub samuti, et kannatanult A Rlt varastatud sülearvutit kaupluses ei olnud. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Aleksandr Petrakov enda süüd. 27.06.2019 Aleksandr Petrakovi kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 136-139) kohaselt sai ta xxxx sülearvuti mingi võõra meesterahva käest. Kunagi oli tal kauplus Keskuturul, aadressil Lastekodu 9 ning seal ühel aknal oli kirjas tema telefoninumber. Meesterahvas nägi aknal telefoninumbrit, helistas talle ja küsis, et kas ta töötab täna. Ta vastas meesterahvale, et Lastekodu tänaval ta enam ei tööta. Meesterahvas küsis, et kas ta sülearvuteid ostab. Ta vastas meesterahvale, et võiks vaadata. Nad leppisid kokkusaamise kohaks kokku Keskturu läheduses oleva Regalia kaupluse juures. Meesterahvas tuli ja näitas talle sülearvutit, mis osutus xxxx sülearvutiks. Arvuti oli ilma laadijata, heas seisukorras. Arvuti oli mustas kotis. Aku oli tühi. Meesterahvas selgitas, et leidis selle bussipeatusest kuskilt Ülemiste kandist. Aleksandr Petrakovi sõnul müüs ta sülearvuti kohe Gle edasi. See oli umbes 10 minutit pärast seda kui ta ise sülearvuti sai. Gga võttis ta ühendust – kas helistas või kirjutas. Ta viis sülearvuti G kauplusesse xxxx ning sai selle eest 300 eurot. Ise maksis ta sülearvuti eest 150 eurot. Lisaks sellele, et süüdistatav Aleksandr Petrakov kohtuistungil enda süüd tunnistas on 12.03.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (III kd tl 28-31) näha, et süüteo toimepanemise järgsel ajal viibis Aleksandr Petrakov Kesklinnas ja liikus Lasnamäele, mis ühtlasti katab kuriteo toimepanemise koha. 14.05.2019 jälitustoimingu protokollist (I kd tl 66-146) nähtub, et 18.02.2019 kell 19:48 helistas R G S Š ning nad räägivad omavahel xxxx vargusest. Kõne käigus R G räägib, et arvuti tõi talle Nisu (Aleksandr Petrakovi hüüdnimi on Nisu) ning täpsustas, et tegemist oli musta „õunaga“

kaante vahel. Väidetavalt polnud Nisu mingeid pabereid koostanud. R G sõnas, et viis sülearvuti G ning seda, et võrku ühendades hakkas arvuti „karjuma“ (ehk aktiveerus otsingurežiim). Kõne lõpus R G sõnas, et andis Aleksand Petrakovile arvuti eest 300 „rubla“. Seega leiab kohus, et õiguslikus mõttes selline tegevus vaadeldav varastatud asjade omandamise ja turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Aleksandr Petrakov KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud sülearvuti xxxx (IMEI xxxxx) oli varastatud ehk Aleksandr Petrakovi valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et sülearvuti, mida ta omandas ja hiljem maha müüs, oli varastatud. Sellele viitas üheselt ka tundmatult isikult ostetud asja eest mastud tühine tasu ja laadija puudumine. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et ese, mida ta omandab ja turustab, on süüteolist päritolu. Kuna Aleksandr Petrakov sai aru, et sülearvuti on varastatud ja et ta omandas ja turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus Aleksandr Petrakovi ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, et Aleksandr Petrakov pani talle inkrimineeritud teo toime teadlikulkt ja tahtlikult, s.o vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd süüdistatav teadis asja ostes, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.6.3 Mobiiltelefoni xxxx episood Kohus leiab, et eeluurimisega tuvastamata isiku poolt R Vle kuuluva ning A Jilt varastatud mobiiltelefoni xxxx IMEI xxxx omandamine Aleksandr Petrakovi poolt on tõendatud nii süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega kui ka muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Aleksandr Petrakov enda süüd. 31.07.2019 kahtlustatava ülekuulamise protokollis (II kd 140-144) selgitas Aleksandr Petrakov, et xxxx mobiiltelefoni tõi talle võõras meesterahvas. Ta tuli koos telefoniga tema kauplusesse Xxxx. Millal see oli, ta ei mäleta. Meesterahvas tahtis talle seda telefoni müüa. Ta kontrollis telefoni IMEI-koodi järgi iCloudi osas. Telefonil oli iCloud peal. Samuti ekraani ülemine nurk oli katkine, seega oleks pidanud ekraani vahetama. Ta keeldus meesterahvalt seda telefoni ostmast. SIM-kaardi pesa ei olnud juba siis, kui meesterahvas selle telefoni talle tõi. Meesterahvas selgitas, et ta võttis selle välja ja kaotas ära. Meesterahval oli kaasas ka mingi Samsung mobiiltelefon, milles kaamera ei toiminud. Meesterahvas tahtis, et ta kaamera ära vahetaks ja nii ta ka tegi. Siis jättis meesterahvas talle selle xxxx niisama, ilma rahata. Seega seda telefoni ta ei ostnud. Meesterahvas selgitas, et leidis telefoni kuskilt vanalinnast. Kuna ta ise tegeleb mobiiltelefonide parandamisega, siis jättis selle xxxx varuosadeks. Et mobiiltelefoni xxxx puhul oli tegemist varastatud esemega tõendavad tunnistaja N Ji (III kd tl 117-120) ütlused, millede kohaselt 08.03.2019 umbes kella 20:30 ajal oli tema poeg A J linnas koos enda sõpradega. Kella 21:00 paiku proovis ta pojale helistada, kuid ühendust temaga ei saanud. Kell 23:00 paiku võttis poeg temaga ise ühendust ja ütles, et tema mobiiltelefon xxxx on ilmselt varastatud. Poja sõnul oli telefon varastatud Musumäel. Telefoni IMEI xxxx. Samuti nähtub 27.06.2019 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (II kd tl 174-178), et R Vle kuulunud ning A Jilt varastatud mobiiltelefon leiti Aleksandr Petrakovi töökohast aadressil Xxxx. Seega leiab kohus, et õiguslikus mõttes on selline tegevus vaadeldav süüteoga saadud vara omandamise ja hoidmisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Aleksandr Petrakov KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu.

Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud mobiiltelefon xxxx oli kas varastatud või kaotatud ehk Aleksandr Petrakovi valdusel puudus õiguslik alus. Kuna meesterahvas, kes mobiiltelefoni Aleksandr Petrakovile tõi ütles, et ta leidis selle vanalinnast ning telefonil oli peal iCloud ning ühtlasti puudus telefonil SIM-kaart, mis näitab seda, et Aleksandr Petrakov pidi võimalikuks pidama, et xxxx mobiiltelefoni näol, mille meesterahvas talle niisama ilma rahata jättis, võib olla tegemist süüteo tulemusena saadud varaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksandr Petrakov pidas võimalikuks ja möönis, ta omandab meesterahvalt süüteo tulemusena saadud vara, s.t subjektiivne koosseis on täidetud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus Aleksandr Petrakovi ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, et Aleksandr Petrakov pani talle inkrimineeritud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.6.4 Mobiiltelefonide xxxx ja xxxx episood Kohus leiab, et I Mi ja M Pi poolt xxxx asuvast xxxx ujulast varastatud mobiiltelefoni xxxx IMEI xxxx ning mobiiltelefoni xxxx IMEI xxxx ja IMEI xxxx omandamine, hoidmine ja turustamine Aleksandr Petrakovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Aleksandr Petrakovi 09.04.2018 kahtlustatavana antud ütluste (VIII kd tl 142-146) kohaselt 14.02.2018 või 15.02.2018 helistas talle tema tuttav I ning pakkus talle ostmiseks kahte mobiiltelefoni. Ta kohtus Iga ning ta ostis I käest mobiiltelefoni Xxxx ja mobiiltelefoni xxxx. Xxxx eest andis ta Ile 35 eurot, kui palju teise telefoni eest andis, ta ei mäleta. Ta sai aru, kust I võttis need mobiiltelefonid, seetõttu ei hakanud ta küsima, kust need pärinevad. Mobiiltelefoni Xxxx müüs ta saidil Okidoki olnud kuulutuse järgi. Kellele ta mobiiltelefoni maha müüs, ta ei mäleta. Mobiiltelefoni xxxx võttis ta lahti varuosadeks, kuna vajas selle mobiiltelefoni ekraani remondi jaoks. Samuti kasutas remondiks teisi sama mobiiltelefoni komponente. Ta kahetseb tehtut ja mõistab, et pani toime kuriteo. Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga (VIII kd 149-151) nähtub, et Aleksandr Petrakov tundis fotodelt ära I Mi, kui isiku, kes müüs kuus mobiiltelefoni, sh xxxx ja Xxxx mobiiltelefoni. Samuti nähtub äratundmiseks esitamise protokollist (VIII kd tl 152-154), et Aleksandr Petrakov tundis ära M Pi, kes koos Iga käis talle mobiiltelefone müümas. Et nende esemete puhul oli tegemist just varastatud asjadega, tõendab Harju Maakohtu 27.02.2019 kohtuotsus nr 1-19-750, millega mõisteti I M ja M P süüdi 14.02.2018 V E kasutuses oleva xxxx (IMEI kood xxxx) ja M K kuuluva mobiiltelefoni Xxxx (IMEI xxxxx ja IMEI xxxx) varguses xxxx ujula meeste riietusruumist xxxx (VIII kd tl 182-185). Seega leiab kohus, et õiguslikus mõttes selline tegevus, varastatud asjade hoidmine ja turustamine vaadeldav süüteoga saadud vara omandamise ja hoidmisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Aleksandr Petrakov KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Samuti on tuvastatud, et Aleksandr Petrakov turustas varastatud Xxxx mobiiltelefoni Okidoki portaalis. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud mobiiltelefonid xxxx ja Xxxx olid varastatud ehk Aleksandr Petrakovi valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et asjad, mida ta omandas, hoidis ja hiljem maha müüs, olid I Mi ja M Pi poolt varastatud. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta omandab, hoiustab ja turustab, on süüteolist päritolu. Kuna Aleksandr Petrakov teadis, et esemed on varastatud I Mi ja M Pi poolt ja et ta omandas, hoidis ja turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus Aleksandr Petrakovi ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, et Aleksandr Petrakov pani talle

inkrimineeritud teo toime kavatsetult, s.t ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.6.5 Mobiiltelefonide xxxx, xxxx ja xxxx episood Kohus leiab, et I Mi ja M Pi poolt xxxx asuvast Xxxx ujulast varastatud mobiiltelefoni xxxx IMEI-kood xxxx, mobiiltelefon xxxx IMEI-kood xxxx, mobiiltelefon xxxx IMEI-kood xxxx ja mobiiltelefon xxxx IMEI-kood xxxx omandamine, hoidmine ja turustamine Aleksandr Petrakovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Aleksandr Petrakovi 09.04.2018 kahtlustatavana antud ütluste (VIII kd tl 142-146) kohaselt 2018. aasta veebruari lõpus, võimalik et 26.02.2018 kella 22:00 paiku helistas talle tema tuttav I ja pakkus talle osta tema käest mitu mobiiltelefoni. Ta kohtus Iga ja ostis viimase käest neli mobiiltelefoni 330 euro eest. Ta ostis xxxx mobiiltelefoni, mobiiltelefoni xxxx ja mobiiltelefoni xxxx. Ta ei küsinud I käest, kust pärinevad need mobiiltelefonid, kuna I ütles talle ise, et telefonid on kaitstud paroolidega, järelikult olid mobiiltelefonid saadud kuriteo toimepanemise teel. Mobiiltelefoni xxxx müüs kuulutuse järgi saidil Okidoki 300 euro eest maha. Mobiiltelefoni xxxx kaotas ta ära. Kaks mobiiltelefoni xxxx müüs ta varuosadeks kuulutuse järgi. Kellele ta maha müüs, ta ei mäleta. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kohtumisele tuli I alati koos oma tuttavaga. Ta kahetseb tehtut ja mõistab, et pani toime kuriteo. Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga (VIII kd 149-151) nähtub, et Aleksandr Petrakov tundis fotodelt ära I Mi, kui isiku, kes müüs kuus mobiiltelefoni, sh kaks xxxx, xxxx ja xxxx mobiiltelefoni. Samuti nähtub äratundmiseks esitamise protokollist (VIII kd tl 152154), et Aleksandr Petrakov tundis ära M Pini, kes koos Iga käis talle mobiiltelefone müümas. Et nende esemete puhul oli tegemist just varastatud asjadega, tõendab Harju Maakohtu 27.02.2019 kohtuotsus nr 1-19-750, millega mõisteti I M ja M P süüdi 26.02.2018 A B kuuluva xxxx, IMEI-kood xxxx, R T kuuluva xxxx IMEI-kood xxxx, I B kuuluva xxxx IMEI-kood xxxx ja S R kuuluva xxxx IMEI-kood xxxx mobiiltelefoni varguses Xxxx SPA Hotelli saunakompleksi meeste riietusruumist xxxx (VIII kd tl 182-185). Seega leiab kohus, et õiguslikus mõttes on selline tegevus vaadeldav süüteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Aleksandr Petrakov KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud mobiiltelefonid olid varastatud ehk Aleksandr Petrakovi valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et asjad, mida ta omandas, hoidis ja hiljem maha müüs, olid I Mi ja M Pini poolt varastatud. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta omandab, hoiustab ja turustab, on süüteolist päritolu. Kuna Aleksandr Petrakov teadis, et esemed on varastatud I Mi ja M Pi poolt ja et ta omandas, hoidis ja turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus Aleksandr Petrakovi ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, et Aleksandr Petrakov pani talle inkrimineeritud teo toime kavatsetult, s.t süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüdistusakti kohaselt on Aleksandr Petrakovi süütegu kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise. Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja põhjendatult viidanud kvalifitseeriva tunnuse KarS § 202 lg 2 p 2 esinemisele. Nimelt tuleneb käesoleval juhul korduvus süüteo faktilisest korduvusest ehk asjaolust, et süüdistatav turustas süüteo toimepanemise tulemina saadud vara 18 korral ja iga uus tegu oli toime pandud uue tahtlusega,

vaatamata sellele, et vara pärines mõnel juhul samast allikast. Seega on KarS § 202 lg 2 p 2 sätestatud isikutunnus tuvastatud sama kriminaalasja raames süüdistatavale inkrimineeritud toime pandud süütegudega. Lisaks sellele on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 20.11.2017 otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 800 eurot, milline karistus on täidetud 01.10.2018. Vastavalt KarRegS § 24 lg 1 p 5 sätetele kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat. Sellest tulenevalt on süüdistataval ka kehtiv karistus KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo eest. Seega on lisaks faktilisele korduvusele tegemist ka juriidilise korduvusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksandr Petrakov pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, s.o KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.7 Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 ettenähtud süüteo inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Aleksandr Petrakov juhtis 04.05.2019 kella 17:08 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (narkojoove – uriinist tuvastatud kokaiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit

(THC-COOH)).

Süüdistatav Aleksandr Petrakovi kahtustatava ülekuulamise protokolli (IX kd tl 57-58) kohaselt tunnistab ta, et juhtis 04.05.2019 kella 17:08 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx reg.märgiga xxxx, olles joobeseisundis. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Viimati enne 04.05.2019 juhtima asumist tarvitas narkootilisi aineid 03.05.2019 öösel. Narkoaineid tarvitab paar korda nädalas. 04.05.2019 mootorsõiduki rooli istus kella 17:00 paiku. Sõitu alustas Xxxx tänavalt ja pidi sõitma xxxx. Liikumise ajal viibisid sõidukis: V, S, A. Enne rooli istumist tundis ennast adekvaatselt, lootis, et selleks ajaks oli juba kaineks saanud. Kui ta sõitis xxxx juures peatas teda politseipatrull ning tehti kiirnarkotest. Testi tulemus oli positiivne ning ta viidi Wismari haiglasse ekspertiisi. Xxxx reg.märgiga xxxx oli ARK andmetel tema tuttava K S nimel, kuid paar kuud tagasi ostis ta sõiduauto tema käest 1300 euro eest (IX kd tl 61). Tunnistaja R J ülekuulamise protokolli (IX kd tl 62-63) kohaselt oli ta 04.05.2019 tööl patrullis koos liikluspatrullpolitseinikuga E V. Kella 17:08 ajal xxxx juures märkas liikuvat mootorsõidukit xxxx reg.märgiga xxxx, mille sõidustiil oli ebastabiilne. Sõiduk liikus suunaga xxxx tn poole. Kontrolliks peatas sõiduauto, andes juhile peatumismärguande töötavate vilkuritega. Juht reageeris ning pidas sõiduki kinni. Kontrollimisel selgus, et mootorsõiduki juhiks osutus Aleksandr Petrakov, kellel esinesid joobetunnused: häiritud reaktsioon, pulsisageus 102 korda minutis, pupilli reaktsioon valgusele aeglane, suurenenud pupill, elav ja omamehelik käitumine, suurenenud aktiivsus, jutukus ja uudishimu. Isikule tehti kiirnarkotest, mille tulmus oli positiivne. Kuna oli alust arvata, et juht oli joobes, siis toimetati ta Wismari haiglasse ekspertiisi. Koos juhiga viibisid autos ka kaasreisijad. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Aleksandr Petrakov istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Aleksandr Petrakov mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (IX kd tl 54), mille kohaselt tuvastati isiku organismist kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THCCOOH). EKEIs läbi viidud uuringuga tuvastatud kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I ja II nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega.

KarS § 424 lg 1 koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootilise aine tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (IX kd tl 55) olevast hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et Aleksandr Petrakovil esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 189/15 (IX kd tl 53) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (uuritava välimus ja käitumine: haigutab; viimase 24 t jooksul seltskonnas joonud alkoholi; vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetused, silmade sidekestade punetus, higistamine; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: kitsad; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel – ebakindlus, sõrme-nina kaitse – ebakindlus, täpsemad liigutused – häiritud; värin sõrmedes, laugudes; oma sõnade järgi tavitas viimati uimasteid või alkoholi: on suitsetanud kanepit). Seega on hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Aleksandr Petrakov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksandr Petrakovi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksandr Petrakov oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Kriminaaltoimikus leiduvate andmete kohaselt on Aleksandr Petrakovi karistatud Harju Maakohtu 22.12.2016 otsusega nr 1-16-11104 KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Harju Maakohtu 20.11.2017 otsusega nr 1-17-8325 tunnistati Aleksandr Petrakov süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära ultuses, s.o 1200 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 22.12.2016 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva, milline karistus asendati KarS § 69 l alusel üldkasuliku tööga ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Aleksandr Petrakovile KarS § 64 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 719 tunni üldkasuliku tööga täitmise tähtajaga 2 aastat. Rahaline karistus jäeti täitmisele iseseisvalt. Aleksandr Petrakovile Harju Maakohtu 22.12.2016 otsusega mõistetud ja kohtuotsuse koostamise seisuga ära kandmata karistus, s.o vangistus 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva asendati Harju Maakohtu 22.12.2016 otsuses nr 1-16-11104 määratud tingimustel KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, lugedes kohtuotsuse koostamise aja seisuga täitmata asendatud karistuseks 454 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 60 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 454 tundi üldkasulikku tööd ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates Harju Maakohtu 22.12.2016 otsuse jõustumisest. Aleksandr Petrakov oli kohustatud üldkasuliku töö tegemist ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 31.01.2018, mistõttu oli varasem karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal kehtiv ja on kehtiv ka käesoleval ajal. Sellest tulenevalt tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis kui see on toime pandud korduvalt. Aleksandr Petrakovi KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta tarvitab narkootikume paar korda nädalas ning käesoleval juhul oli tarvitanud narkootilisi aineid 03.05.2019 öösel, kuid rooli istudes tundis end adekvaatselt ja lootis, et oli juba kaineks saanud. Lähtudes terviseseisundi

kirjeldamise protokollist (uuritava välimus ja käitumine: haigutab; viimase 24 t jooksul seltskonnas joonud alkoholi; vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetused, silmade sidekestade punetus, higistamine; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: kitsad; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel – ebakindlus, sõrme-nina kaitse – ebakindlus, täpsemad liigutused – häiritud; värin sõrmedes, laugudes) ei ole eluliselt usutav, et isik ei saanud oma varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal aru, et tal võib esineda narkojoove. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks ja möönma, et olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid, võib tal mootorsõidukit juhtima asudes esineda joove, teadmises, et teda on ka varem samasuguse süüteo eest juba karistatud, kuid see teadmine ei takistanud tal asumast sõidukit juhtima. Seejuures, arvestades seda, et süüdistatav tarvitab oma sõnade kohaselt narkootilisi aineid paar korda nädalas, saab ta üheselt aru ka sellest, et tal tekib selliste ainete tarvitamisest joove, mida ta on regulaarselt kogenud. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, s.t süüdistatav pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksandr Petrakov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on tegemist kannatanutele otsese varalise kahju tekitamisega varavastaste kuritegude toimepanemise tulemusena. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. KrMS § 310 lõike 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ning kannatanule selgitatakse tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava Deniss Borissovi poolt kavatsetult toime pandud varavastaste süütegudega, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikutele T AS, A A, H T ja OÜ M süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistetavas ja seni hüvitamata ulatuses.

tuleb süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamise võimaluse kaalumisest loobuda ja süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates süü suurust KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, lähtub kohus süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude arvust, tekitatud varalise kahju suurusest ning leiab, et kannatanule tekitatud varaline kahju on märkimisväärne. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat viieteistkümne kelmuse episoodi toimepanemises, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on suur. Samuti tuleb arvestada sedagi, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Deniss Borissovi kasutas ära kannatanu elektroonilise andmebaasi puudusi ning tekitaks kannatanule sellega lühikese aja jooksul olulist varalist kahju. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei ole enda süüd kuritegude toimepanemises tunnistanud ega ka kahetsust avaldanud. Süüdistatav lubas kannatanule järelmaksulepingutest tuleneva võla tasuda nii pea kui tööle saab, kuid arvestades tekitatud kahju suurust ning süüdistataval sissetuleku puudumist ei ole kahju hüvitamise väljavaated lähitulevikus paljulubavad. Süüdistusakti kohaselt on süüdistaja asunud seisukohale, et karistust raskendava asjaoluna tuleks hinnata omakasu ajendit, mis peaks oma sisult tähendama teo toimepanija soovi saada kuriteo toimepanemisega mistahes ainelist kasu. Saades kelmuse tulemusel enda kätte mobiiltelefonid ning sülearvutid müüs süüdistatav need esemed kohe edasi, saades müüdud esemete eest raha. Sellisest süüdistatava poolsest tegevusest on prokurör põhjendatult asunud seisukohale, et menetlusesemeks olev kuritegu on toime pandud omakasu motiivil, s.o käesoleval juhul kannatanule tekitatud varalise kahju arvelt sai süüdistatav varalist kasu. Samas ongi kelmus varavastane kuritegu, millise toimepanemise eesmärgiks on kannatanule varalise kahju tekitamine ja selle tekitatud kahju arvelt kasu saamine. Seetõttu on formaalselt küll tegemist omakasu motiiviga KarS § 58 p 1 mõttes, kuid kuna varavastase kuriteo toimepanemise liikumapanevaks jõuks ongi omakasu, mida on kasu saamise viisi, s.o kuriteoga saamise tõttu taunitav, kuid see ei saa kohtu arvates varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetavat karistust mõjutada. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavale tuleks süü suurust ja süütegude intensiivsust arvestades karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas aga pani süüdistatav kelmused toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, mistõttu peab kohus võimalikuks karistuse mõista siiski suhteliselt alammäära lähedases määras, kuivõrd sanktsiooni alammäär juba ise on suhteliselt range. Hinnates Deniss Borissovi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava süü on süütegude kogumis keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Deniss Borissovile inkrimineeritakse kahe lõpule viidud varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju ning mõlemad kannatanud on esitanud selles osas ka tsiviilhagi. Seejuures on ühele kannatanule tekitatud olulist kahju ning kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et süüdistatav tegutses selle kahju tekitamise nimel intensiivselt ja nägi sellest kuriteost kasu saamise nimel palju vaeva. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Deniss Borissov täitis oma tegevusega ühe KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseeriva tunnuse, mis suurendab käesoleval juhul Deniss Borissovi süü suurust. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav ei ole KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemist tunnistanud ega ole ka avaldanud kahetsust. Seega puuduvad süüdistatava käitumises karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Seega tuleks süü suurusest tulenevalt võtta karistuse määra valikul aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Samas leiab kohus, et kuivõrd tegemist on siiski vaid ühe kvalifitseeriva tunnusega, peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Hinnates Deniss Borissovi süü suurust KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, mille tagajärjel tekkis varaline kahju ning süüdistatav ei ole kannatanule ka varalist kahju hüvitanud. Samas ei ole tekitatud varaline kahju oluline. Silmas tuleb pidada sedagi, et Deniss Borissovi tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis vaieldamatult tähendaks ka suuremat süüd, kuid kvalifitseeriv tunnus tuleneb teiselaadilise varavastase kuriteo toimepanemisest. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist eitanud, mistõttu ei ole tuvastatud ka kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võiks karistuse määra mõjutada. Sellest tulenevalt tuleb karistuse määra määratlemisel lähtuda süü suurusest ja kuriteo toimepanemise intensiivsusest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus, mille kandmiselt ei ole võimalik süüdlast ka täielikult vabastada. Süüdistatava karistusregistri andmetest (VII kd tl 84-86 ja pöördel) nähtub, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest viimane on mõistetud KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kahel korral on karistuseks mõistetud vangistus. Viimasest karistusest on süüdistatav tingimisi vabastatud ja käesolev kuritegu on toime pandud enne viimase otsuse kuulutamist, ülejäänud kuriteod aga määratud katseajal (katseaeg 22.11.2018 kuni 21.11.2019). Sellest nähtub, et eelnev kriminaalmenetlus soovitud mõju ei avaldanud ja süüdistatav pani toime uue samalaadse kuriteo ning pärast eelmise otsuse kuulutamist jätkas teiseliigiliste kuritegude toimepanemist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse siiski vaid ühe kuriteo toimepanemises, peab kohus võimalikuks mõista karituse siiski alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava karistusandmetest (VII kd tl 84-86 ja pöördel) ja kehtivast karistusest. Karistusandmete kohaselt karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 22.11.2018 otsusega KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo eest 6 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja ärakandmata vangistus süüdistatava suhtes kohaldamata 1 aastase katseajaga. Menetlusesemeks oleva KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo pani süüdistatav toime kuue kuu möödumisel eelmise kuriteo toimepanemist, s.t. käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo pani süüdistatav toime 18.10.2018, s.o enne Harju Maakohtu 22.11.2018 otsuse kuulutamist. KarS § 65 lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kuivõrd KarS § 65 lg 1 sõnastuse kohaselt tuleks liitkaristus mõista eelmise otsusega mõistetud karistusega, siis tuleb asuda seisukohale, et KarS § 424 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest mõistetavale karistusele tuleb liita viimase, so Harju Maakohtu 22.11.2018 otsusega mõistetud karistus KarS § 65 lg 1 sätete alusel ning ülejäänud süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude eest, mis on toime pandud pärast viimase otsuse kuulutamist, tuleb mõista eraldi karistused ja liita käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõismisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. KarS § 64 lg 1 alusel samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna süüdistatav ei ole eelmise otsusega mõistetud karistust kandnud, ei ole võimalik liitkaristusest midagi maha arvata. Kuna vaidlusaluste kuritegude puhul on tegemist KarS § 424 ettenähtud kuritegudega, on tegemist samaliigiliste kuritegudega, mistõttu peab kohus KarS § 65 lg 1 alusel karistusi liites võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, suurendades küll üksikaristustest raskeimat, jättes karistused täies ulatuses siiski liitmata. Puutuvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetavate karistuste liitmisse KarS § 64 lg 1 alusel leiab kohus, et tegemist on samaliigiliste kuritegudega, kuigi nendega on riivatud erinevaid õigushüvesid ja kahju on tekitatud erinevatele kannatanutele. Seetõttu peab kohus ka KarS § 64 lg 1 alusel karistusi liites võimalikuks karistusi liita üksikaristustest raskeimat suurendades, jättes mõistetavad karistused täies ulatuses liitmata. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdistatava elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga 8 käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleks käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 22.11.2018 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses. Kuna kohus peab aga eelnevalt kohaldama KarS § 65 lg 1 sätteid, moodustades liitkaristuse KarS § 424 lg 1 ja lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi

vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemise eest karistatud, kuid pärast karistuse tingimisi kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Vaadates ka teisi kuritegusid, mille on süüdistatav toime pannud, nähtub, et süüdistatava seadusevastane käitumine on vaatamata käitumiskontrollile ja teadmisele, et põhiliseks mõistetud karistuse täitmisele pööramise vältimise tingimuseks on hoidumine uute kuritegude toimepanemisest katseajal, hoopis hoogu juurde saanud. Samuti ka varasemalt kohaldatud käitumiskontroll ja teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal tingib ka uue karistuse ja liitkaristuse kohaldamise, ei sundinud süüdistatavat loobuma uute süütegude toimepanemisest. Vaid 2 kuud peale viimase kohtuotsuse jõustumist jätkas süüdistatav süsteemset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistustest vabastamistele, ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Kuivõrd ka üldkasulik töö eeldab käitumiskontrollile allumist ja eeldab, et ei panda toime ka uut kuritegu, siis on süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Seejuures välistab juba kehtiva KarS § 424 lg 4 p 1 sõnastus karistuse tingimisi kohaldamata jätmise, kuivõrd KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega peaks vähemalt osa karistusest reaalselt ära kandma. KarS § 74 lg 5 sõnastuse kohaselt (lause 3) kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras. Seega uuesti karistuse kandmiselt vabastamisel tuleks süüdistatav allutada elektroonilisele valvele, mis tähendab seda, et karistus jäetakse kohaldamata täies ulatuses. Elektroonilise valve eesmärk on küll teatud piirangute seadmine süüdlasele, kuid seda ei saa võrdsustada vangistusega. Selline võimalus on aga KarS § 424 lg 4 p 1 sõnastuse kohaselt välistatud. Samuti rikkus süüdistatav eelmise karistuse täitmisele pööramata jätmise kõige olulisemat tingimust, s.t pani toime terve rea varavastaseid kuritegusid ning lisaks sellele jättis täitmata temale käitumiskontrolli ajaks pandud kohustused. Seega tuleb mõistetav liitkaristus pöörata täitmisele täies ulatuses. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, mis muudab selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis on antud juhul tuvastatud süüdistataval narkojoove ja lisaks sellele on ta ka eelnevalt toime pannud liiklusalase kuriteo

ning juhtinud sõidukit, olles samuti narkojoobes. Seega viitavad süüdistatava karistusandmed üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et süüdistatav võib liiklusalaseid süütegusid toime panna ka edaspidi ning tema käitumine liikluses annab aluse asuda seisukohale, et ta on sõiduki juhina ohtlik. Seega on täidetud lisakaristuse kohaldamise tingimused. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt vangistus ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on isik liikluses jätkuvalt ohtlik ja seda nii toime pandud süüteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ka peale vangistuse ära kandmist, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süü suurust, leiab kohus, et proportsionaalne lisakaristus antud juhul on alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra. Aleksandr Petrakov Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 202 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd KarS § 202 lg 2 p 2 puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt töötab ta P OÜ-s, kuid kohtule ei ole süüdistatav selle kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Küll nähtub varasemast kohtuotsusest, et süüdistatavat on samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning samamoodi karistati ka juriidilist isikut P OÜd, millise äriühingu juhatuse liikmeks oli Aleksandr Petrakov. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (VII kd tl 82-83 pöördel) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2018 aasta jooksul oli vaid 750 eurot, s.o oluliselt alla elatusmiinimumi. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Samas nähtub isiku karistusandmetest, et talle määratud rahalised kohustused väärteo- või kuriteo toimepanemise eest määratud või mõistetud rahatrahvide ja rahalise karistuse näol on isik tasunud, mis viitab sellele, et mingisugune rahaline sissetulek on tal olemas. Samas viitavad süüdistatava karistusandmed sellele, et isikut on ka varem KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatud rahalise karistusega, mis on isikul tasutud. Seega ei ole varasem rahaline mõjutamine karistuse liigina oodatud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega on süüdistatava rahaline mõjutamine jäänud tulemuseta karistusliigiks ning on ennast ammendanud. Seetõttu tuleks süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates süü suurust KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist ning süüdistatava eesmärgiks oli süüteo tulemusena saadud vara realiseerimine ning sellest kasu ja elatisvahendite saamine ning kuriteo toimepanemisega täitis süüdistatav ka oma eesmärgi, saades turustatud esemete eest raha või kasutas süüteo tulemusena saadud ja omandatud vara tagavaraosadena remonditavate seadmetel. Seejuures on tuvastatud, et süüdistatav tegeles süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisega regulaarselt ning seega oli selline käitumine süüdistatava peamiseks sissetulekuallikaks.

Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h omandatud ja ka turustada püütud eseme väärtust, ja kogust. Süüdistatav ise tunnistas oma süüd ja teadis, et kõikide esemed olid saadud kuriteo toimepanemise tulemusena ning nagu kohus tuvastas juba eelpool, pani Aleksandr Petrakov süüteo toime kavatsetusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü on üle keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Hinnates Aleksandr Petrakovi süü suurust KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus süüdistatava karistusregistri andmetele (VII kd tl 78-81), millest nähtub, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja teda on varasemalt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades, et isikut on ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (VII kd tl 78-81), mille kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust, s.h on isikut karistatud ka KarS § 424 järgi. Kuivõrd aga eelmine karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest, mis tingib käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo kvalifitseerimise KarS § 424 lg 2 järgi, on

mõistetud mitu aastat tagasi, peab kohus siiski võimalikuks kohaldada karistust alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest mõistetakse KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on karistuste liitmisega eriliigiliste kuritegude eest, millega riivatakse erinevaid õigushüvesid, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust, kuid jättes karistused siiski täies ulatuses liitmata. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse täielikult karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Samuti oleks mõistetud vangistusest süüdistatava tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga ning selle välistab ka asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, kusjuures KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Isegi juhul, kui KarS § 424 lg 4 p 1 säte ei välistaks karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist, ei ole süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu oleks esmakordne. Karistusandmete kohaselt karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 22.12.2016 otsusega samalaadse (KarS 424) kuriteo eest 6 kuulise vangistusega, millisele karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise otsusega mõistetud vangistus ja liikaristus asendati üldkasuliku tööga. Sellele järgnevalt Harju Maakohtu 20.11.2017 otsusega nr 1-17-8325 tunnistati Aleksandr Petrakov süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära ultuses, s.o 1200 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 22.12.2016 otsuses mõistetud ja ära kandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva, milline karistus asendati KarS § 69 l alusel üldkasuliku tööga ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Aleksandr Petrakovile KarS § 64 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 719 tunni üldkasuliku tööga täitmise tähtajaga 2 aastat. Rahaline karistus jäeti täitmisele iseseisvalt. Aleksandr Petrakovile Harju Maakohtu 22.12.2016 otsusega mõistetud ja kohtuotsuse koostamise seisuga ära kandmata karistus, s.o vangistus 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva asendati Harju Maakohtu 22.12.2016 otsuses nr 1-16-11104 määratud tingimustel KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, lugedes kohtuotsuse koostamise aja seisuga täitmata asendatud karistuseks 454 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates Harju Maakohtu 22.12.2016 otsuse jõustumisest. Aleksandr Petrakov oli kohustatud üldkasuliku töö tegemist ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 31.01.2018. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 07.01.2019 Harju Maakohtule erakorralise ettekande

Aleksandr Petrakovi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Aleksandr Petrakov hoidis kõrvale üldkasulikust tööst. Kriminaalhooldusalune ei järginud 06.12.2018. a koostatud üldkasuliku töö tundide ajakava, samuti ei teavitanud ta ametnikku takistavatest asjaoludest. Harju Maakohtu 13.02.2019 määrusega pöörati Aleksandr Petrakovile Harju Maakohtu 20.11.2017. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 1 kuu vangistust täitmisele. Tulenevalt 01.07.2019 kriminaalhooldaja ettekandest (IX kd tl 69-72) eitab Aleksandr Petrakov probleemi sõltuvusainetega ning ei pea vajalikuks ka ravile asumist. Kuna isik on ka varem joobes juhtimise eest saanud karistada ning pole oma vigadest õppinud ning ei tunnista probleemi, siis peab kriminaalhooldaja vajalikuks määrata isikule karistuseks vangistus. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav korduvalt näidanud nii kohusetunde kui õiguskuulekuse puudumist, mis peaks välistama ka tema allutamise kriminaalhooldusele või järelevalvele. Seetõttu ei oleks võimalik jätta ei süüdistatavale mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata ega ka asendada mõistetavat karistust üldkasuliku tööga, kuivõrd mõlemal juhul peaks süüdistatava allutama taas käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja esitatud kohtueelsest ettekandest saab aga üheselt teha järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja on eelnevalt kriminaalhoolduse ajal käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Samas leiab kohus, et kuigi süüdistataval oli üldkasuliku töö tegemisega raskusi ja osa tegemata üldkasulikust tööst pöörati täitmisele, oli tegemist siiski vaid 30 päevase vangistusega, mis täitmisele pöörati ja lisaks sellele leiab kohus, et süüdistatavale olid määratud kohustused, mis olid talle määratud 2015., 2016 ja 2017. aasta kohtuotsustega, s.o suhteliselt kaua aega tagasi. Seetõttu peab kohus siiski võimalikuks jätta osa karistusest tingimisi kohaldamata. Kuna aga süüdistatavat on karistusandmetest tulenevalt korduvalt karistatud, siis ei pea kohus võimalikuks määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lühiajalist vangistust, vaid siiski pikemat vangistust ja puutuvalt katseaega leiab kohus, et katseaeg peab olema pikem, et süüdistatav taaskord käitumiskontollile allutatuna saaks lõpuks aru õiguskuulekuse vajalikkusest. Kuivõrd süüdistatav on kõigil juhtudel juhtinud sõidukit narkojoobe seisundis, siis leiab kohus, et süüdistatavale tuleb panna ka kohustus katseajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, mis muudab selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud, et süüdistatavat on varem samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, s.o mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis ning käesoleva kriminaalmenetluse menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemisel tuvastati süüdistataval taas narkojoove ja lisaks sellele on ta eelnevalt toime pannud ka teisi liiklusalaseid väärtegusid. Seega viitavad süüdistatava karistusandmed üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et süüdistatav võib liiklusalaseid süütegusid toime panna ka edaspidi ning tema käitumine liikluses annab aluse asuda seisukohale, et ta on sõiduki juhina ohtlik. Seega on täidetud lisakaristuse kohaldamise tingimused.

Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt vangistus ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on isik liikluses jätkuvalt ohtlik ja seda nii toime pandud süüteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ka peale vangistuse ära kandmist pikemaks ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süü suurust, leiab kohus, et proportsionaalne lisakaristus antud juhul on alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra.

Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamine (protokoll nr 441/29), joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1503T ja selle lisa 2/1503T (IX kd tl 12-14) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove ja sellest tulenevalt ka kuriteokoosseis. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud (IX kd tl 11-12) jätta süüdistatava kanda täies mahus. Süüdistatava Aleksandr Petrakovi menetluskuludeks on määratud kaitsjale Liis Suik makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on varasemalt süütegusid toime pannud ja teda on eelnevalt kohtu poolt korduvalt karistatud. Seega uusi süütegusid toime pannes oli ta teadlik asjaolust, et uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud jäävad taas tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamine (protokoll nr 189/15), joobeseisundi tuvastamise saatekiri 591T ja selle lisa 2/591T (IX kd tl 52-55) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove ja sellest tulenevalt ka kuriteokoosseis. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud (IX kd tl 52, 54) jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllalased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

DVD-plaat videosalvestusega Deniss Borissovi T külastusest (ümbrik 11), millel on kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. CD-plaat kõnesalvestisega 112 numbrile (ümbrik 12), millel on kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. CD-plaat videosalvestusega M OÜ esindusest ja 27.08.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (ümbrik 14), millel on kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. CD-plaadid Xxxx videosalvestusega ja 12.07.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (ümbrik 15), Xxxxi videosalvestusega ja 11.07.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (ümbrik 16), Xxxx Xxxx videosalvestusega ja 10.07.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (ümbrik 17) ning Xxxx videosalvestusega ja 11.07.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (ümbrik 18), millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Põhja prefektuuri asitõendite laos (akt 2019-1163) on hoiustatud mobiiltelefon Xxxx IMEI xxxx, xxxx. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et nimetatud telefoni varastas Deniss Borissov H Tilt, kes on selle vara väärtuses esitanud ka tsiviilhagi. Kuivõrd asja omanik on teada, tuleb asi KrMS 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asja omanikule H Tile, vähendades asja väärtuse võrra ka H Ti esitatud tsiviilhagi.

KONTROLL

SAADUD

TÕENDITE

SEADUSLIKKUSE

Süüdistatava Deniss Borissovi kaitsja taotles kohtule esitatud kaitseaktis ja ka kohtuistungil, et kohus kontrolliks jälitustoimingutega tõendite saamise seaduslikkust ja kas jälitustoimingud on läbi viidud kohtu antud loas märgitud ajavahemike piires. Kohus kontrollis jälitustoimikuid ning tuvastas alljärgnevat. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalasja lahendav kohus õigustatud ja kohustatud kontrollima, kas prokuratuuri määratud jälitustoiminguga tõendi saamisel on järgitud seaduse nõudeid, s.h jälitustoimingu lubatavuse eeldusi. Seejuures peab kohus eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates poole taotlusel kontrollima, kas tõendi kogumisel järgiti seaduse nõudeid ja tuvastama kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused täidetud. Seejuures lasub kohtu kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohtule esitatud jälitustoimikust nähtuvalt on avatud kaks jälitustoimikut, milledest ühes olid seotud isikuteks V OÜ ja selle äriühinguga seotud R G. Jälitustoimikute avamisele eelnenud informatsioon andis aluse arvata, et eelmärgitud juriidiline isik ja R. G tegelevad varastatud telefonide kokkuostuga ja nende edasimüügiga nii kohapeal kui ka Venemaale ning äriühingu majandustegevus näitab samas kahjumit, kuid käive suureneb ning äriühingu kontol liiguvad arusaamatud rahalised vahendid. Seetõttu on prokuratuur 09.10.2018 esitanud Harju Maakohtule taotlused lubada läbi viia jälitustoiminguid alates 11.10.2018 kuni 11.12.2018. Harju Maakohtu 10.10.2018 määrustega on vastavasisulised load ka antud ning neid on vastavate taotluste alusel ka pikendatud 10.12.2018 määrustega. Lisaks sellele on prokuratuur andunud kohtueelsele menetlejale lubasid muude jälitustoimingute tegemiseks, milliste teostamiseks kohtu luba vajalik ei ole ja milliseid on ettenähtud tähtaja jooksul pikendatud. Sellele järgnevalt taotles prokuratuur Harju Maakohtult luba järgmiste jälitustoimingute läbiviimiseks, milleks samuti Harju Maakohus 11.12.2018 loa väljastas ja 11.02.2019 ka pikendas. Jälitustoimingute tulemusena tuvastati süüdistatava Aleksandr Petrakovi seotus jälitustoimingutele allutatud isikutega ning 12.03.2019 taotleti Harju Maakohtult luba jälitustoimingute teostamiseks ka A. Petrakovi suhtes ning vastavasisuline luba ka anti. Seejuures taotleti ettenähtud tähtaegade piires varasemalt kohtu poolt antud lubade pikendamist

ning Harju Maakohtu määrustega pikendati lubasid jälitustoimingute teostamiseks kuni 11.06.2019. Seega veendus kohus jälitustoimingute lubatavuse eelduseks olnud prokuratuuri lubade ja taotluste ning kohtu lubade olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Käesolevas kriminaalasjas tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omavate isikute suhtes oli prokuratuuri vastava taotluse alusel maakohus andnud jälitustoiminguteks load ajavahemikuks 11.10.2018 kuni 11.12.2018 k.a ja lubasid on pikendatud ajavahemikuks 12.12.2018 kuni 11.02.2019, 12.02.2019 kuni 11.04.2019 ja 12.04.2019 kuni 11.06.2019. Samuti on antud lubasid jälitustoiminguteks ajavahemikuks 13.03.2019 kuni 13.05.2019. Teise jälitustoimiku avamise aluseks oli teave selle kohta, et Paldiski linnas tegeleb isikute grupp tulirelvade ja laskemoona käitlemisega. Sellest teabest tulenevalt allutati jälitustoimingutele P K ja A M. Prokuratuur väljastas ise jälitustoimingute lubasid jälitustoiminguteks, milleks ei olnud kohtu luba vaja ning taotles luba nõudvate jälitustoimingute teostamiseks luba Harju Maakohtult, millised load ka anti. Sellele järgnevalt allutati jälitustoimingutele veel üks isik, kes käesolevasse kriminaalmenetlusse ei puutu ning M V. Selleks taotles prokuratuur vastavat luba Harju Maakohtult ja maakohus selle loa ka väljastas. Enne jälitustoiminguteks lubade tähtaegade lõppemist taotles prokutauur kohtult jälitustoimingute pikendamist ning Harju Maakohus pikendas jälitustoiminguteks antud lubasid. Käesolevas kriminaalasjas tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omavate isikute suhtes oli prokuratuuri vastava taotluse alusel maakohus andnud jälitustoiminguteks load ajavahemikuks 24.05.2019 kuni 24.07.2019 k.a ja lubasid pikendatud ajavahemikuks 25.07.2019 kuni 24.09.2019. Eelmärgitud andmetest tulenevalt veendus kohus jälitustoimingute lubatavuse eelduseks olnud prokuratuuri lubade ja taotluste ning kohtu lubade olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Lisaks sellele, kas jälitustoimingute tegemine on jäänud väljastatud lubades märgitud ajalistesse piiridesse, peab kohus tuvastama, kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused täidetud. KrMS § 1262 lg 2 on esitatud ammendav loetelu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisudest, milliste puhul võib teha jälitustoiminguid ning sellesse loetellu kuuluvad nii jälitustoimingutele allutatid R G kui ka hiljem Aleksandr Petrakovi suhtes tõusetunud esialgne kahtlustus, so KarS § 202 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Samuti tuvastati teises jälitustoimikus toimingutele allutatud isikute suhtes jälitustoiminguid KarS 414 ettenähtud kuritegude kahtlustuses läbi viies Deniss Borissovi seotus KarS 199 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Seejuures kuuluvad nii KarS 414 kui ka § 199 ettenähtud kuriteo eelmärgitud loetellu. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt ei ole jälitustoiminguid läbi viidud lubadest tuleneva ajavahemiku väliselt. Osa jälitustoimingutest on aga lõpetatud enne loas mägitud tähtaega. Tõendite kogumise järgselt on Aleksandr Petrakovile esitatud süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja Deniss Borissovile KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises, millised kuriteokoosseisud kuuluvad eelmärgitud ammendavasse loetellu, milliste kuriteokooseisude esinemisel võib jälitustoiminguid teha. KrMS § 1261 lg 2 sätete kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Jälitustoimingute protokollidest ilmnes, et R. G ja A. Petrakov suhtlesid omavahel ja suhtlusest oli võimalik järeldada, et suhtluse teemadeks on varavastaste kuritegude toimepanemine, kuid tõendamisesemeks olevate asjade üleandmine toimus toimus varjatult ja erinevates kohtades, milliseid ei olnud võimalik muude menetlustoimingutega tuvastada. Seejuures ilmnesid suhtlusest ka Deniss Borissovi poolt toime pandud kuritegude üksikasjad, milliseid varem ei suudetud tuvastada ja suhtluse tuvastamise järgselt oli võimalik seostada Deniss Borissovit ka

karS 209 ettenähtud kuritegude toimepanemisega. Lisaks R G ja Aleksandr Petrakovi suhtes läbi viidud jälitustoimingutele viidi jälitustoiminguid läbi ka teiste isikute kahtlustuse tõttu KarS 414 ettenähtud kuritegude toimepanemises, kuid nende isikutega võttis ühendust Deniss Borissov ja suhtlusest ilmnes Deniss Borissovi poolt KarS 199 ettenähtud kuriteo toimepanemine ja varastatud sõiduki toimetamine Eesti Vabariigist välja. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, siis põhilisteks tõenditeks ongi jälitustoimingute tulemusena talletatud teave, mille alusel sai asuda koguma muid tõendeid ja seostada omavahel saadud teavet. Seega on tegemist süütegudega, mille tagajärjed on kannatanute ütlusest tuvastatavad, kuid kuritegude toimepanemise täpseid asjaolusid teavad vaid süüteo toimepanijad ise ning kriminaalmenetluses on tuvastatud vaid see osa, mida oli võimalik tuvastada jälitustoimingutega ja alles sellele järgnevalt koguda täiendavaid tõendeid. Seega ei olnud tõendamiseseme asjaolusid võimalik tuvastada ega fikseerida teiste tõendikogumisviisidega. Seetõttu võib antud juhul väita, et käesolevas kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei olnud võimalik ja ka jälitustoimingutega oli nende kogumine oluliselt raskendatud. Tõendite kogumine jälitustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna varavastaste süütegude toimepanemise asjaolude kohta tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli süüdistatavate välise käitumise tõttu võimatu. Kontrollides kohtuliku arutamise ajal kohtule esitatud jälitustoimikut ning võrrelnud nii prokuröri taotlusi kui ka eeluurimiskohtunike määrusi, samuti prokuröri lubasid muude, kuid eeluurimiskohtuniku luba mittevajavate jälitustoimingute läbiviimiseks kohtule kohtuistungil esitatud kriminaaltoimiku materjalidega, mida kohtuistungil vahetult uuriti, asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute teostamine käesolevas kriminaalasjas oli nii vajalik kui ka vältimatu. Kui kriminaalmenetluse alustamisel oli tekkinud kahtlus ühe isiku suhtes varavasaste kuritegude toimepanemises, siis jälitustoimingute läbiviimise järgselt teisi tõendeid kogudes tuvastati varavastaste kuritegude toimepanemine mitme isiku poolt, kelle süüküsimus lahendati käesolevaks ajaks jõustunud kohtulahenditega. Kohus leiab, et avalike menetlustoimingutega ei oleks olnud võimalik tõendeid koguda, kuivõrd tõendite olemaolu võimalikkusest ja kuritegude toimepanemisega seotud isikute ringist saadi teada alles jälitustoimingutega. Jälitustoimingute tegemata jätmisel ei oleks neid tõendeid olnud võimalik koguda. Seejuures oli just jälitustoimingute tulemusena võimalik kindlaks teha kuritegude toimepanemisega seotud isikute konkreetne ring, kuritegude toimepanemise ajavahemik ja ulatus ning iga isiku osavõtu aste ja roll kuritegude toimepanemisel. Avalike menetlustoimingutega enne jälitustoimingute läbiviimist ei oleks olnud võimalik selliseid tõendeid koguda. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et just jälitustoimingute tulemusel saadud informatsiooni tõttu oli võimalik välja selgitada võimalikult palju kuritegude tehiolusid, kuivõrd tunnistajaid kui selliseid, kes jälitustoimingute väliselt teaksid tõendamiseseme asjaolusid, ei olnud. Seetõttu piirdus asjaga seotud isikute ring süüdistatavatega ja kannatanutega käesolevas asjas ja jälitustoimingutesse kaasatud isikutega ning isikutega, kelle suhtes alustati kriminaalmenetlust ja kes on käesolevaks ajaks varavastaste kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud. Seega oli tegemist suletud isikute ringiga, kes oma tegemistesse kedagi teist ei pühendanud. Seejuures ei olnud enne jälitustoimingute läbiviimist üldse võimalik süüdistatavaid kuritegude toimepanemisega otseselt seostada. Menetluse alustamise ajal kogutud tõendid andsid informatsiooni teiste isikute võimalikust õigusvastasest käitumisest, kuid selle informatsiooni alusel ei oleks olnud võimalik käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavaid käesolevaks ajaks neile inkrimineeritud süütegudega seostada. Jälitustoimingu lubade taotlustes ja nende läbiviimiseks antud lubadest nähtub üheselt põhjendatud kahtlus KrMS § 1262 lg 2 märgitud kuritegude toimepanemise kohta ning jälitustoiminguid tegemata ei oleks olnud võimalik kuriteokahtluse kontrollimiseks tõendeid koguda. Seejuures just tänu jälitustoimingutele suudeti tuvastada õigusvastaselt käitunud konkreetsed isikud. Seetõttu leiab kohus, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kui jälitustoimingutega ei olnud võimalik ja alustades avalike menetlustoimingutega oleks ilmselgelt kahjustatud alustatud kriminaalmenetluse huve ja olulised tõendid oleks jäänud kogumata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimise

eeldused olid täidetud, jälitustoimingud oli seaduslikud ja jälitustoimingutega saadud tõendid on lubatavad.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.