Liiklussüüteod

Ülejäänud osa mõistetud karistusest, so 11 (üheteistkümne) kuu pikkune vangistus, jätta tingimisi kohaldamata 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui L.E ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal kohtuotsuse p-des 4-6 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul arvates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus e-toimikus kättesaadav 27.03.2020 alates kella 15.00-st. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates motoveeritud otsuse avalikustamisest. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse kohtumääruse alusel apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: L.E, olles 25.11.2015 karistatud Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, uuesti, st korduvalt ja tahtlikult juhtis 07.03.2020. a. kella 19:06 paiku Harjumaal, Tallinnas, Sõle tänav xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,24 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,12 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega L.E pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - kahtlustatava L.E ütlused (tlk.4); - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk.7); - tunnistaja R R ütlused (tlk.5-17); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tlk. 19-20); - karistusregistri teade (tlk.23); - kohtuotsus (tlk.24-26); - õiend (tlk.27). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on L.E-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistust kergendava asjaoluna nägi prokurör süüdistatava poolset süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavad asjaolud prokuröri arvates puuduvad. Prokurör taotles L.E süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra. L.E poolt kandmisele kuuluvast vangistusest palus prokurör KarS § 74 lg 1, 2 alusel koheselt täitmisele pöörata 1 kuu pikkune vangistus ning ülejäänud, s.o 11 kuu pikkune vangistus jätta täitmisele pööramata juhul, kui L.E ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Prokurör leidis, et L.E-le tuleb panna katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel lisakohustused mitte

tarvitada alkoholi ja osaleda sotsoaalprogrammis. Täitmisele pööratud osavangistuse alguseks palus prokurör lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 07.03.2020. Süüdistatava seisukoht: L.E tunnistas kohtuistungil oma süüd ning avaldas kahetsust. Süüdistatav selgitas, et on pere ainukene toitja, tema ülalpidamisel on naine ja 4-kuune laps. Tal on olemas töökoht, tööandja on mõistlik ning seega on tal võimalik teha üldkasulikku tööd. Oma viimases sõnas lisas L.E , et käitus halvasti ning soovib, et talle antaks võimalus olla koos perega. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud ning tõendid lubatavad. Kaitsja märkis, et tema kaitsealust on küll varem sama kuriteo eest karistatud, kuid see oli 2015-ndal aastal. Kaitsja viitas samuti, et L.E puhul on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus. Kaitsja ei nõustunud prokuröri karistusettepanekuga ja leidis, et kaitsealusele mõistetav vangistus tuleks asendada täies ulatuses ühiskondlikult kasuliku tööga – L.E-l on ülal pidada naine ja väike laps. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid, asub seisukohale, et L.E süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Süüdistatav L.E tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas süüdustatav ennast süüdi ja selgitas, et ta juhtis 07.03.2020 mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, olles joobeseisundis. Tarvitatud alkoholi koguse osas märkis L.E , et jõudis ajavahemikul kella 12.00-18.00 juua 5 purki õlut. Süüdistatava ütluste järgi seisis tema sõiduk Sitsi tänaval, kuid see oli vaja viia Sõle tänavale, autoga sõitmist alustas ta kell 19.00. Kui oli umbes 5 minutit sõitnud, siis andis politseipatrull talle peatumismärguande. Ta peatas sõiduki Sõle tänaval, kus tal paluti esitada dokumendid ning puhuda alkomeetrisse. Tal tuvastati joove 1.12 mg/l. Süüdistatav nentis, et ta kahetseb toimepandut (tlk. 14). Tunnistaja R R selgitas (tlk. 15-17), et ta oli 07.03.2020 tööl koos abipolitseinik A M N, kellega nad peatasid kella 19:06 ajal Tallinnas, Sõle tn. 23 juures sõiduauto xxxx r/n xxxx. Sõidukil ei olnud liiklusregistri päringu järgi läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning sõiduki vastutajal kasutajal oli taastamata juhtimisõigus. Tunnistaja selgitas, et nad peatasid sõiduki Sõle tn.23 sünnitusmaja parklas, juhiga suheldes närkasid viimasel koordinatsiooniprobleeme ning tundsid alkoholilõhna. Kontrolli käigus selgus, et autot juhtis L.E , kellel nad tuvastasid indikaatorvahendiga alkoholijoobe 1,59 mg/l. Juht toimetati menetlustoiminguteks Kesklinna politseijaoskonda, kus tema lõplikuks alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus fikseeriti 1,12 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tlk.18) nähtub, et 07.03.2020 kasutati L.E Jakvolevi suhtes taadeldud indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus (nr.A418885), mille näit oli positiivne. Indikaatorvahend lõplik näit oli 1,59 mg/l. Samuti kontrolliti L.E joovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest (9510EE), mille lugem oli 1,24 mg/l (laiendmääramatus 0,12 mg/l) ning lõplik mõõtetulemus 1,12 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tlk.19-20) nähtub, et 07.03.2020 esines

L.E-l silmade punetus, tema reaktsioon selle kiirus ja kõne olid aeglased, koordinatsioon kohati väga häiritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et L.E-le ette heidetav tegu, so sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ehk alkoholijoobes, on tõendatud. Sündmust tunnistab süüdistatav ise, tunnistaja on kirjeldanud sõiduki peatamist tinginud asjaolusid, esmamuljet juhist ja süüdistatavaga läbi viidud menetlustoiminguid. Süüdistataval tuvastatud joobeaste on fikseeritud tõendusliku alkomeetriga, mõõtetulemust ei ole vaidlustatud. Lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördel süüdistatavaga vahetult kokku puutunud politseiametnikud kirjeldanud L.E-l esinenud väliseid joobetunnuseid. Toimikus on L.E karistusregistri õiend, süüdistataval on kehtiv karistus KarS § 424 järgi. Seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohus leiab, et L.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta tarvitas alkoholi pool päeva ja teadis seega enne rooli minemist, et ta pole kaine. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aasta pikkune vangistus. Kohtu hinnangul tuleb L.E kahetsust arvestada asjas kergendava asjaoluna: kohtule paistis isiku kahetsus siiras. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. L.E süü suuruse osas märgib kohus, et see on keskmisest suurem. Arvestada tuleb asjaoluga, et L.E juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, tuvastatud näit ei olnud nn kriminaalse joobe miinimumilähedane, vaid oluliselt suurem. Samuti on teda varasemalt samalaadse teo eest juba kriminaalkorras karistatud (vt. tlk.23-24). Süü suuruse hindamisel ei saa kohus mööda vaadata sellest, et sõiduk, mida L.E juhtis, ei olnud läbinud kohustusliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, samuti puudus süüdistataval kehtiv juhtimisõigus, so süüdistatav ei oleks tohtinud sõidukit juhtida ka kaine peaga. Kahetsusväärne on see, et süüdistatav on sõidukist rääkinud kui oma sõidukist ning ta on selle vastutav kasutaja. Kohus märgib, et kuna KarS § 424 lg 2 puhul ei näe seadus ette kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust, siis pikemalt selle karistusliigi sobivuse osas pole pasklik peatuda. Norm näeb ette karistuseks kuni 4 aasta pikkuse vangistuse, KarS § 424 lg 4 p 1 järgi ei jäeta mõistetavat vangistust täielikult tingimisi kohaldamata. Käesoleval juhul nõustub kohus prokuröri loogikaga selles, et L.E süü suurust silmas pidades on karistuse eesmärgid täidetavad šokivangistusega. L.E-l tuvastatud joove oli suur, indikaatorvahendi kasutamise protokollil kajastuvate kirjeldustele tuginevalt võib järeldada, et süüdistatav oli peatamise hetkel ebaadekvaatne. Süüdistatav sõitis ja ta peeti kinni kohas, kus igapäevaselt liigub rohkem inimesi, s.o haigla läheduses. Vaatamata sellele, et tegemist oli laupäevase päevaga, oli risk selleks, et süüdistatav põhjustab liiklusõnnetuse, kohtu hinnangul väga suur. Kohus on juba eelnevalt käsitlenud sõiduki tehnonõuetele vastavuse ja süüdistatava juhtimisõiguse küsimust. Kohtu hinnangul vastab L.E süü suurusele ja karistuse eesmärkidele 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, millest kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks tuleb lugeda 1 kuu. Ülejäänud osas on KarS § 74 sätteid arvestades otstarbekas jätta vangistus täitmisele pööramata.

Kohtu hinnangul võib L.E allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele ning kontrollile avaldada positiivset mõju. Samuti on L.E puhul vältimatu katseajaks lisakohustuste määramine KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel. Alkoholi tarbivale ja teiskordselt selle mõju all rooli istuvale inimesele võib mõjuda distsiplineerivalt keeld mitte tarvitada katseajal alkoholi, samuti osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja pikkuse osas märgib kohus, et paraku on ka joobes juhtimine selline kuritegu, mille uuesti toimepanemise tõenäosus on üpris suur. Hoidmaks ära uut sarnast kuritegu peab inimene muutma oma tarbimis- ja käitumisharjumusi ning hoiakuid. Katseaeg ei saa seetõttu olla minimaalne vaid järelevalve peab olema mõnevõrra pikem. Kohus leiab, et L.E suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht L.E puhul keskmisest kõrgem: vaatamata eelmisele karistusele samaliigilise teo eest asus süüdistatav uuesti sõiduki rooli, olles alkoholijoobes. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et alkoholi tarvitades ei suuda ta teadvustada endale, et tuleb mootorsõiduki juhtimisest hoiduda. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:

Kriminaalasja juurde on asitõendiks võetud mootorsõiduk xxxx r/n xxxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Kuivõrd L.E karistus on kohtu hinnangul eripreventiivset eesmärki igakülgselt täitev ning süüteo vahendi konfiskeerimise vajadus puudub, siis tuleb sõiduauto KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel seega kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule või vastutavale kasutajale. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.