Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2020, Tartu (kirjalikus menetluses)
Kriminaalasja number
1-19-9307
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. jaanuari 2020 määrus, millega jäeti Alari Ujoki suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega asendamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Alari Ujoki (ik 39412302734) kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, määruskaebus
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
Tartu Maakohtu 22.11.2019 määrusega kohaldati A. Ujoki suhtes kaheks kuuks tõkendina vahistamist, s.o kuni 22.01.2020. A. Ujok pani kahtlustuse kohaselt toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 21.01.2020 maakohtule taotluse
pikendada A. Ujoki suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist kahe kuu võrra, s.o kuni 22.03.2020. Tartu Maakohtu 21.01.2020 määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati.
A. Ujok esitas 27.11.2019 maakohtule taotluse asendada tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega.
Tartu Maakohtu 10.12.2019 määrusega jäeti A. Ujoki taotlus rahuldamata.
A. Ujok esitas 10.12.2019 maakohtule uue taotluse, soovides jätkuvalt tema suhtes kohaldatud vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega.
Tartu Maakohtu 09.01.2020 määrusega jäeti ka seekordne A. Ujoki taotlus rahuldamata.
A. Ujokile esitati esialgu kahtlustus süstemaatilises juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Käesolevaks ajaks on sellele lisandunud ka kahtlustused KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi. Kuna tõkendina vahistamise kohaldamisel kontrollis kohus A. Ujoki kahtlustust KarS § 4231 järgi ja lisandunud ei ole seda kahtlustust välistavaid tõendeid, ei pea maakohus vajalikuks kahtlustuse põhjendatusel ka pikemalt peatuda. Täienenud kahtlustuse kohta on kriminaalasja materjalide hulgas kannatanute ülekuulamised nii varguse kui kelmuste asjaolude kohta, hagiavaldused, tunnistajate ülekuulamise protokollid, vastused erinevatele päringutele, sideettevõtjalt saadud andmete protokollid ja asitõendite vaatlusprotokollid. A. Ujoki seisukoht täienenud kahtlustuse kohta on endine, s.o tema end süüdi ei tunnista, ta tunnistab küll kohal viibimist, kuid mitte kuritegelikku käitumist.
A. Ujoki vahistamise aluseks on uute kuritegude toimepanemise oht, mis tuleneb eelkõige temale esitatud kahtlustustest kui ka tema varasematest karistustest. Nimelt on A. Ujok varasemalt korduvalt nii kriminaal – kui ka väärteokorras karistatud isik. Teda on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, kuid varasematest karistustest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Viimane kriminaalkaristus mõisteti talle vaid 15 päeva enne käesoleva kahtlustuse aluseks oleva kuriteo toimepanemist. Seega on ilmne, et kahtlustatava suhtumine õiguskorda on hoolimatu, seda ei ole suutnud mõjutada varasemad karistused ja samuti ei ole teda piisavalt distsiplineerinud ka katseaja kohaldamine.
Maakohus leiab, et A. Ujoki vahistamise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Samuti ei ole alust arvata, et kahtlustatava võimalikku ohtlikkust oleks vajalikul määral maandanud tema senine lühike vahistuses viibimine. Kahtlustatava lubadus mitte sooritada uusi kuritegusid ei ole maakohtu jaoks piisav ega aita vahistamise eesmärki tagada. Eriti arvestades kahtlustatava varasemat korduvat karistatust, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkamist, sealhulgas pärast reaalse vangistuse ära kandmist. Seega esineb jätkuvalt oht kahtlustatava poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks, millist ohtu ei ole võimalik maandada ka kergema tõkendiliigi ehk elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Käesoleval ajal lisab eelnimetatud kahtlustusele jõudu ka tema täienenud kahtlustus, muuhulgas ka varasema katseaja jooksul toimepandud tegudes, mis viitab veelgi, et isik ei ole vabaduses võimeline elama seaduskuulekalt ega soovi oma varasemat käitumismustrit muuta.
Muuhulgas leidis maakohus, et elektrooniline järelevalve ei välistaks A. Ujoki poolt uute kuritegude toimepanemist. Ka elektroonilisele valvele allutatuna võidakse talle anda võimalus väljaspool kodu liikumiseks, mis annab isikule siiski võimaluse toime panna ka näiteks varavastaseid kuritegusid. Samuti, arvestades tema kahtlustuse sisu, võib näiteks kelmusi toime panna ka kodust lahkumata, tehes seda arvuti teel. Samuti ei ole millegagi välistatud ega kontrollitav isiku sõltuvusainete tarvitamine vabaduses, mis omakord looks täiendava ohufooni
kuritegelikuks käitumiseks. A. Ujoki näol on tegemist pikaaegselt narkootikume tarvitava isikuga, kes viimati tarvitas regulaarselt amfetamiini süstimise teel ja tema arvamus, et ta on suutnud lühiajaliselt kinnipidamiskohas viibides sellest vabaneda, ei vasta kindlasti tegelikkusele. Samuti on tal varasemalt teadaolevate kontaktide kaudu võimalik keelatud aineid hankida ka kodunt lahkumata. Lisaks ei ole välistatud talle antava liikumisloa korral liiklemine sõidukiga, mida elektroonilise valve kontrollida ei saa ja seega ei ole välistatud ka elektroonilisele valvele allutatuna kahtlustatava poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine ehk mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta.
Määruskaebus
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
viimase puhul eksisteerib keskmisest kõrgem eriliigiliste kuritegude toimepanemise oht, mida on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides. Nimelt täienes A. Ujoki kahtlustus ja teda on muuhulgas alust kahtlustada KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
/allkiri/
/allkiri/
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.